www.militaar.net

Soovitaks pöörata tähelepanu MLRS ning selle uuemale ning mobiilsemale variandile HIMARS-ile.

Muu hulgas, nüüd on relvastuses olemas ka GPS-juhtimisega rakette GMLRS raadiusega 70 km (tk. hind on ka 1 000 000 EEK) ning samuti ka ATACMS taktilised raketid raadiusega kuni 300 km (tõsi küll, maksumus umbes 10 000 000 EEK/tk)

Samuti võimalik kasutada ka tavalised, kobarlaskemoonaga raketid , kusjuures, hetkel hävitatakse need raketid kümnete tuhandete kaupa Euroopas (seoses kobarlaskemoona keelustamisega)
USA-s on need rakette umbes 500 000 jagu, ehk siis samuti ilmselt väga odavalt saadaval. Nende raketide kaugus on 25-45 km, ehk siis sisuliselt, tegemist on Uragan analoogidega, kuid kordades kõrgemal tasemel.
Ühe MLRS-i pauk = umbes 12X500 lb GPS juhtimisega "targa laskemoona", ehk siis kuni 5 m täpsusega.
Samas, isegi väga piiratud kogus sellist süsteeme võib agressorile tekitada üsna valusad õppetunnid.

Kusjuures ATACMS tegevusraadiusse jäävad nii Looderindkonna lennuväljad, kui ka olulisemad baasid.

Mingit moodust, kuidas nende süsteemidega võitlema, hetkel pole olemas isegi USA-l, Venemaal on aga sisuliselt need puuduvad täielikult.

Tuletan meelde, et oluliselt kohmakamad SCUD-B kompleksid, keset lagedat kõrbe elasid kogu Lahesõda.
VF-il võib olla täielik kontroll õhus, kuid reaalselt need masinad hävitada on peaaegu võimatu.
Võib olla huvitav teada, et alles hiljuti ostis Soome mitukümmend analoogset kompleksi Hollandist (Holland loobus kõikidest oma MLRS-idest nende ebahummaansuse tõttu - tapab liiga palju vaenlasi

)

Õhuväe ja suures osas ka Mereväe temaatika olen ära käsitlenud, kuid Maaväega on 3x raskem midagi süsteemset kirja panna, sest maht on nii suur. RA ja SA koosseisud peavad ka kokku kõlama ning RA koosseisu peab toetama meie kitsas infra minimaalsete juurdeehitustega.
Pean veel järele mõtlema, mida siia kirjutada.

Suurtükiväe ehitamisest vahele (võiks küll teises teemas olla).

Arceri taolisi 80+ milj EEK (vist oli?) täisautomaat-monstrumeid Eesti ilmselt kunagi ostma ei hakka (kui keegi üldse... peale rotsade endi). Kui peaks vaja olema liikureid soetada, siis pigem odavam saksa AGM süsteem, mille omadused tunduvad universaalsemad ja paremad või siis Zuzana (35 milj EEK). Liikuritega on nagunii aega + on jube kallid. Suurtükiväes on muuseuas oluline GPS-i back-up. Sõjaseisukorras GPS segatakse - aeglustab ka moodsa liikursuurtükiväe tegevust märgatavalt ja vähendab eelist.

"Suurtükiväegrupp" on tegelikult nikastanud militaartermin, mis tähendab tänapäeval terminoloogiliselt mitut ühise juhtimise alla koondatud strv-pataljoni. Meil pole aga ajaloohõngulist nime tahetud miskipärast muuta (ÕTD muudeti muide ÕTP-ks).
Kodustes õppematerjalides kasutusel sageli siiski "suurtükiväepataljon".

Kindel see, et lambi-suurtükiväepataljone ei ole kaitseväele vaja, sest ainult lahingutoetusväeosadega sõdu ei võideta. Selleks on vaja ka vastaval suhtarvul lahinguväeosi. 3 suurtükiväepataljoni = 3 jalaväebrigaadi. 1 suurtükiväepataljon (pigem raketiheitjapataljon) võib olla lisaks näiteks suurtükiväereserv.

Mis oli minu jutu mõte?

