www.militaar.net

tere kas sig p226 alles?

Kõigepealt vabandan, et minu jutt ei lähe päriselt teemasse. Aga ma ei suuda vaikides kuulata kui hr. Zuslik või mõni teine "armas bumerang" halvustab PM-i täpsust. See viitab sellele, et on kaks võimalust: 1. inimesel puudub PM-ist laskmise kogemus ja ta räägib kuulujutte edasi 2. inimene ei oska püstolist lasta. On vaja ainult elementaarset lahingrelvast laskmise oskust ja mõningast treenitust, et saata kõik (või vähemalt enamik) kuulid 100m kauguselt märklehte nr 4 või 4a. Seda on korduvalt tehtud. Kui keegi kahtleb, proovime ära. Kui ei saa hakkama, võin õpetada.
Loomulikult on PM-il piisavalt puudusi (äärmiselt ebaergonoomiline, lühike raud, nõrk padrun, väike salv, päästik vajub läbi jne. jne), kuid tal on ka üks arvestatav pluss: praktiliselt absoluutne töökindlus ja see kaalub eelneva üles.

Kindlasti saab Makaroviga märklauale pihta, seda saaks teha ka Põhjasõja aegse püstoliga. Iseasi kas sellega sõtta tahaks minna?
Ma tunneksin ennast hulga kindlamini tänapäevase uue 15 padrunit mahutava püstoliga kui teadmata seisukorras PM püstoliga. Iselugu on KL kasutatava svenssonite püstolkuulipilduja moonaga mis tänapäevase riistad sinnasamusesse keerab.

Käesolevas situatsioonis olen ma sunnitud tunnistama, et hr.Oliveril on ilmselt õigus. Nagu tema postitusest võib välja lugeda on tema kogemus püstolitega tunduvalt suurem kui minul. Erinevalt temast, pole mina kokku puutunud (väljaspool muuseumi) Põhjasõjaaegsete püstolitega. Seega puudub mul ettekujutus nende täpsusest. Lisaks sellele olen sunnitud tunnistama, et rohkemat kui 18 PM-i pole mul olnud õigust omaks nimetada. Temal on neid kindlasti kordades rohkem. Kuigi ka minu PM-id olid "teadmata seisukorras", (nad olid pärit erinevatest asutustest, erineva vanusega, erineva kasutusega) töötasid nad tõrgeteta ja piisavalt täpselt. Ja oma praegust 1961 aasta PM-i ei vahetaks ma millegi vastu. Ja kes ei saa hakkama 8-ga sellele ei piisa ka 15-st.

P.S.Vabandan, kuid jutt püstoliga sõttaminekust tundub mulle lihtsalt lapsik.

Miks ei peaks püstoliga sõtta minema? Hea enesekaitse päris relva juurde, mida saab enda küljes kogu aeg hoida ning mis ei jää eriti jalgu. Tõenäosus, et püstolit ka päriselt vaja läheb, on isegi sõjas suhteliselt väike, aga kui see hetk saabub, siis see raibe olgu parem töökorras, sest seda on siis vaja kohe ja praegu ning iga vajutusega peab ka pauk tulema.

PM sõltub väga palju tootjast ja väljalaskeaastast. 61 aasta relv on oluliselt parem üheksakümnendate toodangust, piisavalt et ühte heaks ja teist saastaks pidada.

Lõputu vaidlus, igaüks jääb niikuinii oma arvamuse juurde

Sõja korral on püstol hoonetes täiesti asendamatu relv kaitseliitlasele ak-4 täienduseks kuid PM-iga ei tee sa seal midagi muud kui viimases hädas suitsiidi . Minu enda teenistusrelvaks olnud 90-nendate "sportpüstol"PM-il oli umbes peale 50 000 lasku vintsoon tõsiselt kulund ja 25 meetri pealt oleks märklauale ennem visates pihta saand. Isikliku pm-iga olen koduhoovis tülikaks muutunud rebase 70 meetri pealt maha võtnud nii , et vifti-vifti kuid selle peale tänapäeval loota ei saa ja täpselt sama seis on nende vene üüber Vepritega, et kuidas fortuuna naeratab . Aga töökindluse kohalt on USP-i ja Glock Eesti ladudes seisvatest Makaarovitest peajagu üle .Ise soetasin ta kunagi selle pärast , et 9mm-sele Walter PP-le ei hakkanud lihtsalt hammas peale

oliver kirjutas:Lõputu vaidlus, igaüks jääb niikuinii oma arvamuse juurde

Üks selle foorumi kasutajate lõputuid lemmikteemasid näib olevat jah

Samas pean kindlasti nõustuma ühe eelkõnelejaga, et ei maksa neid makaarikuid siin haugatada midagi. Et kui lasta mõistad, saab tast pihta väga hästi ja kui lasta ei mõista, ei aita ükski edevam firmanimi

