8. leht 40-st
Postitatud: 25 Mär, 2010 16:43
Postitas metsaline
Ei ole mulle keegi maksnd, vastupidi, omal ajal jäi vant veel võlgu kah... Ju ma siis olen vähe metsas käind... Tervis ei luba kah enam... Aga ohtu näen viiendas kolonnis ikka... On ju paljud noored vandid ise ütelnud, et aitäh Eesti sõjaväele, et välja õpetasite. Kui meie (naši) omad tulevad, siis on neil seda lihtsam...
Postitatud: 25 Mär, 2010 17:40
Postitas soesilm
Ma tean lugu tänapäevasest sissi-patrulli harjutusest. Ühel kursusel käisid mehed metsas üle nädala. Ikka 5 päeva ööbimisega metsas ja siis nädal väljas (vähemalt ei ööbinud). Järjekorras kolmandal "metsanädalal" läks 21 meest esmaspäeva hommikul metsa. Reedel kell 1400 tuli neist metsast välja 11! Kõik ülejänud tulid välja teisipäevast-neljapäevani. Põhjused - kopsupõletik, alajahtumine, külmakahjustused kätel. Tegemist oli üsna sooja novembri-detsembriga. Temperatuur alla -mõne kraadi ei langenud. Varustus oli nagu kaitseväes 90ndate lõpp ettenähtud + briti bontsod ja USA magamiskotid.
Põhiline jama oli niiskuses. 24h jooksul said märjaks ja kuivada polnud põhimõtteliselt võimalik. Öösel magamiskotis ainult ja sedagi juhul, kui seal kuiv oli. Kuna varjuks pandud pontsot peeti demaskeerivaks, siis tohtis seda üles panna vaid vihma korral ... ja nii see üritus niiskeks läks. Tuld teha ei tohtinud. Demaskeeriv. Põhiline aga see, et umbes kuu ajaga olid pooled mehed kutud! Ei saa neid süüdistada ka simuleerimises, sest ville kätel ja temperatuuri kraadiklaasil ei simuleeri.
Postitatud: 25 Mär, 2010 18:01
Postitas Juhani Putkinen
Üks kord Kaitseliidu suvisel (lund polnud) sissiõppusel sadas vihma, mehed said märjaks - ja osa meestest läks ööseks koju. Ülejäänud meestega harjutasime varitsuse tegemist pimedas.
Postitatud: 25 Mär, 2010 20:00
Postitas Unto Pulkkinen
SISSIDE VARUSTUSEST
Sissi liitlane on halb ilm ja muu raske olukord: vihma, eriti torm, pakane, paks lumi, lumituisk, pimedus.
Sellises olukorras on: halb nähtavus, jäljed kaduvad, hääled pole kuulda, kopterid ei lenna,
vaenlane puhkab,vaenlane jalgsi ei lumes lähe edasi, valgus pole näha.
Kui sissid oskavad ja on varustus sellise olukorra jaoks ja on harjutatud tegutsema halvas olukorras,
nii see kompenseerib jõuvahekorda.
Ja veelki tähtsam, see on turvalisem sissile.
Tegevus hea tulemisega eeldab, et on hea varustus ja on harjutatud tegevust halvas olukorras.
Mimimaalne tähtis varustus on näiteks:
• vihmamantel
• telkmantel (laavuvaate)
• valge kaitseriietus (talvel)
• kasukas (talvel)
• head kummikud
• riiietus (piisavalt, kihiline)
• varuriietus
• seljakott (rinkka)
• suusad
• ahkio (põdrasaan, ahkju, sissijaol)
• hea magamiskott ja magamisalus
• keeduriist (parim on trangia)
• moonapakkid
Ilma korraliku varustust sissi elu on halval ilmal väga raske.
Aga kui on hea varustus, sissi elu võib olla isegi meeldiv.
Kujuta ette, et on torm, raske vihma ja sina olet kuiv telkmantli all ja on sooja, ja supp maitseb ja kohv on vägev.
Eks see oleki väike tükk õnne ?
Sellel sissiõppusel, millest Juhani kirjutas, kõikil ei olnud korraliku vihmamantli.