Arutaks esmalt mitu üldväekoondist SA vs väeosa RA ning kus. Seejärel, et mida on nende formeerimiseks vaja teha.
Minu isiklik seisukoht on, et üks brig SA (kaitselõik keskmiselt 10 km) on riigikaitse seisukohast Eesti pinnal pigem sümboolne, kui sõjaline jõud ja lahingutegevuseks... praktiliselt mõttetu.

Qtec kirjutas:Pidasin siin omaette aru ning tuleksin välja järgmiste plaanidega:

1. Suurendada aastast kutsealuste hulka vähemalt 50% alates 2009 - eeldab kohest tegutsemist nende ära mahutamiseks (ehitus! ,vanade baaside uuesti kasutusele võtt) ning väljaõppe tagamiseks (see on vist tõsisem probleem!!), tervisnõuete üle vaatamist ning asendusteenistuse loomist (hirmutusvahendiks viilijatele a'la 1,5 aastat haiglas siibrite vahetust ja pesu).
2. Suurendatud kutsealuste hulk peaks andma baasi, millele saab hakata rajama uute relvasüsteemide juurutamist.
Punktid 1 ja 2 hõlmavad iseenesest palju lahendamist vajavaid probleeme ning raskusi ning ei hakkaks nendel pikemalt peatuma, kuna ei haaku tegelikult teemaga.
3. Koheselt (2008) alustatakse hanget õppelennukite soetamiseks (L-39, -59 või -159 - ei oma vist erilist tähtsust) ning Gripen'i simulaator. Nende jaoks peaks meil piisav baas olemas olema edukaks haldamiseks. Edasi tuleks Gripen NG hange, kus lennukid tarnitaks kiirusega 2tk aastas alates 2011 või 2012 (ka maksmine toimuks analoogselt jao kaupa) - eesmärgiks saavutada tase RA 4tk (SA 12tk).
4. Koheselt hakataks kavandama 2. ja 3. suurtükiväegrupi (1. on vist meil juba olemas ning baseerub FH-70 peal) moodustamist (kui ma ei eksi, siis 3 gruppi kokku peaks väljenduma torude arvuna 72 toru + varu). Eeldatavasti võtab see aega mõned aastad ning sellest lähtuvalt näeksin siinkohal sihtmärkidena rootslaste Archer'eid, mis selleks ajaks, kui nad meile reaalselt jõudma hakkavad, peaksid olema juba oma titeprobleemidest üle saanud.

Miks olen valinud Gripen'id ja Archerid, kui on olemas veel palju igasuguseid huvitavaid asju (Pzh-2000 jne jne)? Olen lähtunud nende kaasaegsusest, võimekusest, toetuse saamise lihtsusest - kaugusest ning ülalpidamiskuludest. On ju Kapten Trumm ise rääkinud, et relvasüsteemi lõpphinnast moodustab 80% tema ülalpidamiskulud, mis järele mõeldes on igati loogiline! Archer ja Gripen'id on mõlemad tehnika viimased sõnad, samal ajal suure rõhuga ülalpidamiskulude minimiseerimise kohapeal. Seega, hoolimata esialgsest kõrgest hinnast võrreldes mitmete second-hand või lihtsalt kergemate süsteemidega, peaksid nad lõpptulemuseks andma siiski vastuvõetaval tasemel kulude-efektiivsuse suhte.

5. Koheselt peaks võtma tõsiselt luubi alla kodumaise relvatööstuse ning välja tuleks töötada ka järgmised võimekused:
a) oma mehitamata luurelennuvahendid (võimalikult väiksed, odavad, ning lihtsad opereerida, et neid saaks massiliselt kasutada)
b) miinipildujate tootmine, koos moonaga!
Heietaks siin edasi, mida kõike oleks koheselt vaja aga ka ülaltoodud punktides olevad mõtted nõuavad äärmiselt pingsat, tarka ning kiiret tegutsemist. Ei usu, et nende punktide elluviimise kõrvalt ning olemasolevate riigikaitse süsteemide töökorras hoidmise kõrvalt, meil järgmise paari aasta jooksul millekski muuks auru üle jääks (kuhu suruda siin vahele veel tsiviilkaitse ning mob. süsteemi välja arendamine!?!?).

