Relvajõudude loomine

[Qtec]

Hillart'i poolt väga hea sissekanne...tubli!

[hillart]

Corvus, kulla inimene! Huvitav, et kas sulle keegi ka enne öelnud on, kuid sul paistab olevat nihilistlik kalduvus igal suvalisel juhul ennast kellegagi-millegagi vastandada. Ehk siis - konstitutsionaalne nihilist. Alati ja kõigiga vastandumas. (minu enda kohta öeldi kunagi selliselt, kui ma veel keskkoolipinki nühkisin. )
Sinust on suhteliselt raske aru saada. Tahad, et sulle lahti seletataks, et mis ja kus. Ja kui seda põhiideena väga lühidalt ja lihtsalt välja ütled, siis jälle sa ei saa aru ja - jälle ei kõlba.
Räägid probleemist -pole hea. Ei räägi probleemist - ikka pole hea, või siis oled puhta tagurlane (noo-jah, sõna-sõnalt selliselt just tõepoolest pole öeldud,aga ...).
Mida sa õieti tahad?

Ja pealegi!
Kui siin on kirjutatatud, et kuidas kusagil on ja kuidas selle või teise meetodiga paremini saaks, siis seda ikka ja jälle mitte kadedusest või krt teab millest pungil negativismist, vaid ikka selleks, et ka meil paremini teha ja mitte selles või teises asjas n.ö. jalgratast leiutada.

Ja pealegi olen ma kogu seda teemat läbivalt kutsunud üles just lahenduste otsimisele. Paraku aga ei saa ka lahendust otsida, kui eelnevalt pole konstateeritud probleemi, millele seda lahendust üleüldse vaja on. Pealegi arvan ma, et keskse probleemi saime just-kui lõpuks ära fikseeritud. Tahad sisulist? Küll see sisu kah tuleb, kuid kõigepealt peab raamid paika panema, kuhu see sisu sisse panna. Aga selle raamistiku formuleerimisega me ju viimati tegelesime. Muidugi on ahvatlev taas detailides sorida ja kõva kemplus üles õhutada, nii et jätkub taas kümneteks lehekülgedeks, kuid - asja see edasi ju ei viiks. Meelelahutus oleks küll, aga ... Tead, ma tunnistan, et ma ei ole tõepoolest nii mitmekülgne spetsialist (ühesõnaga pole poliitik, kellele antakse amet ja mõistus tuleb sinna iseenesest juurde ), aga sisulistesse detailidesse minnes ootaksid sa minult tõenäoliselt sisulisi ettepanekuid sise- ja välispoliitika, panganduse, tööstuse, põllumajanduse, peadgoogika jne. valdkonnas. Häbi tunnistada, aga seda ma ei suuda detailides teha. Sellepärast see teema siin foorumis ongi, et võimalikult enamad erineva elukogemuse, erineva hariduse ja erineva erialaga inimesed oskaksid oma koha pealt sõna sekka öelda. Ja kes teab - võib-olla hakkab ka miskit looma?
Paraku aga on sinu sellesse teemasse viimasel ajal tehtud postitused kuidagi sisutud, sisaldades põhiliselt vaid selle või teise isiku kallal irisemist, selmet teemat edasi arendada.
Kasuta oma ajupotentsiaali, sest vähemalt teiste teemade alla tehtud kommentaaarid lubaksid seda küll oodata!
Ei pea ometi vastavat tegevust punkt-punktilt lahti seletama. Olles fikseerinud põhiprobleemi, üritame seda siis nüüd alapunktideks lahutada jne. Ja seda ikka selliselt, et oleks võimalik juba maailmas olemasolevaid lahendusvariante kasutada, sest nagu öeldud - jalgratast pole tarvis leiutada.

