www.militaar.net

Arnold kirjutas: Pahatihti aitavad kaasa rohelised (erinevatel põhjustel) arheoloogid, kes selmet välitöödega tegeleda ja analüüs ning võrdlemine talveks jätta, kukuvad kohe koos tänuliku kirjatsuraga heietama.

Tegelikult on see heietamine ju üks vahva osa arheoloogiast - kuidagi tuleb ju leida mingi võimalik lugu ja taust mida siis ka rahvale rääkida.
Lisaks on see hädavajalik, et tõmmata üldsuse tähelepanu arheoloogiale ja populariseerida seda teadust. Kas ainult teadusliku traktaadiga saaks lihtsa inimese huvi äratada ajaloo vastu?

Olen kunagi ise hr. Peetsiga ühte "auku" kaevanud ja tõttöelda olid need heietused auguveeres oluliselt huvitavamad kui leekivid ja pihukirves mis august välja tulid.

Luciano kirjutas:Tegelikult on see heietamine ju üks vahva osa arheoloogiast - kuidagi tuleb ju leida mingi võimalik lugu ja taust mida siis ka rahvale rääkida. Lisaks on see hädavajalik, et tõmmata üldsuse tähelepanu arheoloogiale ja populariseerida seda teadust. Kas ainult teadusliku traktaadiga saaks lihtsa inimese huvi äratada ajaloo vastu?

Olen täiesti nõus, et ajalool ongi kaks erinevat väljundit. Üks on see, mis iseloomustab kitsalt ajaloolaste/arheoloogide ringkonnas toimuvat, teine aga on hoopis laiema tähendusega...Ajaloolise "propaganda" rolli mingi rahvuse eneseväärikuse tõstmisel ei tohiks kindlasti mitte alahinnata...

Probleem on aga tegelikult hoopis muus kui teadusliku traktaadi ja lihtinimesel mõeldud jutu ühildamises või ühildamatuses. Mõnikord on ikka päris piinlik kohe, lugedes mõnd teksti, kus sinu poolt öeldu on keeratud totaalselt pea peale ja pandud kes teab mis kuradi konteksti. Väljapääs peitub "kodustatud" leheneegri olemasolus, kes siis sinu teksti enne trükki laskmist sulle veel lugeda annab. Kui sellist käepärast pole, siis on targem igasugused ajakirjanikud kaevanditest võimalikult kaugel hoida. Sest mingi kokkukirjutatud jama vaevalt aitab arheoloogiat populariseerida.

Laiemas tähenduses pole vahet midagi. Mitteajaloolane loeb sellist uudist, et leiti laev salapäraste hukkunutega, meelsamini kui migit segast juttu matmistavadest erinevates Läänemere regioonides jne.
Ja selleks hetkeks kui kõik teaduslikud tööd ja katsetused laborites tehtud saavad ei huvita see teema enam kedagi ja rahvas ei saa ikka teada mis siis tegelikult leiti. Seega peab neid leheneegeid seal augu ääres toitma millegiga mis kirjutamist vääriks ja lehte aitaks müüa.

PS. ja tegelikult ei ole viisakas öelda leheneeger - ikka leheafroeestlane!

Kui nüüd konkreetsest juhtumist rääkida, siis antud juhul pole ajakirjanduse liigne tähelepanu kogu sellele kremplile ehk tõepoolest mitte ülemäära halb asi...

Nimelt tekkis Salme vallavalitsuses kevadel idee Sõrve säärt läbiva Salme jõe laevatatavaks muutmiseks, et väikelaevad ei peaks ümber Sõrve sääre tipu ringi tegema...
http://wwx.postimees.ee/280508/esileht/ ... 333388.php

Tea muidugist, kas sellest projektist üleüldse asja saab, kuid ilma järelvalveta Salme jões suuremahulisi süvendustöid teha kohe kindlasti ei tohiks. Sealset "Uussadamat" (Portus Novus) mainib ka Läti Henrik...

Teemast mööda, aga Portus Novus-e asukoht pole kahjuks teada. Tegelt oleks seda hea leida. Siis saaks lõpuks loodetavasti ka mõne muinaslaeva - need, mida eestlased uputasid, et sakslasi sadamasse sulgeda. Mind vaevab veidi nimi - Uus Sadam. Uus - mille suhtes? Alles rajatud sel ajal? Kus oli Vana Sadam?

Jaanus2 kirjutas:Teemast mööda, aga Portus Novus-e asukoht pole kahjuks teada. Tegelt oleks seda hea leida. Siis saaks lõpuks loodetavasti ka mõne muinaslaeva - need, mida eestlased uputasid, et sakslasi sadamasse sulgeda. Mind vaevab veidi nimi - Uus Sadam. Uus - mille suhtes? Alles rajatud sel ajal? Kus oli Vana Sadam?

Portus Novus-e asukoht on jah teadmata ja eks just selle pärast tulegi sellel va Salme jõe süvendamisel igaks juhuks silma peal hoida . Aga mis sellesse nimekujusse puutub, siis vana sadam võis olla tegelikult samuti Salme väinas, küll aga teises kohas. Eks see maakerkeprotsess sundis aja jooksul nii mitmeidki olulisi korrektuure tegema...Saaremaa läänerannikul on teiseks sadamakohaks pakutud Kihelkonna oma, mis vist aga hoopis teisest ooperist. Sealt alanud mõningate ajaloolaste arvates Saaremaa lääneosa idaga ühendav maismaatee.

Luciano kirjutas:
Olen kunagi ise hr. Peetsiga ühte "auku" kaevanud ja tõttöelda olid need heietused auguveeres oluliselt huvitavamad kui leekivid ja pihukirves mis august välja tulid.

tunnen kaasa

Arnold kirjutas: ... on saanud juba laevahukukoht (eriline naerukoht), kus lõpuks velled saarlased üksteist maha nottisid.

See on ju selgemast selgem ! mängunupud ja täringud viitavad selgelt faktile et tüli tekkis hasartmängu käigus, mõõgad väändusid kõveraks tapluse käigus ning kondid olid sellepärast segamini et osa mehi lihtsalt raiuti juppeks

Pakun välja et edasi kaevamisel leitakse nii mõnigi jooginõu mille põhjal saab järeldada et tüli tekkimises oli oma osa alkoholil...


[/i]

ning kondid olid sellepärast segamini et osa mehi lihtsalt raiuti juppeks

Ei,ei - kondid olid segamini seetõttu, et merekarud olid end segi joonud e. "segi kamminud". Uudisklipis oli Jürka käes ühte kammijuppi ka näha

http://www.salmepaat.blogspot.com/

Kusjuures ka IIMS andis lõpuks endast märki, teiselpool jõge küll.
Eks Tönu valgustab meid.

Mis mängu nende nuppudega mängiti? Ilmselt malet ja tsirkust mitte!

Vaata samas teemas ettepoole, on ühte veebisaiti pakutud.

Arnold kirjutas:http://www.salmepaat.blogspot.com/

Kusjuures ka IIMS andis lõpuks endast märki, teiselpool jõge küll.
Eks Tönu valgustab meid.

Tõsi jutt. Millegipärast polnud aga seekord odaotsa kaasa pandud