Mis puutub kutsealuste värbamist, siis siin on 2 probleemi, mis vajavad lahendamist:
1. Iga kutsealune, kes teenima tuleb peab saama majutatud, riietatud ja toidetud. Pluss muidugi väljaõpe. Ma ei tea, kuidas sellega praegu lood on. Üks võimalus siin on lühendada teenistusaega.
2. Tuleb lahendada see tervislikel põhjustel kõrvale hiilimise probleem

Viimase lahendamiseks on minu arvates vajalik luua taastusravi laagrid, kus siis taastusravi meedikute käe all viiakse poisid Kaitseväe teenistuseks sobivasse konditsiooni. Laagris veedavad poisid aega seni kaua kuni vajalik tervislik tase on taastatud, kuid mitte rohkem kui näiteks 2 aastat.
Eelduseks on see, et luuakse nimekiri terviseriketest, mida saab taastuslaagrites parandada (eelkõige igasugused südame-, seede, naha ja rühihädad ning osad psüühhikahäired. Näiteks kõiksugu vitamiinivaegused, toitumisvaegused, rasvumus, hüpotüreoos, migreen vm. peavaluhood, unehäired, madal koormustesti tulemus, reuma, kõrgvererõhk, igasugused hammaste haigused, osad lihas- ja luukonna haigused jne.) ja mida ei saa.

Sellega tekiks taas normaalne olukord, kus terve olla on noormehele kasulikum kui haige olla. Isegi juhul kui ajateenistust kardetakse.

Mis puutub hävitajate hankesse, siis oleks siinkohal siiski ilmselt õigem jääda F-16 juurde. Seda eeldusel, et Ameeriklased aitavad tugevalt väljaõppele kaasa ning piloodid saavad algkoolituse USA-s. Ei ole mingit mõtet oma lennukooli looma hakata.

Archer võib olla tore toru, kuid arvestades hinda ning laskeulatust, eelistaks ise Deneli G6-e. Võib-olla õnnestub Deneliga kokkuleppele saada, et need (jm. edaspidi Euroopasse müüdavad G6-d) pannakse Eestis kokku ja siin oleks ka nende hooldusbaas. Aga see selleks. Selge on, et suure laskeulatusega kiireid ja moodsaid liikursuurtükke on vaja.

Mehitamata lennuvahendeid meil minu teada juba tehakse. Justnimelt EKV tarbeks. Miinipildujate tootmine oleks küll hea mõte, kuid kindlasti tuleks siinkohal leida ka mingi lisaväärtus, miks neid just siin toota. Äriidee stiilis "teeme siin, sest nii tuleb odavam" on tänases maailmas surnud idee.

hummel kirjutas:Õhuväe ja suures osas ka Mereväe temaatika olen ära käsitlenud, kuid Maaväega on 3x raskem midagi süsteemset kirja panna, sest maht on nii suur. RA ja SA koosseisud peavad ka kokku kõlama ning RA koosseisu peab toetama meie kitsas infra minimaalsete juurdeehitustega.
Pean veel järele mõtlema, mida siia kirjutada.

Suurtükiväe ehitamisest vahele (võiks küll teises teemas olla).

Arceri taolisi 80+ milj EEK (vist oli?) täisautomaat-monstrumeid Eesti ilmselt kunagi ostma ei hakka (kui keegi üldse... peale rotsade endi). Kui peaks vaja olema liikureid soetada, siis pigem odavam saksa AGM süsteem, mille omadused tunduvad universaalsemad ja paremad või siis Zuzana (35 milj EEK). Liikuritega on nagunii aega + on jube kallid. Suurtükiväes on muuseuas oluline GPS-i back-up. Sõjaseisukorras GPS segatakse - aeglustab ka moodsa liikursuurtükiväe tegevust märgatavalt ja vähendab eelist.

"Suurtükiväegrupp" on tegelikult nikastanud militaartermin, mis tähendab tänapäeval terminoloogiliselt mitut ühise juhtimise alla koondatud strv-pataljoni. Meil pole aga ajaloohõngulist nime tahetud miskipärast muuta (ÕTD muudeti muide ÕTP-ks).
Kodustes õppematerjalides kasutusel sageli siiski "suurtükiväepataljon".

Kindel see, et lambi-suurtükiväepataljone ei ole kaitseväele vaja, sest ainult lahingutoetusväeosadega sõdu ei võideta. Selleks on vaja ka vastaval suhtarvul lahinguväeosi. 3 suurtükiväepataljoni = 3 jalaväebrigaadi. 1 suurtükiväepataljon (pigem raketiheitjapataljon) võib olla lisaks näiteks suurtükiväereserv.