Ja muideks! Kui väidad demagoogiat, siis selline tõsine süüdistus eeldab tõepoolest väga konkreetset ja lühidat selgitust. Kus ja mis see demagoogiline väljaütlemine minu poolt on. Nagu isegi tähele paned, ei ole ma selles postituses mitte üritanudki mingeid väga konkreetseid lahendusvariante välja pakkuda. Pigem on ikka selliselt, et tõin ära põhjuse ja üritasin oma tuletist võimalikult lihtsalt tõestada ning lõpuks tõin ära tulemi, missugune tõenäoliselt saaks olema, kui eelnevalt äratoodud probleem lahendatud saab. Meie ülesanne on leida see lahendustee, nö. punktist A, punkti B. Ja seda me ju taotlemegi.
Muidugi on igati kiiduväärt, kui sul on olemasolevate probleemide kohta oma teooria, mida sa siis tõestada püüaks. Jumala eest, ei mingit viha või solvumist. Täielik respekt inimese suhtes, kes omab oma seisukohta ja seda ka kaitsta suudab (ja tahab). Või siis on sul midagi tallel minu poolt väljatoodud ebakõlade kummutamiseks? Hea meelega kuulaks, sest ega minagi mingi ilmatark pole ja eksimatu pole meist keegi.

Ja kui ma mingi alusidee võimalikult lihtsalt ning kõigile arusaadavalt sõnastan, siis tõepoolest selliselt ma seda ka mõtlen. Ja kuidas keegi seda nimetab, see igaühe enda asi. Loosung või ..., või ... Ka loosungit ei pea ainuüksi negatiivses võtmes käsitlema. Ja näiteks Edgari loosungiga ei tarvitse seda tõepoolest võrrelda.
Kommarid sõitsid kah autodega. Võib-olla peaks autosõidust loobuma? Igasugu aferistid kannavad ülikonda. Krt, enam ülikonda ei kanna ja isegi pükse ei pane enam jalga! Iseenda igale poole igale ühele vastu seadmisega peab kah ikka kusagil piiri pidama, või kuidas? N.ö. mõistlikkuse piiri.
Aga tead! Tea´nd nüüd, kas kasutasid seda teadlikult, või mitte, aga antud demagoogiavõte, kus oponendi mingit väidet naeru- ja alavääristatakse seda sildistades (nimetamine loosungiks) ja seostades üldiselt teadaolevate negatiivset emotsiooni esilekutsuvate nüanssidega (valimiseelsed parteiloosungid), on tobe.

Ja veel see viimane asi:

Küsin vastu, et kummal on rohkem alaväärtusega probleeme, kas sellel, kes igal võimalikul ja võimatul hetkel (ja ka siinsetes foorumi teemades) armastab needa kalleid kaasmaalasi selle eest, et 1939.aastal "pauku" teha ei saanud... Versus see inimene, kes ei põe mitte "paugu" tegemata jätmise vaid üritab analüüsida küsimust perspektiivist ...

Me ei saa teineteisest vist ikka üldsegi mitte aru. Mis tähtsust sellel on, kummal seda alaväärsustunnet rohkem või vähem on. Oluline on, et see on. Praegusel arutlustasemel me veel nii detailidesse ei läheks, või kuidas?
Ja üldse! Mis puutub siia teemassec praegu suhtumine kellessegi-millessegi, kes tahtis, aga ei saanud pauku teha, või siis ei tahtnud, aga pidi seda tegema, või siis veel midagi sama absurdset? (Tõenäoliselt ootaksid sa vististi, et selle viimase väite peale võetakse kangel kombel tuld ja läheks lahti üheks hirmsaks särgi rebimiseks ja rinnalihaste pungestamiseks? Aga ei tule seda mitte, sest antud teemas üritame me arutada riigikaitse, kui riigi kõigi struktuuride ja osadega seotud valdkonna arendamise üle. Ja seda just selles kontekstis, et kuidas kasutada ära muu maailma kogemusi võimalikult efektiivse lõpptulemuse saavutamise nimel.
See, et üheks võtmeküsimuseks riigi ja riigikaitse arengu ning jätkusuutlikkuse aspektist on eestlase rahvusliku väärikustunde ning eneseusu tõstmine, on minu veendumus, mille tõestuseks ma jõudumööda ka näiteid tõin. Kui need minupoolsed väited polnud piisavalt veenvad, siis on meist igaühel ju võimalus esitada sellele vastuväiteid või siis selgitada omapoolset arusaama. Või kuidas?