Mingi aeg sai makaarikuga niivõrd ära harjutud, et hakkas isegi ergonoomiline tunduma... Ja töökindlusest oli siin ka piisavalt juttu.
Minu isiklik tippmark makaarikust laskmisel (25m ja 10 lasku sportringmärki) jõudis tiba üle 90 silma - hiljem olen seda USP-ga korranud aga mitte ületanud

Võib olla mõttetu norimine, aga kuna jutt on siiski practicali jaoks püstoli valikust, siis PM ja TT ei kvalifitseeru kahjuks selle jaoks.
Natuke sisulisem norimine on see, et kas püstoli valikul practicaliks on mingi näitaja 10 lasuga poole tunni hoolika sihtimise tulemusena saadud 90 punkti ringmärki 25m meetri pealt

Kui ipsc jaoks püstolit vaja siis siin on ka mõningane valik.


http://www.ipscstore.eu/et/160-pustolid

Nooh, see on tõesti mõningane valik. Spekter millega käiakse practicali laskmas on ikka palju laiem.
Aga Makarov on täpne küll, ent mu käe jaoks ebamugav. Salve on nilbe välja võtta kelgupeatajaga on pusimist jne. a pihta saab päris hästi. Lausa hämmastav, kuidas russid suutsid PP p...e keerata, kuigi ometi tassiti terve tehas minema. Ilmselt mingid kompromissid tootmise odavamaks muutmiseks.

Olen Jericho 941 omanik aastast 1995. Vahepeal on mul veel olnud selle kõrval kolm Glock-i (19, 17, 17-L), CZ 75 automatic, kaks Beretta 92fs-i, mingi S&W ja paar revolvrit. Paremat püstolit pole minu jaoks olemas kui Jericho.

Miks see Sinu jaoks siis hea on? Ehk kribad paar kommentaari? Jericho on käes üliergonoomiline, ent sellega minu isiklik kogemus ka piirdub...

Jericho 941.
Alustan siis kõigepealt subjektiivsetest põhjusest. Kõigist nendest püstolitest ja revolvritest, mis on aastate jooksul mu omanduses olnud, olen sellega kõige paremini kõigele pihta saanud. Olgu see siis märklaud või mõni ese. Paremini isegi kui pikema poolsete raudadega püstolitega nagu Glock 17L ja CZ 75 Automatic. Üllatav on olnud kui pehme on selle relva tagasilöök paljude teistega, hüpleb käes kuidagi vähem.
Kuna hea tuttav laadis lastud kesti kodus ümber, siis aeg ajalt sellise kraamiga tekkis ikka mõni tõrge, näiteks jäi hülss heite avasse peale lasku risti. 941-ga ei juhtunud seda kordagi, järgmine asi, mis seda „taaskasutust“ hästi sõi oli 92FS ja Vector SP-1, Glock-id aga toimisid nagu vanad vintpüssid – pauk ja lae, pauk ja lae. Sümpaatia ongi tekkinud täpsuse, absoluutse tõrkevabaduse ja üllatava ebatõmblemise sümbioosist.
Niipalju kui olen võimalikke kommentaare selle püstoli kohta lugenud, siis on veel kiidetud tema vintrauda, kelgu ja raami nö täispikka suhet ja seda, et kelk jookseb raami sees mitte peal, miks see lahe on seda ei oska öelda mõned leiavad et on. See, et ta raske ja täis terasest üleni on, on selline maitse asi. Võrreldes Glock-i ja USP-ga viimase viie lasupuhul on oluliselt rahulikum. Samas olen nii Gloki ja USP-ga ka väga rahule jäänud. Eelnimetatutega võrreldes on teda riiete all vööl või eriti vöö vahele käivas kabuuris märgatavalt mugavam kanda tänu saledale disainile.
Ja noh see on selline eriti veider kompliment tema suhtes, sellel relval on rohkem isikupära kui teistel ja neid ei ole eriti paljudel. Olen mitmel korral aastate eest pannud tähele, et kui malevkonna kaaslastega tiirus käisime, siis oli meestel igasugu tuntud ja tundmatuid, edevaid ja läikivaid müristajaid, aga lõpuks tahtsid ikka kõik minu 941-st pauku teha.
Meenus veel üks väike asi, salve vedrud on super. Kaks esimest salve on laetud täis mahus aastast 1995 ja probleeme pole toimimisega - üllatav!?!

Salved on olnud 17a pidevalt laetud?! Tundub, et tegemist on tõelise rekordiga...