Mis oli minu jutu mõte?

Arutaks esmalt mitu üldväekoondist SA vs väeosa RA ning kus. Seejärel, et mida on nende formeerimiseks vaja teha.
Minu isiklik seisukoht on, et üks brig SA (kaitselõik keskmiselt 10 km) on riigikaitse seisukohast Eesti pinnal pigem sümboolne, kui sõjaline jõud ja lahingutegevuseks... praktiliselt mõttetu.

hummel. Oleks hea kui sa viitsiksid nüüd need kolm posti kuidagi konreetsemalt kokku võtta. Siis saaks nende baasilt edasi diskuteerida.

Qtec kirjutas: 4. Koheselt hakataks kavandama 2. ja 3. suurtükiväegrupi (1. on vist meil juba olemas ning baseerub FH-70 peal) moodustamist (kui ma ei eksi, siis 3 gruppi kokku peaks väljenduma torude arvuna 72 toru + varu). Eeldatavasti võtab see aega mõned aastad ning sellest lähtuvalt näeksin siinkohal sihtmärkidena rootslaste Archer'eid, mis selleks ajaks, kui nad meile reaalselt jõudma hakkavad, peaksid olema juba oma titeprobleemidest üle saanud.

Milleks oleks vaja Archerit, uut ja suht kallist süsteemi, kui on olemas FH-70 baasil 1 suurtükipataljon, millele oleks suht logish veel 2 samade relvadega varustatud pataljoni luua? Ehk olemasolevad 24+48 ja mõned tagavaraosadena juurde osta, Suubritanniast või Saksamaalt, kes on suht loobunud nende kasutamisest juba. Suureneks torude arv, ei tekiks uue süsteemi hooldus-juurutamis probleeme. Lihtsam ja mugavam lahendus suurtükiväe torupuudusele. Ning kui liikursuurtüki üksust luua siis miks mitte hankida vanemad M109 masinad, mida on suht palju Saksamaal. Varuosad ja know-how saaks ka sakslastelt hankida.

Fh-70 on kordades odavam Acherist ning samuti ka M109. julgen arvata, et selle Archeri üksusele kulutatva summa eest saaks nii 2. ja 3. suurtükipataljoni Fh-70te (ja vb ka 1 iseliikursuurtükipataljoni M109) näol!

Error404 kirjutas:
Qtec kirjutas: 4. Koheselt hakataks kavandama 2. ja 3. suurtükiväegrupi (1. on vist meil juba olemas ning baseerub FH-70 peal) moodustamist (kui ma ei eksi, siis 3 gruppi kokku peaks väljenduma torude arvuna 72 toru + varu). Eeldatavasti võtab see aega mõned aastad ning sellest lähtuvalt näeksin siinkohal sihtmärkidena rootslaste Archer'eid, mis selleks ajaks, kui nad meile reaalselt jõudma hakkavad, peaksid olema juba oma titeprobleemidest üle saanud.
Milleks oleks vaja Archerit, uut ja suht kallist süsteemi, kui on olemas FH-70 baasil 1 suurtükipataljon, millele oleks suht logish veel 2 samade relvadega varustatud pataljoni luua? Ehk olemasolevad 24+48 ja mõned tagavaraosadena juurde osta, Suubritanniast või Saksamaalt, kes on suht loobunud nende kasutamisest juba. Suureneks torude arv, ei tekiks uue süsteemi hooldus-juurutamis probleeme. Lihtsam ja mugavam lahendus suurtükiväe torupuudusele. Ning kui liikursuurtüki üksust luua siis miks mitte hankida vanemad M109 masinad, mida on suht palju Saksamaal. Varuosad ja know-how saaks ka sakslastelt hankida.

Fh-70 on kordades odavam Acherist ning samuti ka M109. julgen arvata, et selle Archeri üksusele kulutatva summa eest saaks nii 2. ja 3. suurtükipataljoni Fh-70te (ja vb ka 1 iseliikursuurtükipataljoni M109) näol!