P.S.
Tegelikult on antud postitus minu poolt sisutühi ja teemat silmas pidades kasutu, ning ma väga loodaks, et sellelaadset kemplemist ei peaks jätkama. Kuidagi tobedalt kukub välja.
Kuna aga nii otseselt öeldi välja, et ma hämavat ja demagoogitsevat, siis selle oma viimase postitusega üritasin neid väiteid, kui põhjendamatuid, kummutada. Tea´nd, kas õnnestus?

[oleeg]

Eee... Mehed!
Siinkohal ma loodan, et eelpool pikalt kirjutanud mehed võtavad korraks tempo maha ja loevad järgnevat tiba põhjalikumalt...

Leppige privas kokku aeg ja koht, soovi korral teatage ka teistele ja... tellige mõned kannud õlut, kohvi või konjakit ja rääkige asjad selgeks.
Ei ole mõtet risustada maailmaruumi kilomeetrite viisi täidetud tähemärkidega, kus kõik on EW poolt, kuid üks räägib aia august, teine aiast ja kolmas...

Ära tüütab! Ausalt. Üks on targem kui teine... Toetan Teid (vahelduvalt) oma mõttes ja ei mõista järgmisel hetkel... Enamus vaikijaid teeb vist sedasama...

SEEGA: rääkige asjad selgeks või vähemalt leppige kokku väitluse reeglites.

terv
o

[planet64]

Valimised ju tulemas.
Seepärast juhiks tähelepanu, et relvajõudude praegune seis on laias laastus põhjustatud ikkagi poliitikute tegevusest/tegematusest. Selles osas viskaks kivi eelkõige nende kapsaaeda. Mida võiksid nad teha, et praegust seisu parandada? Kui praeguses kaitseplaanis on meile jäetud kandev roll platsi puhtaks lükkamisel, kuhu liitlasväed peaksid hakkama maabuma, siis see on kehv plaan, mis jätab meid kaitseta ootamatuste korral kui kõik just meie plaani ei taha järgida. Kõigepealt peaksid poliitikud liitlastele selgeks tegema, et parim plaan oleks meie tugeva iseseisva kaitsevõime olemasolu. Siis poleks vaja konflikti korral hakata artikkel viiest viimast välja väänama ja kõik oleksid kergemate valikute ees. Selle tulemusena peaksime kindlustama endale raskerelvastuse soodsa hankimise. Veel võiksid nad kokku leppida missioonivõimekuse osakaalu suuruses eelarves ning teha otsuse (mida ka täidetakse) omamaise kaitsetööstuse arendamiseks. Kolm lihtsat punkti kamraadidele, kes konkreetsust otsivad.

[hillart]