Postitatud: 25 Mär, 2010 21:49
Postitas oleeg
Isegi sellise ideaalilähedase varustusega ei pruugi kauaks pidu olla... Kui vastane rakendab sisside vastu süsteemse vastutegevuse - jääb pelgalt sellise varustusega kiiresti hätta.
terv
o
Postitatud: 25 Mär, 2010 22:30
Postitas sturman
sel talvel löödi kupi poisid -30 kraadiga metsa,kusjuures öösel,luurepataljon.ma ei tea,mis nad seal küll sellise ilmaga tegid,sest nende talvevarustus on küll nigel võrreldes sellega,mis meile kaitseliidust antud on.meie võime magada lumehanges oma varustusega sellise külmaga,nendel ei tule see kõne allagi.
Postitatud: 26 Mär, 2010 7:35
Postitas Juhani Putkinen
sturman kirjutas:sel talvel löödi kupi poisid -30 kraadiga metsa,kusjuures öösel,luurepataljon.ma ei tea,mis nad seal küll sellise ilmaga tegid,sest nende talvevarustus on küll nigel võrreldes sellega,mis meile kaitseliidust antud on.meie võime magada lumehanges oma varustusega sellise külmaga,nendel ei tule see kõne allagi.
Kui lund on palju, nii seda saa ju kasutada soojusisolatsiooniks. On lihtsalt vaja harjutada.
-30 kusagil mere ääres kaljul on palju hullem kui -30 Võrus.
Postitatud: 26 Mär, 2010 12:00
Postitas Gfreak
metsaline kirjutas:Ei ole mulle keegi maksnd, vastupidi, omal ajal jäi vant veel võlgu kah... Ju ma siis olen vähe metsas käind... Tervis ei luba kah enam... Aga ohtu näen viiendas kolonnis ikka... On ju paljud noored vandid ise ütelnud, et aitäh Eesti sõjaväele, et välja õpetasite. Kui meie (naši) omad tulevad, siis on neil seda lihtsam...
Ohtu tulebki näha, mitte taunida metsas istumist ja inimeste eneseväärikusel tallata.
Aga pöörduks nüüd sinna meditsiini teemale tagasi.
Mis arstimeid peaks sissil peale loomuliku kõhulahtisti-kinnisti, sideme, valuvaigisti ja piirituse olema?
Ise pakuks veel köha ja kurguvalu limuskeid. Vahest ka paar žgutti?
Postitatud: 26 Mär, 2010 13:18
Postitas Juhani Putkinen
Gfreak kirjutas:Mis arstimeid peaks sissil
Kirurgi nuga, nõel ja langa.
Postitatud: 26 Mär, 2010 14:49
Postitas Gfreak
Juhani Putkinen kirjutas:langa.
Lõnga? Niiti?
Ei tasu ka unustada, et igaüks ei oska selliste asjadega midagi teha ka. Seega tuleb rahuajal õpetada taolisi asju. Tsiviilkaitse tuleb taaselustada!
Postitatud: 26 Mär, 2010 15:01
Postitas Juhani Putkinen
Gfreak kirjutas:Juhani Putkinen kirjutas:langa.
Lõnga? Niiti?
Ei tasu ka unustada, et igaüks ei oska selliste asjadega midagi teha ka. Seega tuleb rahuajal õpetada taolisi asju. Tsiviilkaitse tuleb taaselustada!
Tuleb jah õpetada. Üldiselt sissil pole võimalust arsti juurde saada. On vaja ise ennast opereerida või lahingpaariline töötab ka kirurgiks. Kild või kuul on vaja välja kaevada ja auk kinni lappida.
Postitatud: 11 Mai, 2010 20:55
Postitas Juhani Putkinen
Hakkab peale see aastaaeg, et nii väga külm sissil pole (väljaarvatud kui märjaks saa). No, nälg on ikka - aga varsti on juba seeni saadaval ja peidukudes peab ikka midagi olema.
Seekord ma tahaksin aga rääkida sellest, et sissil on palav - higistab hirmsasti. Mina isiklikult higistan rännakul hirmsasti ka pakasel, aga suvel päikese käes - krt jama.
Sissil on igasugust varustust tassida parasjagu, täiesti ilma riieteta ei saa ka marssida.
