www.militaar.net

If You had just one shot..

Selle lause peale peaks alati mõtlema. Ma pole küll kunagi sattunud sellisesse olikorda, kui peaks puusalt relva haarama, aga kui see tuleb...
Siis ilmselt on olukord juba nii kriitiline, et seisan ise püstoliraua ees ja loevad ainult sajandikud. Seega, minu valik enesekaistseks oleks:



S&W 500 4"



siin on laskemoona võrdlus, 9x19 oleks veel poole lühem kui vasakpoolseim .357 S&W magnum

Muidu OK aga kahjuks rohkem tiirurelv - liiva ei armasta. Ei väida muidugi seda, et mõni relv armastaks.

Tere kõigile militaristidele!

Omal on kogemused Glock 17 ja 19 laskmisel. Lasta on 17-ga ikka palju parem, relv on suurem ja tagasilöök seega väiksem. Samas ega sellist kolakat niisama kaasas ei kanna. Selle poolest on 19 jälle mugavam igapäevaseks kasutamiseks. Lasta on ka täitsa hea, aga natuke põrutab.
Mäletan seda, et tühi salv ei tahtnud välja kukkuda, pidi ise tõmbama. Endale ei ostaks, kuna Glockide välimus ja ergonoomika ei meeldi lihtsalt. Muidu loetu põhjal väga hea relv.

Kõige parem enesekaitse padrun on .45ACP ja püstol Colt m1911/Colt M1991
Ega see relv ilu pärast 70aastat USA relvajõududes vastu ei pidanud.KUId relvaluba Coldile vaevalt antakse ja ka hind on kõrge

S&W 500 on ikka paras käsikahur
aga mõte on eelkõnelejatel õige.
kui olukord on tõesti NII HULL, et peab relva haarama, siis tuleb vastane ka maha sirutada.

50.cal on veel uks miinus peale võimasa tagasilöögi,see kuul võib raskelt vigastada ka sihtmärgi taga seisvat inimest,sest inimesest laseb .50cal kindlasti läbi

uusmario kirjutas:50.cal on veel uks miinus peale võimasa tagasilöögi,see kuul võib raskelt vigastada ka sihtmärgi taga seisvat inimest,sest inimesest laseb .50cal kindlasti läbi

Kui see on täismantelkuul näiteks...aga kui õhuke plastkest ja haavlitega täidet..?

Mõningane täpsustus: 38SPC on 9mm Parast võimsam ainult enne lasku so padrunina. Peale lasku olukord muutub, revolvritel on oluline gaasileke trumli ja vintraua vahelt, seoses sellega väheneb tunduvalt kuuli algkiirus ja sellega koos ka suudmeenergia. Püstolil seda probleemi pole. Seetõttu on 9mm Para algkiirus ja suudmeenergia suurem kui 38 SPC-l. Ja mis puutub täiskiirusel puusalt tulistamisse, siis kes pole proovinud - proovige ja te avastate üllatusega, et 3-4 meetri pealt ei saa te inimfiguurile pihta. See tahab arvestatavat harjutamist.

täpsustan ka: teema algataja on küsinud väiksemate relvade kohta, seega on suht mõtetu pakkuda käsikahureid nagu .500 S&W ja Colt 1911, mida heal juhul saab enesekaitseks Relvaseadusega sätestatud korras (varjatult) kanda ainult talvel. Samas pole ka mingit alust eelpool toodud väitel, et Coldile relvaluba ei anta. Tõsi, tegu on tavaliselt sõjaväerelvana kasutusel oleva püstoliga kuid 1911-mudeli relvad saab olenemata tootjast kõik ilusti ära registreerida. Laskemoonast niipalju, et kuni Eestis on keelatud õõnesotsalised või muidu massiga kokkupuutes laienevad padrunid, laseb inimkehast üldjuhul kõigi täiskaliibriliste relvadega läbi. Enesekaitses esinevatel vahemaadel (3-10 m tavaliselt) omab kaliiber üldjuhul põhiliselt psüholoogilist aspekti ründajale, kes võib ära kohkuda pooletollisest mustast august vintraua otsas. Kaliibrist tähtsam on siiski pihta saada. Mujalt loetule tuginedes soovitaksin enesekaitserelvaks väiksemat 9 mm või .40 SW püstolit (SigSauer P239, Glock 19 vms) või kahetollise rauaga revolvrit .357 või .38 kaliibriga

Relva valikul soovitan usaldada oma sisetunnet. Tähtis on see, et sa usaldaksid relva ja julgeksid vajadusel talle loota. Püstol eeldab kogenenumat kasutajat. Enesekaitse tarbeks soetatud relva kõige tähtsam omadus on TÖÖKINDLUS. Mida lihtsam ehituselt seda töökindlam.

veel veidike teemast http://www.pol.ee/?id=9378

Eelpoolnimetatud artiklisse soovitan suhtuda kriitiliselt.Etsellest aru saada tasub lugeda sama autori artiklit 24.05.2001 a. Postimehes pealkirjaga Raske kuul kaitseks parim. Lugege mõistete (kaliiber, kuuli energia, peatamisvõime) selgitusi ja ma arvan, et on mille üle mõelda