Kuna eelnev postitus on vägagi õieti kaitsevõime tõstmise punktid kirja pannud, siis - täielik toetus.
Mõtlesin siin tükimat aega, et mida see corvus ikka iriseb ja iriseb ning lõpuks tabasin ära. Kuna, nagu ma isegi juba selgitasin, on riigi kaitse- ja eluvõime ning jätkusuutlikkuse programmi näol tegu väga kõikehõlmava ja laia küsimusteringiga, siis - ta soovib, et ma paneks kirja ühe sellise kompaktse parteiprogrammi. Ülesanne on piisavalt tüsilik minu, kui üksikisiku jaoks, kuna pole ma ju selline iga asja peale meister (nagu mõni teine mees ). Kuid proovida ju võib. Samas aga võin ma selle juures muidugi nii mõneski asjas lausa kapitaalselt puusse panna - ja tõenäoliselt panengi. Näiteks finantseerimise küsimused, põllumajanduspoliitika nüansid, riigi eelarve kujundamine, maksupoliitika, pangandus, kaubandus jne. Seega - hakkan siis selle üritusega pihta ja, arvata võib, et selle teema alla ma enam pikemat aega ei postita.
Peaasi aga, et ka teised seda meeles peaksid - see küsimus ei ole mitte nii lihtne nagu nii mõnigi arvanud on (noh, et vahetame aga ühe-paar meest eesotsas välja või siis anname KL miinipildujad jne, ning õnn ongi meie hoovis ) ja on kogu riigi toimimisega seotud. Detailides midagi muutes või reformides võib saavutada küll mingi efekti, kuid see ei saa kunagi olema pikaajalise toimega ja jätkusuutlik ning enamasti on vaid näilik.

P.S.
Olen pisut segaduses. Corvus´e viimasest postitusest:

Sa kas teed olemasoleva põhjal revolutsiooni või restaureerid juba tehtut.

Pole nagu seokest mõtetki pähe tulnud, et miskit "restaureerida", e. ennistada (taastada endisel kujul). Mida on meil ennistada? 90-ndate EKV-d? 30-ndate Kaitseväge? Praeguse EV ajal pole me ju oma Kaitseväega veel valmiduse poolegi saanud. Mida on siis siin veel ennistada? Tuleb tunnistada, et see on meie foorumis küll esimest korda märgata, et keegi üldse mainiks sellist varianti, et EV riigikaitset (või Kaitseväge kitsamas mõttes) mingile endisele kujule viia.

Kui siin räägitakse, et me ikka veel muudkui areneme ja areneme mingit valmidust saavutamata, siis - kas praeguseks juba 20 aastat kestnud arenemine pole siiski natuke nagu liiga pikk aeg olnud? Seda enam, et millegi valmissaamisest on vähemalt praeguseks veel asjad ikka väga-väga kaugel. Pigem me alles hiljaaegu alustasime taas järjekordset uuestitegemist. Kui ikka isegi mitte ühe inimpõlvega hakkama ei saa, siis see pole ju normaalne, või kuidas? (Paralleel mõningate teiste riikide relvajõudude loomise ja arendamisega - teema alusartikkel.)

Seega - kohtumiseni! (Kas siis peatselt või pikema aja pärast, seda saab siis juba hiljem näha.)

[Kapten Trumm]

Välisriikide liidreid ei huvita tegelikkuses Eesti iseseisev kaitsevõime, sest siin ei plaani keegi mingit tulevast lahingtandrit (erinevalt külma sõja Lääne-Saksamaast ja Madalmaadest, kuhu voolas kenasti USA abi ja tehnoloogiat sisse omal ajal. Lisaks soovivad paljud liitlasriigid ajada Venemaaga omi asju (sageli ka "kahepoolsete suhete" abil) ja selles kontekstis on Baltikum peenraha.

Iseseisvast kaitsevõimest on oma visiitidel ju rääkinud visionäärid (Luttwak) ja kõrgemad sõjaväelased, st isikud, kes tajuvad otseselt eduka sõjapidamise eeldusi (milleks on kahtlemata turvaline platsdarm abivägedele). Ei meenu ühtegi liitlaste riigijuhti, kes oleks oma kõnes rõhutanud iseseisva kaitsevõime tähtsust.

Paraku kõrgemad sõjaväelased ei otsusta, kellele mida kingitakse. Lähimad riigid, kel omakasu mängus, on ka üht-teist kinkinud, ei saa salata, et suurim sisuline abistaja on olnud hoopistükkis Rootsi.

