www.militaar.net

Trasser on tal jah ainuke pürotehniline asjapulk.
Kord lahinglaskmistel lasti ka Kustist neid, silmanurgast, laskmise ajal, oli ilusti näha kuidas aga punased jutid panid. Kuna mul TT-ga eriti kokkupuudet pole olnud, imestasin, et Kusti teeb ikka paraja kõmaka kui teist lasta.

ja jõuamegi asjas lõpuks selgusele

ooo jaaaa kömakas on vägev.sai kord ise lastud ,siis ei saanud nigu arugi aga pärast körvalt vaatasud kuidas teine laseb nii ,et kivikesed lendavad reaktiivjöul tagant minema.

Oskab keegi öelda, mis otstarbeline selline hülss(moon) olla võib? Läbimõõt 50mm ja pikkus 200mm, päritolult kaasaegsem vene toodang.

http://www.flickr.com/photos/15712510@N00/168443785/

Samal lehel veel paar pilti sellest hülsist, kus on näha ka põhjal olevad kirjad, mis peaks tegelikult vastuse andma. Süütekapsel paistab elektriline olevat.

Tegemist on soojusraketiga ,mida kasutati maa-õhk tüüpi raketide kõrvale juhtimiseks , see asjandus on ilmselt pärit IL-76 pealt mis asusid Tartu lennuväljal .

Põhimõte täpselt ära seletatud, kuid nimetusega "rakett" ei tahaks nõustuda. Tegemist väljatulistatava soojuspeibutisega (decoy). Mingit rakettmootorit sel pole.
Sama jutt on "raketipüstoliga". Saksa k. "Leuchtpistole" või inglise keelne "signal pistol" on korrektsem.

Leidsin metalliotsijaga lõuna Eesti kandist vene granaadi jupi, aga ei oska sellele täpset nimetust anda. Originaal värvi on kah veel väheke säilinud.
Kui keegi teab siis millega täpsemalt tegu?


Mõned pildikesed kah:
enne puhastamist


peale puhastamist

killuvöö- tõmmatakse granaadile peale, olenevalt kas granaati kasutatakse kaitseks või ründeks.

Või siis "рубашка"

Tegin mõned pildid kodus kapi peal vedelevast kraamist.Ehk aitaksite tuvastada millega konkreetsemalt tegu ja mis riigi armeele kuulusid.
http://beta.album.ee/album/30001240/50000270

003 paistab olevat Vene miinipildujamiini saba.

003 on ikka saksa miinipildujamiini saba

saksa oma. venelastel oli 6 stabilisaatotid. Aga muidu see kõik on praht. Viska äre seda erundat

Vene 82 mm miine valmistati 6 ja 10 labalise stabilisaatoriga. Saksa 81 mm miinil oli 12 laba.
Kui soomustläbistaval mürsul põhjas sütik puudub, on tegemist ohutu "balvankaga". Vastasel juhul ei soovita isegi esiotsa allapoole kallutada.

Leitud see jurakas siis piirkonnast mis omal ajal sai küllaltki intensiivset suurtükituld.Ise kahtlustan et tegu on mingi mürsusütikuga.Sees on roosakasvalge kristalne aine.Metallist korpuse originaal värvus paistab must olevat.