Archerit vms. kiireid liikursuurtükke on vaja selleks, et need suudavad kiiremini paikneda sinna, kus neid tegelikult vaja on ning need suudavad sõjaolukorras kauem elus püsida. Pole mingit kasu positsioonil kükitavast 72-st suurtükist kui vaenlane läheneb hoopis teisest suunast. Teine asi on see, et venelastel on olemas täiesti korralikud patareivastased radarid, mis olid neil kaasas ka Gruusias. Väidetavald olid nad pärast väga nördinud, et grusiinide Danad suutsid ümber paikneda enne kui venelased nende asukoha kindlaks tegid. Järel veetava suurtüki väärtus seisneb ikkagi selles, et see suudab ühel positsioonil pikalt tuld anda. See on võimalik ainult siis kui vastasel piirkonnas patareivastaseid radareid ei ole või siis puudub vastu tulistamise võimekus, millist eeldust oleks VF puhul suhteliselt rumal püstitada.

Pealegi. Unustage see Archer nüüd korraks ära. Selge on see, et suurtükiväge on vaja täiendada mingi liikursuurtükkide üksusega. On selleks siis Archer, M109, Denel G6, Pzh 2000, Dana või mingi muu, on konkreetse riigihanke küsimus.
Arvesse tuleb võtta aga ka seda, et inimesi on meil vähe ning kui Archerit teenindab vaid 4 inimest (häda korral 2) on see igal juhul selle relvasüsteemi suur pluss.

Pealegi. Kas me oleme ikka nii rikkad, et osta odavaid asju...

Ei tohi langeda samasse lõksu, kus Eesti 38-39 aastail juba korra oli. Ka siis loobuti "vananenud" relvastusest ja eelistati moodsamaid, mida aga suudeti osta vaid väheses koguses. Lõpptulemust te teate. Ühel hetkel olid Eesti moodsad relvad kas alles tehases, teise riigi relvajõududes, või oli kohalejõudnud relvi nii vähe, et nendega ei olnud midagi mõistliku pihta hakata. Odavama "vananenud" relvastusega, mille Eesti toona ära põlgas pidasid soomlased hiljem talvesõda.

Kilo Tango kirjutas: Archerit vms. kiireid liikursuurtükke on vaja selleks, et need suudavad kiiremini paikneda sinna, kus neid tegelikult vaja on ning need suudavad sõjaolukorras kauem elus püsida. Pole mingit kasu positsioonil kükitavast 72-st suurtükist kui vaenlane läheneb hoopis teisest suunast. Teine asi on see, et venelastel on olemas täiesti korralikud patareivastased radarid, mis olid neil kaasas ka Gruusias. Väidetavald olid nad pärast väga nördinud, et grusiinide Danad suutsid ümber paikneda enne kui venelased nende asukoha kindlaks tegid. Järel veetava suurtüki väärtus seisneb ikkagi selles, et see suudab ühel positsioonil pikalt tuld anda. See on võimalik ainult siis kui vastasel piirkonnas patareivastaseid radareid ei ole või siis puudub vastu tulistamise võimekus, millist eeldust oleks VF puhul suhteliselt rumal püstitada.

Pealegi. Unustage see Archer nüüd korraks ära. Selge on see, et suurtükiväge on vaja täiendada mingi liikursuurtükkide üksusega. On selleks siis Archer, M109, Denel G6, Pzh 2000, Dana või mingi muu, on konkreetse riigihanke küsimus.
Arvesse tuleb võtta aga ka seda, et inimesi on meil vähe ning kui Archerit teenindab vaid 4 inimest (häda korral 2) on see igal juhul selle relvasüsteemi suur pluss.

Pealegi. Kas me oleme ikka nii rikkad, et osta odavaid asju...

Ega ma Archeri vastu ole vaid küsimus on $. Muidugi oleks Archer parem ja võimsam relv kui Fh-70 ja M109 aga meil on suht piiratud $. Parem on omada 50 tavalist suurtükki kui 5 ülimoodsat,. 5ga ei tee sõjas suurt midagi, 50ga on juba teoreetiline ja praktiline võimekus midagi korda saata. Selleks, et Archer tooks mingi edasimineku ja suurendaks meie suurtükiväe võimekust oleks vaja min. paarkümmend sellist masinat ...

Nagu näha on siin suurtükiväe spetsialistid kokku saanud.
Võiks natuke hoogu maha võtta ja keskenduda esmalt ikka üldväekoondistele, mitte ühele relvaliigile, mille taktikast ja tehnikast on enamusel suurte tärnidega mundrikandjatestki väga tagasihoidlkud teadmised.
Teema läheb vägisi käest ära.