Mis puudutab ohuhinnanguid, mis on igasuguste liigutuste (sh ka millegi kinkimise) aluseks, siis siin on juba asi keerulisem. Paljud selleteemalised asjad on läbi aegade sisaldanud poliitiliselt sisse surutud soovmõtlemise elemente (kõnekaim näide on vast Iraagi "massihävitusrelvad"), mis tegelikult mingil analüüsil ega sünteesil ei põhine. Meil on vast selliseks näiteks ka ajakirjanduses käsitletud sõjaväeluure arvamusest üle sõitmine Afganistani mineku otsustamine poliitilistel motiividel (sõjaväeluure hoiatas juba ammu, et satutakse kesk verist sõda).

Loomulikult takkajärgi ei ütle keegi, kuidas igasugu hinnangud tegelikult tekkisid, kui palju oli poliitilist survet teatud ebameeldivate asjade mahavaikimiseks ja kui palju oli "on juba reede õhtu, kell pool viis juba, lõpetame kähku ära"-faktorit, enamasti on see vaid aimatav ning vastavad kahtlused kergesti vandenõuteooriaks tembeldatavad (kuna tegelik info on kiivalt varjatud asutusesisese või salajase info looriga). Ja pole ainult Eestis nii, nt USA-s lasi Pentagon 2003 Iraagi kampaania planeerimisel ikka suure kaarega üle sõjaväelaste arvamusest (Rumsfeldil oli nimelt kinnisidee, et armee peab väike olema), mistõttu kujunes sõda just selliseks nagu me täna näeme. Ja et asjale külge kleepida "sõjaväelaste arvamuse" silti, otsiti kohe sihilikult sõjaväelaste hulgast osalisi, kes olid nõus asjale alla kirjutama (kes olid armee juhtkonnaga opositsioonis), saadeti sõjaväelaste järele nuhkima tsivilistidest Pentagoni "volinikke" jne.

[tommy]

Valimised ju tulemas.
Seepärast juhiks tähelepanu, et relvajõudude praegune seis on laias laastus põhjustatud ikkagi poliitikute tegevusest/tegematusest. Selles osas viskaks kivi eelkõige nende kapsaaeda. Mida võiksid nad teha, et praegust seisu parandada?

Ja millest on tingitud taoline poliitikute tegevus/tegevusetus..??
Kes valib ametisse selliseid poliitikuid...??
Kes kujundab ühiskondliku fooni, milles needsamad poliitikud tegutsevad...??
Selline ongi ühiskond, milles me elame.....Militaarfoorum siin esindab vaid selle üht ja tõenäoliselt mitte kandvat osa..
Kas laiemale rahvale on tähtsamad kaitsekulutuste või sotsiaalkulutuste osakaal riigieelarvest...??
Me areneme pidevalt nii rahvana kui riigina. Ja tähelepanu riigikaitsele on rahva(ja seetõttu ka poliitikute seas) arenenud koos sellega...Koos selle oluliseks pidamine.
Praegu hoopis paremal tasemel kui näiteks 10-15 aastat tagasi...
Loomulikult tahaks teatav hulk fanaatikuid ja entusiaste seda kiirendada ja tähtsustada....Tahtsid nad seda 90'datel ja tahavad ka praegu...Normaalne...
Kuid lai mass ei tule järele...Pension ja sotsiaaltoetused on neile tähtsamad...Paraku.
Ainus, mis saaks seda muuta on tõenäoliselt ühiskonna kohale kerkiv reaalne oht, selle tunnetus...(Või autoritaarne diktatuur).
2007-08 aasta sündmused meil ja Gruusias olid ju selge näide....Suhtumise muutus oli selgelt tajutav....Nii rahva kui ka poliitikute seas.

[Lemet]

Kuid lai mass ei tule järele...Pension ja sotsiaaltoetused on neile tähtsamad...Paraku.

Kui vaadata meedia kommentaariumite meelestatust, siis ei pruugi see väide üldsegi nii üheselt paikapidav olla.