Raske kuul kaitseks parim


Enesekaitsel on kõige olulisem raske, piisava läbitungimisvõime ja suure püsiva haavakanali tekitava kuuliga tabada ründajat täpselt eluliselt olulisse piirkonda.
Relva kaliiber on kasutatava padruni kaliiber, mis moodustub kuuli läbimõõdust ja padrunikesta pikkusest.
Üheks suuruseks relva omaduste hindamisel on olnud kuuli algkiirus, mis kombineerituna kuuli kaaluga annab kuuli energia. Olulisel kohal on ka kuuli omadused - nagu näiteks ehitus, valmistusmaterjal ja kaal - ning ka sihtmärk.
Nn peatamisvõime on raskemini määratletav mõiste. Peatamisvõime on pidevalt muutuv kombinatsioon kuuli kiirusest, kaalust, kaliibrist, kujust, materjalist ja sihtmärgist.
Täpsus eelkõige
Reaalses elus taandub kõik suhteliselt lihtsale valemile. Eluohtliku ründe tõrjumiseks on kõige olulisema tähtsusega piirkond sihtmärgil, mida väljatulistatud kuul tabab. Seejärel tuleb mängu kuuli ehitus ja kaal.
USA armee haavaballistika kesklaboratooriumi poolt teostatud väga mahukate uuringute tulemusel jõuti järeldusele, et ainus viis efektiivselt rünne peatada, on vajalik ohuallikas füsioloogiliselt «välja lülitada».
Ohuallika puhul on vaja tema neutraliseerimiseks välja lülitada kesknärvisüsteem (pea- või seljaaju) või lõpetada selle tööd tagavate elutähtsate organite (süda ning suured veresooned) tegevus.
Jalga või kätte tulistatud kuul võib tihtipeale jääda tähelepanuta, sest tekitatud kahju ei ole puudutanud füsioloogiliselt olulisi piirkondi.
Elutähtsate organite vigastamiseks peab kuul esmalt nendeni jõudma. See tähendab, et on vaja saavutada kuuli piisav sissetungimissügavus. Efektiivse enesekaitsepadruni kuuli minimaalseks sissetungimissügavuseks pehmetes kudedes loetakse umbes 30 sentimeetrit.
Kuul peab suutma enne lõppeesmärgini jõudmist läbistada riietuse, taskus oleva rahakoti, ettetõstetud käed, sidekoed ja luustiku
Ainuke viis tagada piisav sissetungimisvõime on kasutada raskekaalulist kuuli.
Kolm olulist kriteeriumit
Käsitulirelva puhul on efektiivse enesekaitserelva valik seotud kompromissiga. Tähtsamaid kriteeriume on kolm.
Esimene on tabamistäpsus. Teine on piisav kuuli sissetungimisvõime. Kolmas on võimalikult suur püsiv haavakanal.
Parimaks kompromissiks ülaltoodud dilemmade ning ka Eesti relvaturu vahel on 9 mm kaliibriga püstolipadrun 9 mm Luger (9 mm Para).
Näiteks küllaltki kompaktsete mõõtmetega püstol Glock 19 mahutab viisteist padrunit ja mõõduka tagasilöögiga lendu lastav harilik täismantelkuul suudab läbida umbes 30-sentimeetrise männipalgi.
Suurema kaliibri korral on üks levinumaid padrunitüüpe .45 ACP (Automatic Colt Pistol 11,43 mm). Tegu on pehme tagasilöögi, suure kaliibri ja raske kuuliga, mida õigustatult peetakse maailma parimaks enesekaitsekaliibriks.
Martin Bahovski, Tõnu Adrik

Kõik on õige ,v.a. see,et Glock 19 -ga tulistades läbib kuul 30cm männipalgi.See ei ole õige.Omasin enne FN browning HP,nüüd mul on Glock 19,mõlemad 9mm Para ning tulemuseks olen saavutanud 10 meetri pealt tulistades 15-18 cm sügavusele kuuli tungimise kuiva männiprussi sisse(sõltuvalt padruni valmistajatehasest).Kui nii sügavale ei tunginud,siis oksakoht nullis ära.

Mida relvurid arvavad CZ-83 7,65 Browning püstolist?

On asi ka või mis?
Kellel on kogemusi selle riistaga või isiklikku infot?

Aumees kirjutas:Mida relvurid arvavad CZ-83 7,65 Browning püstolist?

On asi ka või mis?
Kellel on kogemusi selle riistaga või isiklikku infot?

Minul on selle riistaga piisavalt kogemusi, samuti isiklikku infot.

Antud relva puhul võib öelda, et tegemist on hinna ja kvaliteedi optimaalse suhtega.
Korralik kvaliteet, kena töötlus.
Sobib enesekaitse- ja teenistusrelvaks.
Tasakaalustatud paremini kui PM, lasketäpsusele aitab kaasa ka Makarovi padrunist tuntavalt nõrgemajõulisema laskemoona kasutamine.

ProPatria