1) Tahaks maha tõmmata väite, et liikursuurtükiväe eeliseks on kiire ümberpaiknemine, et saaks igal pool kasulik olla. Et kord Virumaal, kord Võrumaal? Operatiivtaktikaliste ja starteegilise maiguga ümberpaiknemistes on välisuurtükivägi (veetavad) eelises, kui mobiilsem. Ainult 50 a vanad suurtükid ei kannata pikalt üle 50-60 kmh sõitu.
Ei hakka avaldama srtv taktika üksikasju, kuid üldiselt tegusteb pat reeglina koos, sest nii on logistiliselt ja juhtimiselt painlikum. Ja see pat omakorda toetub brig tagalale, mis tähendab, et kuhu liigub brig, sinna ka srtv. Ja srtv-pat vajab tuletegevuseks piisavalt ettevalmistatud positsioone. Ala korralik ettevalmistamine võib võtta pool päeva. Teine pool päeva läheb sõltuvalt teeoludest ja kauguset (ilmselt allüksuste kaupa) ümberpaiknemisele ja siis saab tööle hakata.

2) Eesti suurtükiväelasi ei tasuks taktikaliselt nii rumalateks pidada, et nad ühelt positsioonilt pikalt tuld annavad, olgugi, et välisuurtükkidega. Vahet pole, kas välisuurtükid või liikurid - taktika on sama: paar pauku ja minek. Välisuurtükirühmal läheb ainult paar minutit kauem aega, kui liikurite rühmal.

3) M109 on mulle tuntud riist ja seda meile võtta ei ole ka eriti mõtet. Nimelt kehva töökindluse pärast. Amortiseerunud ja väsinud. Neid ka olla pakutud meile. Roomiktehnikat suurtükiväele ilmselt ei tule lähiajal ja pole ka vaja. Kõigepealt roomikud mõnele lahingüksusele. FH-70 kasutatud peast poleks muidugi paha, kui kätte saaks. Võib maiksta mõni miljon tk. Transpordi ja lisatehnika hange oleks suurem ettevõtmine. Ühe pat jagu võiks FH-70 veel olla küll. Mis saaks minu arvates aga praegu heal tahtmisel praktiliselt võileivahinnaga, oleks soomlaste kasutatud D-20. Laskekaugus (16-17 km) küll kesine, kuid brigaadis siiski kasutatav. Tundub ka lihtne riist olevat. Rahapakke saaks aga säästa lahingallüksuste soomustamisele näiteks.

Suurtükipargi täpsemaks valikuks võiks eraldi teema teha, kuid siin ikka kutsuks üles esmalt üldisele arutelule. Väekoondiste-väeosade arv ja RA ettevalmistus.

Error404 kirjutas: Ega ma Archeri vastu ole vaid küsimus on $. Muidugi oleks Archer parem ja võimsam relv kui Fh-70 ja M109 aga meil on suht piiratud $. Parem on omada 50 tavalist suurtükki kui 5 ülimoodsat,. 5ga ei tee sõjas suurt midagi, 50ga on juba teoreetiline ja praktiline võimekus midagi korda saata. Selleks, et Archer tooks mingi edasimineku ja suurendaks meie suurtükiväe võimekust oleks vaja min. paarkümmend sellist masinat ...

Veelkord. Unustame selle Archeri nüüd ära. Maailmas on väga palju väga erinevaid liikursuurtükkide lahendusi. Teatud tingimustel võib proportsiooniks osutuda hoopis 1:2-le.

Lisaks järel veetavatele torudele on kindlasti vajalik liikursuurtükke hankida, et EKV ei osutuks jällegi ühe taktika kaitseväeks.

hummel kirjutas:Nagu näha on siin suurtükiväe spetsialistid kokku saanud.
Võiks natuke hoogu maha võtta ja keskenduda esmalt ikka üldväekoondistele, mitte ühele relvaliigile, mille taktikast ja tehnikast on enamusel suurte tärnidega mundrikandjatestki väga tagasihoidlkud teadmised.
Teema läheb vägisi käest ära.