[tommy]

Kui vaadata meedia kommentaariumite meelestatust, siis ei pruugi see väide üldsegi nii üheselt paikapidav olla.

Nõus, et asi on kõvasti paremaks läinus, võrreldes minevikuga...Areng ju toimub...
Kuid ikka pole meil veel rahuloluks põhjust...

[Kapten Trumm]

Sellised poliitikud valitakse tänu rahvale nende poliitikute endi omal ajal tehtud seaduste alusel, mis tagavad teatud seltskonna vegetatsiooni Riigikogus ilma otsese seoseta saadud häältest. Mäletate ühte rahvahääletust 90ndate alguses, kus enamus andsid suure vaimustusega JAH hääle sellele, mis ette söödeti?

Nagu ma öelnud juba olen, Eestis otsustab 90 miljardi ärajagamise vähem kui 20 inimest parteikontorites, mitte 101 RK liiget.

Teine asi on see kodanike kaasamine riigikaitsesse, millega meil endiselt asjad kehvad on (räägitakse ressurssidest, tasakaalustamisest jne jne). See on küll puhas riigikaitse juhtimise möödalask, mis maksab hiljem valusalt kätte.

Soomes tõenäoliselt ei julgeks keegi väga valjusti vastandada avalikult mõnda suuremaid kaitse-investeeringut pensionitõusuga.

Et rahvas partokraatiaga rahul pole, näitab kasvõi viimastes uuringutes avalikult poliitilist restarti lubavate sotside üles rebimine ning soosiv suhtumine üksikkandidaatidesse.

[Lemet]

asi on kõvasti paremaks läinus,

Ma sõnastaks selle hoopis niipidi, et lausa imelik, et vaatamata kõigele see ikka veel nii on.

[Kapten Trumm]

Mina esitaks küsimuse nii, et mis muutuks meil paremaks, kui jõuluvana tooks meile täiendava 1% SKP-st kaitse-eelarvesse (see kasvab siis kuskile 7-8 miljardi kanti (3-4 lisamiljardit)? Või poliitikud kaotaks meelemõistuse ning mingi äkilise patriotismiaje tahtel teeks seda?

Mina arvan, et suurt midagi ei muutuks. Kõigepealt kasvatatakse Scoutspataljon brigaadiks - millest 1 pataljon on pidevalt Afganistanis. Juurde ostetakse tehnikat-relvastust - lisarahast vähemalt 1-1,5 miljardit läheb jooksvalt riigist välja.

Ülejäänud 1-1,5 miljardit läheb
1. õppekeskuste renoveerimine - eelkõige Jägala kiires korras (mille hõivab kohe ära Scoutsbrigaad), lisaraha tarbib ära ka ehitushindade kiire tõus
2. kuskil 0,5-0,8 miljardit läheb juurde hangetele, 2018 eesmärgid saavutatakse 2013-2015. Tõenäoliselt saadakse juurde MRLS-id, mingi kogus uuemaid ÕT ja TT relvi.
3. ülejäänu konsumeeritakse ära tõusvate palkade ja toetustega, jooksvate kulude kasvuga (mida lükkab takka üldine majandustõus). Tuleb arvestada seda, et missioonidele sellise inimhulga saamine nõuab olulist palkade kergitamist ning see avaldab survet ka muu kaitsesektori palgatõusuks.

Reservarmee asi kiratseb tasapisi edasi, saadakse juure transpordi, varustust, kuid see ei muuda põhiprobleemi ehk kehva sõjalist ettevalmistust ja valmidust. Tõenäoliselt läheb soetatav raskem soomustehnika Scoutsbrigaadile ja hakkab olulises osas asuma Afganistanis.

Kui me teeme 2018 arvutused EEK/per nase, siis avastame tõenäoliselt, et senine Soome vastavalt suhtest 2 korda suurem arv on vahepeal muutunud veel 2 korda kallimaks.