No, hea küll vett peab jooma pidevalt nagu kaamel, aga kes krt jõuab tassida nii palju vett kaasas. Soola ja energiat on kah vaja.
Lugupeetud foorumlased, mis teie sööte ja joote kui on vaja marssida päikese käes palava ilmaga?
Postitatud: 12 Mai, 2010 11:47
Postitas Kilgore
Söök-jook... eks sellega on nii, et tarbid seda mida on

"Vesi loodusest" ja puhastustilgad tulevad igal juhul kasutusse enne, kui viimane liiter puhast vett otsa saab. No et kui lööb põhja alt, siis on vähemalt mingi kogus puhast vett veel alles. Juua tihedalt (ca 15min tagant) väikeste sõõmudena, enne neelamist lased veetilga suus ringi käia. Harva mõnuga kulistades, vabandage väljendi pärast, kused lihtsalt varsti vee uuesti välja. Endal läheb suvel palavaga 24h peale 4-5 liitrit vett, selge et seda kõike seljas ei tassi. Niiet valmisolek ise vett teha peab olema.
Minu meelest ongi kõige tähtsam ette mõelda ja oma laiskuseussist üle olla! St. ettevalmistused peavad olema varakult tehtud, et viimasel hetkel rahmeldamiseks ei läheks. Liikuda mõõduka tempoga, võimalusel hommikul vara või õhtul hilja kui juba/veel valge on, ent temperatuur seeditavam. Loomulikult kasutab mistahes sõdalane, aga siss eriti, liikumisel varjet st. poeb puude-põõsaste vahele. Siin tekib aga see jama, et võsas tuul eriti ei liigu ja igasugu satikad kipuvad tüütama - nomex kindad kätte ja sääsevõrk pähe! Coolmax sokid ja tehniline pesu on väga head asjad. Ära pestes kuivavad ka kiiresti. Kraavis märjaks tehtud T-särk pakub keskpäevases lõõsas meeldivat leevendust kui see kaela riputada või siis hetkeks näo ette tõsta et sealt läbi paar sõõmu niisket õhku hingata. Üleüldse, igasugu "pisikesed" ebamugavused tuleb võimalikult ära nullida.
Postitatud: 12 Mai, 2010 19:04
Postitas Ohvitser
Postitatud: 12 Mai, 2010 19:48
Postitas Juhani Putkinen
Kilgorelt häid nippe - aitäh.
Kui võimalik vältida pikki rännäkuid kõige kuumemal ajal nii see tasub teha - kas või marssida öösel ja magada mõne suure kuuske all kõige kuumem aeg. Meie peaksime ikka saama kohale võitlusvõimelisena, mitte piinata ennast kui pole vaja.
Reeglina sissid ei marssi teedel, seega 30 km ööpäevas on juba parasjagu marssitud.
Ühe liitriga vett ööpäevas saa hakkama ka 25 kraadi juures, aga kindlasti pole nii heas vormis kui normaalselt vett tarbides. Meie oleme erisugused - moned higistavad päris palju, teised vähem. Kui ei higista palju pole ka vajadust juua väga palju.
Kui maastik on raske (soo) ja varustust 40 kg, nii 25 kraadiga seda vett peab ikka tarbima oluliselt rohkem kui teed mööda jalutades 15 kiloga. Nagu öeldud, nii seda vett pole mõnus suuremas koguses kaasas tassida - ja alati pole käepärast puhast vett maastikul. Seega veepuhastustablette, fiter, vms. on vaja.
Minu arvates on palava käes vaja kuidagi ka soola tarbida - ainult magusad nagu sokolaadi või halvaad tarbides tuleb pika peale probleeme. Seega lihakonservi või puljong oleks ikka vaja vahepeal tarbida.
Üldiselt sissimine pole ühe ööpäeva pingutus vaid peab olema terane ja vormis pikemat aega - kui pole vormis, nii võib-olla jääb üritus viimaseks selles elus. Taga-aetuna vaenlase poolt pole eriti mugav olla ka hästi maganuna, hästi söönuna ja hästi joonuna.
Ettevalmistused aitavad vaenlast pidurdada, aga jama ikka. Ettevalmistatud või olla näiteks mingisuguseid miinivälju mida siss aktiveerib kui on ise need läbinud.