1) Tahaks maha tõmmata väite, et liikursuurtükiväe eeliseks on kiire ümberpaiknemine, et saaks igal pool kasulik olla. Et kord Virumaal, kord Võrumaal? Operatiivtaktikaliste ja starteegilise maiguga ümberpaiknemistes on välisuurtükivägi (veetavad) eelises, kui mobiilsem. Ainult 50 a vanad suurtükid ei kannata pikalt üle 50-60 kmh sõitu.
Ei hakka avaldama srtv taktika üksikasju, kuid üldiselt tegusteb pat reeglina koos, sest nii on logistiliselt ja juhtimiselt painlikum. Ja see pat omakorda toetub brig tagalale, mis tähendab, et kuhu liigub brig, sinna ka srtv. Ja srtv-pat vajab tuletegevuseks piisavalt ettevalmistatud positsioone. Ala korralik ettevalmistamine võib võtta pool päeva. Teine pool päeva läheb sõltuvalt teeoludest ja kauguset (ilmselt allüksuste kaupa) ümberpaiknemisele ja siis saab tööle hakata.

2) Eesti suurtükiväelasi ei tasuks taktikaliselt nii rumalateks pidada, et nad ühelt positsioonilt pikalt tuld annavad, olgugi, et välisuurtükkidega. Vahet pole, kas välisuurtükid või liikurid - taktika on sama: paar pauku ja minek. Välisuurtükirühmal läheb ainult paar minutit kauem aega, kui liikurite rühmal.

3) M109 on mulle tuntud riist ja seda meile võtta ei ole ka eriti mõtet. Nimelt kehva töökindluse pärast. Amortiseerunud ja väsinud. Neid ka olla pakutud meile. Roomiktehnikat suurtükiväele ilmselt ei tule lähiajal ja pole ka vaja. Kõigepealt roomikud mõnele lahingüksusele. FH-70 kasutatud peast poleks muidugi paha, kui kätte saaks. Võib maiksta mõni miljon tk. Transpordi ja lisatehnika hange oleks suurem ettevõtmine. Ühe pat jagu võiks FH-70 veel olla küll. Mis saaks minu arvates aga praegu heal tahtmisel praktiliselt võileivahinnaga, oleks soomlaste kasutatud D-20. Laskekaugus (16-17 km) küll kesine, kuid brigaadis siiski kasutatav. Tundub ka lihtne riist olevat. Rahapakke saaks aga säästa lahingallüksuste soomustamisele näiteks.

Suurtükipargi täpsemaks valikuks võiks eraldi teema teha, kuid siin ikka kutsuks üles esmalt üldisele arutelule. Väekoondiste-väeosade arv ja RA ettevalmistus.

Nõus. Kas see eraldi suurtükiväeteema juba mitte olemas ei ole: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=11060

hummel kirjutas:MEREVÄE temaatikas julgeks oponeerida seisukohale, et kõik riigikaitseliselt ok.

Merevägi ei ole kindlasti nime väärt, kuni seal pole ainsatki korralikku relvastatud sõjalaeva. Peale vanade Lindaude mahakandmist on Mereväe ainus suurtükk Pitka 1x76mm 2. ms tasemel kahur. Käputäie laevu võiks vabalt EPV ja EVA vahel ära jagada, sest otseselt riigikaitse pole ühegi laeva idee ja seega kaitsevõimes midagi otse ei muutuks. Samuti ei pea tingimata olema mereväelased näiteks rannakaitse-jalaväelased. Merevägi ei tähenda ainult uhkemat vormiriietust.
Tõsi on, et siin mainitud uhkeid uusi rak-kaatreid me osta ei jõua, kuid mõned veidi vanemad rak-kaatrid võiksid laevastikku täiendada küll. Näiteks sommide vana Rauma klass, Helsinki klass või sakslaste Gepad klass või vana Albatros klass. 2-3 taolisest laevast piisaks, et luua mereväele Nimi ja ka tekitada vähemalt teatav sõjaline heidutusefekt. See oleks ka kõik, mis me suudaksime.