Aga et rahahulga suurenemisel sügatakse sellest kena osa ära rahvusvahelisele koostööle assümmeetriliste ohtude ohjamisel, selles ma ei kahtle hetkekski.

[planet64]

Kui siia ei planeerita tegelikult lahingutegevust, siis põhjusel, et ei nähta selleks reaalset ohtu ja vajadust või leitakse , et meid pole niikuinii võimalik efektiivselt kaitsta ja pole mõtet sinna sõjaliselt panustada. Pigem ikka see viimane variant. Sellepärast ongi meie poliitikute ülesanne lobitööd teha ja seda sealset vaadet muuta ning selgitada, et enamus juhtudel kaitseme me end ise kui sobiva relvastuse saame. Vajaliku relvastuse olemasolul ja kui me ise suudaksime oma organisatsioonilist võimekust tasemele viia poleks 888 stiilis rünnaku tõrjumine probleem selliselt, et NATO ei peaks oma maavägesid hakkama kokku kraapima.

Ja millest on tingitud taoline poliitikute tegevus/tegevusetus..??
Kes valib ametisse selliseid poliitikuid...??
Kes kujundab ühiskondliku fooni, milles needsamad poliitikud tegutsevad...??
Selline ongi ühiskond, milles me elame.....Militaarfoorum siin esindab vaid selle üht ja tõenäoliselt mitte kandvat osa..

Ma ei arva, et poliitikud peaksid esindama mingit ühiskonna keskmist valikut. Siis peaksid ka nende tehtud otsused ja seadused mingit keskmist lõiget esindama ja iga suurepärase otsuse kohta ka mingi hulk keskpäraseid ja nigelaid tehtama. Tahaksin siiski, et sealt tuleks ainult suurepäraseid ja õigeid otsuseid. Tegijal juhtub nii mõndagi ja on arusaadav kui miski viltu läheb , aga kokkuvõttes peaks asi kaugel olema mingist ühiskonna keskmisest. Loomulikult ei pea nad seda kõike oma peaga välja mõtlema ja loomulikult pole ka parteide tagatubadesse parimad kokad koondunud. Poliitikute ülesanne on ühiskonnast see parim teadmine üles leida, valik teha ja ellu viia.

[Kapten Trumm]

Rahast ja fundamentaalsetest probleemidest.

Kunagi 2000ndate aluses oli ressursipuudus tohutu probleem Eesti vanglasüsteemis. Erinevalt kaitse- sise- ja võibolla veel mõnest ministeeriumist oli tollal justiitsministri porfell selgelt kunstnahast ning nt politseile kaotas vanglasüsteem palkades kõvasti. Justiitsvaldkond oli tollal üks vaesemaid. Eks selle võrra liigutati ajusid rohkem.

Miks sellest räägin? Aga seepärast, et analoogselt sõjaväega on seal vajalik teatud kogus "kliente" majutada, toita, õpetada-karjatada ja selleks on vaja teatud kogus "kaadrit". Ehk asi töötab samasuguste majanduslike seaduspärasuste alusel.

Väga elementaarse analüüsiga tuli välja, et väikestes vanglates oli "produkti" maksumus kuus umbes 8 korda kõrgem kui suurtes. Justiitsministeerium pani asja kenasti kõrva taha ja on tänaseks likvideerinud või likvideerimas viimaseid pisikesi "asutusi" ja on läinud puhtalt suurte "tootmiste peale" - alla 500 "kliendi" ei räägitagi enam. Omal ajal oli umbes pool asutustest "pisiasutused", kus kliente ehk sadakond, pärandina ENSV justiitssüsteemist. Puhas mastaabiefekt.

Minnes tagasi KV süsteemi, siis paistab sealt vastu kõige suurejoonelisem paristamine. Esiteks ei täida see minuarust väljaõppelisi eesmärke (pataljon võiks harjutada algusest peale koos) ja teiseks ei ole need kompanii suurused VÕK-id teps mitte odav lugu. Ses mõttes on nt Pärnu "pataljon" nali ruudus.

