www.militaar.net

Mõlemad on austerlased (või hungarlased, mudel on sama), parem on murtud otsaga. Eesti metsades on need sagedased - kasutati sakslaste poolt.
http://sharky-fourbees.blogspot.com.ee/ ... model.html
https://reibert.info/threads/malaja-pex ... om.367817/

Ma ise pidasin sapöörilabidat jalaväelabida sünonüümiks, justkui üldnimetus, mitte konkreetselt ainult sapööri varustusse kuuluvale viitavaks. Et sapöörikas nagu võiks kõigi kohta öelda, kuigi ehk osadel armeedel võib ka septsiaalselt ainult sapööridele mõeldud lehti olla, aga pigem vast on see ikka universaalne lahendus, lihtsalt erinevad mehed kes kasutavad? Aga see muidugi kaldub natuke teema esialgsest suunast kõrvale - pärglima labidad nads on! Ise sama vaadanud, muhv puudu ja varremulk ka lühem, kui paljudel sarnastel, et ei tea kas isearetus või oligi lühikesi, aga kui siis mis jne Ajastukohased kodumaise ajalooga asjad on nad igaljuhul, aga kõik muu saladus siiani. Aga rõõm näha, et ikka arutelu liigub, visalt aga ehk siiski lõpuks õnnestub lõpliku tõeni jõuda!

Ahha, eelmise vastuse kribamise ajal juba uut tõde selgunud, aituma viitamast!

Aga miks parempoolse varremulk nagu lühem tundub hulka, pole ju silmapett? Oli kellelgi põhjust seda niimoodi ümber nikerdada, tundub liig keeruline, et sisuliselt tarbetu tulemuse pärast seal vaeva nägema hakata?

Erinevad tootjad, ma arvan. Sama põhjusel on ühel needid peidetud peadega, teisel mitte. Leidsin veel paar pilti.
Algne austria-ungari mudel:
http://axessive.com/wp-content/plugins/ ... ovel09.jpg
http://axessive.com/wp-content/plugins/ ... ovel10.jpg
Hilisem lihtsustatud ungari variant:
https://olxua-ring05.akamaized.net/imag ... etovka.jpg

Vanatehnika kirjutas:Ma ise pidasin sapöörilabidat jalaväelabida sünonüümiks, justkui üldnimetus, mitte konkreetselt ainult sapööri varustusse kuuluvale viitavaks. Et sapöörikas nagu võiks kõigi kohta öelda, kuigi ehk osadel armeedel võib ka septsiaalselt ainult sapööridele mõeldud lehti olla, aga pigem vast on see ikka universaalne lahendus, lihtsalt erinevad mehed kes kasutavad? Aga see muidugi kaldub natuke teema esialgsest suunast kõrvale - pärglima labidad nads on! Ise sama vaadanud, muhv puudu ja varremulk ka lühem, kui paljudel sarnastel, et ei tea kas isearetus või oligi lühikesi, aga kui siis mis jne Ajastukohased kodumaise ajalooga asjad on nad igaljuhul, aga kõik muu saladus siiani. Aga rõõm näha, et ikka arutelu liigub, visalt aga ehk siiski lõpuks õnnestub lõpliku tõeni jõuda!

Sapöörilabida peamine funktsioon on pinnase kaevamine, positsiooni ettevalmistamine vmt. Seetõttu on moodsamad sapöörikad "kolmnurkse silmuse" kujulise käepidemega ja reeglina kokkuklapitavad. Võidelda on nendega tänu konstruktsioonile äärmiselt ebamugav. Jalaväelabida peamine funktsioon, seevastu, on vastase elavjõu hävitamine. Jalaväelabidas on üks kõige tõhusamaid külmrelvi üldse, ühendades endas labida, kirve, nuia, noa jt külmrelvade omadused. Kui oleks valida, millist külmrelva lahingus omada, siis valiksin tingimata korralikust terasest valmistatud teritatud servadega puidust käepidemega jalaväelabida.

Ehk tõesti, et erinevad mudelid. Ja ma julgen siiski kahelda, et labida peamine eesmärk on elavjõu hävitamine, labida peamine eesmärk on siiski positsiooni ettevalmistamine. Ja ehk siis nö lisaväärtusena võimalus relvana kasutada. On ju nähtud, olemas vene õppematerjalides võitlus labidaga, aga see ikka lisaväärtus, kuidas labidale nö lisafunktsiooni anda, mis sul nkn küljes ripub. See ei mängi siin rolli, mida keegi meelsasti relvaks valiks väljal.

Vanatehnika kirjutas:Ehk tõesti, et erinevad mudelid. Ja ma julgen siiski kahelda, et labida peamine eesmärk on elavjõu hävitamine, labida peamine eesmärk on siiski positsiooni ettevalmistamine. Ja ehk siis nö lisaväärtusena võimalus relvana kasutada. On ju nähtud, olemas vene õppematerjalides võitlus labidaga, aga see ikka lisaväärtus, kuidas labidale nö lisafunktsiooni anda, mis sul nkn küljes ripub. See ei mängi siin rolli, mida keegi meelsasti relvaks valiks väljal.

No nii vähemalt vene eriüksuste ettevalmistuses väidetakse. Ja tuleb nõus olla, et labida funktsiooni täidab jalaväelabidas neist kõige kehvemini.

Noja Noh, eks ta üks kahe otsaga asi ole

Kas kellegil on aimu mis labidale too vars kuulus ning mis sõjaväe ning aastaarvu labidas see võiks olla

See labidavars on minu käes juba nii 40 aastakest aga päritolu ei tea senimaani

Mutter on rauast

https://postimg.org/gallery/15it6q08e/f61b4903/

Tere

Leidsin ühest vanast Hollandi karavanist sapöörilabida. Oli väga kehvas seisus ja roostes.
Omaniku sünniaasta oli reg. passis 1932. Kahjuks jõudsin enne lihvida, värvida ja töökorda teha kui huvi tekkis, et kas kuulub mõne riigi sõjaaegsesse perioodi? Googeldades leidsin enim sarnasusi Saksa II MS omaga, aga pole päris see.

Kas tegu nõukogude armee tööriistadega ?

Vaatasin siit ja sellist tervava ninaga labidat ei leidnud


http://www.vrazvedka.ru/training/questi ... ml?start=2

Siin
https://rds.com.ua/p977080632-armejskay ... opata.html
müüakse midagi sellist Армейская штыковая лопата nime all ja väidetavalt Austrias toodetud

Лопата штыковая армейская австрийского производства

ja siin
https://prom.ua/p2817780-kirka-motyga.html
umbestäpselt samasugust nõukaaegset kirkat

Selliseid tööriistu võis leida ka nõukaaegsetest tuletõrje "kappidest" või "kilpidest" ja mitte alati ei olnud need seal punaseks värvitud.

Võibolla jah tuletõrje kirka sest sõjaväe oma oli nagu kuidagi suurem ja massiivsem

Muidugi võib olla asi lihtsalt selles et nagu venelastel kombeks on kirkad lihtsalt liigitatud suuruse järgi

1)Kirka-motõga malaja
2)Kirka-motõga srednjaja
3)Kirka-motõga bolsahaja

Ühesõnaga väike kirka , keskmine kirka ja suur kirka

Ilmselt mina olen näinud neid suuremaid kirkasid

Pildil ilmselt keskmine või väike kirka