Minu utooplisel nägemusel võiks Mereväe ujuvkoosseis koosneda täna järgnevast:

1) Staabi- ja abilaevade divisjon (juhtimine ja logistika, rahvusvahelised operatsioonid):
- 1x Staabi- ja abilaev (Pitka)
- 2x Lindormen klass (Tasuja, Kristiina) Rahahädas EMA ei ole oma omaga midagi ette võtta suutnud ja see võiks Mereväe ning kooli ühiskasutusse jääda. Peamiselt õppelaevana. http://otsing.delfi.ee/cache?id=07CE408DA08C0198
2) Raketikaatrite divisjon (territoriaalmere suveräänsus):
- 3x kaater veeväljasurvega 200...400 t, pikkusega 40...60 m, kiirusega vähemalt 30 s, miinide veeskamise võimalus, sonar.
3) Miinilaevade divisjon (miinitõrje, rahvusvahelised operatsioonid):
- 3x Sandown klass (Cowan, Sakala, Ugandi)
Raketikaatrite ja miinilaevade divisjonis RA poole aasta kaupa 1 laev valmisolekus/missioonil, 1 väljaõppes, 1 reservis/remondis (vaid kaader-juhtkond). SA komplekteeritaks kõik laevad täiskoosseisuni. Võib korraldada ka mingit lühemat reservistise täiendkoolitust hetkel reservis olevatel alustel.

Muide. Lisaks miinitõrjujatele on meil ametlikult olemas ka 3 miiniveeskajat (1 reservis). Aga see selleks. Ole hea, ütle palun, mida saab mereväe raketikaatritega teha sellist, mida õhuväega teha ei saa. Mina olen siiski jätkuvalt seisukohal, et jätaks selle mereväe arendamise nüüd sinnapaika ja suunaks kõik vahendid puhtalt lennuväe eelisarendusse. Seda eeldusel, et meil on korralik SIGNINT ja COMINT võimekus olemas ja ka mingid counter-battery lahendused kasutusel.

Õhuvägi suudab reageerida võimalikule vaenlase dessandikatsele palju kiiremini kui suvaline raketikaater. Eriti arvestades Eesti pikka merepiiri. Samuti saab õhuvägi kiusata sedasama dessanti siis kui see juba maabunud on, samas kui raketikaatri võim jääb seal juba nõrgaks.

Mina isiklikult ei näe, millise panuse Eesti kaitsevõime suurendamisse saaks merevägi anda.

Hmm.... Tšehhid müüvad siin lehel T-72 tanke ca miljoni eesti krooni tükist, Dana-sid ja muid liikursuurtükke ca 200-300 tuhande krooniga...
http://www.armouredvehicles.net/list.ph ... ank&page=1

Selle raha eest võiks ju paar tanki ajateenijaid ehmatama ju tuua. Kusjuures, kui sellist hinda küsib erafirma eraisikutelt, siis riiklikul tasemel peaks ju veelgi soodsamalt saama? Või on see liig naiivne loota?

Tuleb nõustuda Kilo Tango ütlemisega, et panustamisega lennuväkke saab hulka parema võimekuse/hinna suhte kui panustamisel raketilaevadele.

Esiteks me ei saa laevadega never sellist ellujäämisvõimet ja operatiivsust, kui lennuväega.

Teiseks on 1-2 raketikaatriga suure sõjalaeva ründamine suhteliselt lootusetu tegu - raketikaater on massirelv, mille minimaalne kogus on vähemalt 4-laevaline grupp- kõik ajaloos edukad rünnakud on tehtud just gruppidena. Vahe on lihtsalt selles, et suure sõjalaeva raketitõrjevõimekus on midagi muud kui kaatri omad, radarid on võimsamad ja vene laevade puhul on tiibrakettide laskekaugus tublisti suurem kui meile kättesaadavate Exocet'ide-Harpoonide oma.

Ainuke shanss vaenulikku raketiristlejat heidutada on korraldada talle eskadrilli suuruse üksusega rünnak eri suundadest, millega koormatakse laeva ÕT üle.

Üldse on kahtlane, et kas NATO vms liitlane viitsib eriti oma laevadega siiakanti hulpima tulla arvestades, et venelaste relvastuses on sellised insektid nagu SS-N-22 Moskiito

http://en.wikipedia.org/wiki/Moskit

Ei ole Balti laevastiku relvastust süviti uurinud. Pigem peaks ka vaatama millega seda kola http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=14293 kõige lihtsam on võtta.

Rakett ja lennuk iga kell mõistlikum kui minna sinna ise hulpima.

www.militaar.net

Uued relvasüsteemid EKV-le