Kuna meil väeosad peale Scoutspataljoni ei täida valmidusülesandeid, ei saa rääkida ka mingitest asset'ite hajutamisest eesmärgiga raskendada vastase rünnakut.

Kahjuks on see asi suuresti juba tsementeeritud sellega, et päris palju on ehitatud uusi hooneid ja remonditud vanu ning sealt ära minek on lihtsalt raha raiskamine, mida keegi teha ei taha.

Kui me vaatame avalikult kättesaadavaid dokumente, siis KV produkt ehk SA koosseis peab 10 aastase "programmperioodi" jooksul kasvama 16 000-lt 25 000-ni ehk 9000 mehe võrra. Igal aastal läbi teenistuse mel 2500-3000 meest. Ehk struktuuri kasvatamiseks on vaja 3-4 aastakäiku ning ülejäänud 6-7 aastal võiks kasarmud rahumeeli reservile pühendatud olla. Tekib küsimus, mis on sellise tegevuse eesmärk, miks koolitame 3000 meest aastas, kui programmi täitmiseks piisab 1000-st, pooled väljaõppekeskused võiks sulgeda ning ressursid suunata nt hangetele. Tegelikkus on vastupidine, kasarmuid ehitatakse juurde (milleks???) - nt Jägala linnak. Produkti sisuline vajadus seda ju ei tingi. Meil on vaja ehk 1000-1500 uut sõdurit aastas. Milleks asutada sisuliselt järgmine linnak koos püsikulude hüppelise kasvuga, kui Tapale mahuks ka maju ehitama (nt Tapa lennuväli)? Arusaamatu.

Niiet ma olin, olen ja nähtavasti ka jään seda meelt, et raha või inimeste puudus on KV fundamentaalsete probleemide reas vaid üks. Vähemalt samasuur probleem on vähetõhus raha kasutamine. Umbes sama asi on kahjumlikus ettevõttes, kus tulu ei kata toodangu muutuvkulusid ebatõhusa tootmise tõttu - pumbates sinna raha juurde ja otsides paaniliselt uusi kliente kahjum vaid suureneb. Ehk enne SKP % suurendamist nt 2 korda tuleb saada mingi elementaarne sisemine tõhusus, vastasel juhul juhtub nii nagu ma eespool kirjutasin, sisendi suurendamisel 2 korda suureneb väljund ehk 10% ning lisaraha konsumeeritakse piltlikult öeldes ära.

Ma arvan, et Soome, Iisraeli ja Singapuri planeerijatel on on see sisend/väljund suhe pidevalt silma ees olnud, sest paljud tegevused (nt Iisraeli armee hoiab reservis massiliselt trofeetehnikat) on kokkuvõtlikult "käsnast viimase niiskuse pigistamine".

[setu]

Siin on jõutud lühikese ajaga väga heale teemaarendusele. Tänud!
Paar nüanssi:

"Kuidas mitte täita musta auku?" oleks üks küsimus, ja kohati ka üks paljudest vastustest, kuidas kasutada projektipõhist lähenemist väljastpoolt EKVd ja EKLi nende institutsionaalsete üksuste paremaks muutmisel.

Või tuleb piltlikult erasektori jne eurotaotlustega teha integreeritud varustusehanked? näiteks "tuletõrjeauto (konteiner) hankes on alusmasin soomustatud kabiiniga (üks paljudest MAN SX jne)


Eesmärgiga peita rohkem uut tehnikat väljapoole EKVd ja EKLi, samas on nad hetkega kasutuselevõetavad. Sama peaks kehtima ka infrastruktuuriga. Kui ehitatakse uus ülikoolihoone vms siis näiteks 12% antaks tasuta kasutada EKLile jne (ajagraafik võibolla on kohati extreemne kuid mõte oleks süsteemi muutuses).