www.militaar.net

wambambola kirjutas:

mongol kirjutas:Ehk siis talvel laseme barettidega ringi?

See ei tundu reaalne ja nende heade ideede autorid võiks panna oma kätetööd katsetama. Näiteks suure külmaga kuskil väljas seisma .

Hõkk...Mis otstarbeks sulle laost talvemüts väljastati?

Antud dokument siis olemas ja lugeda https://www.riigiteataja.ee/akt/129102013002

Huvitav dokument. Baretid on kenasti sees, aga märk sellel kandmiseks on ainult mereväelastele ja KVJ-le ette nähtud. Ülejäänud ajavad ilma läbi või siis kannavad riigivärvi märki (mina topski olen neid siiani küll meie rahvusvärvideks pidanud...).

just plain mean kirjutas:Huvitav dokument. Baretid on kenasti sees, aga märk sellel kandmiseks on ainult mereväelastele ja KVJ-le ette nähtud. Ülejäänud ajavad ilma läbi või siis kannavad riigivärvi märki (mina topski olen neid siiani küll meie rahvusvärvideks pidanud...).

Ülejäänud märgid kinnitatakse KVJ poolt. Ma ei oska selgitada, miks KM-s nii otsustati.

Tänan ugri, oma sisuliselt süüdimatu vastusega päästsid mul päeva
Sain taaskord naerda. Mitte et sina milleski süüdi oleks, kaugel sellest. Küündimatus muutis vastuse pisut pikantsemaks, ei enamat.
Puust ja punaseks:

Ülejäänud ajavad ilma läbi või siis kannavad riigivärvi märki (mina topski olen neid siiani küll meie rahvusvärvideks pidanud...).

riigivärvid - ??? Kuidas neid süüakse? Järjekordne uudiskeel...
rahvusvärvid - on nagu iseenesestmõistetav... või kuidas keegi vaatab?

Jalutu kirjutas:riigivärvid - ??? Kuidas neid süüakse? Järjekordne uudiskeel...
rahvusvärvid - on nagu iseenesestmõistetav... või kuidas keegi vaatab?

Eesti lipu seadus § 1 lg 2 - Eesti lippu kasutatakse rahvus- ja riigilipuna.

Kaitseministri 23.10.2013. a määrus nr 51 "Kaitseväelase vormiriietuse kirjeldus ja vormiriietuse väljastamise kord" lisa 4 p 1 - Riigitunnus on Eesti riigilipu kujutis, mille all on sõna "ESTONIA".

Seega Eesti Vabariigi ehk riigi tunnuseks värvides väljendatuna on sinise musta ja valge kombinatsioon ehk Eesti riigilipu värvid. Kuivõrd Eesti lipp on nii riigi- kui ka rahvuslipp, siis seda värvikombinatsiooni võib nimetada nii riigi- kui ka rahvusvärvideks. Sõjaväevormil kantavad värvid väljendavad rahvusvahelisel tasandil üldjuhul ikka seda millisest riigist on see vormikandja pärit, mitte seda kas EKV vormi kannab Eesti Vabariigi kodanikust usbekk, udmurt või mulk.

Vaata alban, Sinu postituses polnud minu jaoks midagi uut ega üllatavat. Olen kõigega päri kuid...

Kuivõrd Eesti lipp on nii riigi- kui ka rahvuslipp, siis seda värvikombinatsiooni võib nimetada nii riigi- kui ka rahvusvärvideks.

Sedasi võib kirjutada siin, milnetis. Kas aga ka ametlikus dokumendis on säärane keelekasutus lubatav/kohane/ jne ?

Olen sääraseid dokumente küllalt koostanud ja no igasse dokumenti stiilis "võib nimetada" ikka ei tohiks sõnu ritta seada.

Milleks püüda veelkord (ei tea küll mitmekümnes kord) poolikult/lohakalt/käpardlikult koostatud paberite tootjaid õigustada? Mis see aitab? Muudab sisu olematuks?

Dokumentide koostamisel kehtivad omad reeglid, kirjutatud ja kirjutamata. Mis puudutab riigisümboolikat ja selle nimetamist alamdokumentides, siis omaloomingul ei tohiks neis küll kohta leiduda.

Minu jaoks on olukord, kus osa sümboolikat on justkui KM pädevuses, osa KVJ omas ja osa vist delegeeritud pataljoni- ja kompaniiülematele, täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu. Vormiajaloo huvilisena usun kindlkalt, et iga märk ja iga vormiese, mida sõjamees enda küljes kannab, peaks olema ka riigivõimu poolt kinnitatud. Vaadake ükskõik missuguse teise riigi sümboolikat (USA, Briti, Saksa, Vene vms) - mitte kusagil pole kohta isetegevusel. Ka kõige pisem märgike peab olema valmistatud vastavalt kinnitatud standarditele ja paiknema vormil seal, kus sellele on koht määratud. Vaadates ennesõjaaegse KV vormikirjeldusi võib märgataa, et samad reeglid pädesid toona ka meil. Praegune olukord meenutab väga detsentraliseeritud revolutsioonilisi armeesid või Saksa 1MS järgseid Freikorpse, kus iga pisiüksus võis tekitada endale väga ägedate eraldusmärkide komplekti. Praegu ei välista miski, et lisaks olemasolevatele pataljonide ja kompaniide embleemidele ei tekiks näiteks veel ka rühmade, peastaabi osakondade ja jaoskondade ja miks ka mitte ükskivõitlejate omi (iroonia).

just plain mean kirjutas:Minu jaoks on olukord, kus osa sümboolikat on justkui KM pädevuses, osa KVJ omas ja osa vist delegeeritud pataljoni- ja kompaniiülematele, täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu. Vormiajaloo huvilisena usun kindlkalt, et iga märk ja iga vormiese, mida sõjamees enda küljes kannab, peaks olema ka riigivõimu poolt kinnitatud. Vaadake ükskõik missuguse teise riigi sümboolikat (USA, Briti, Saksa, Vene vms) - mitte kusagil pole kohta isetegevusel. Ka kõige pisem märgike peab olema valmistatud vastavalt kinnitatud standarditele ja paiknema vormil seal, kus sellele on koht määratud. Vaadates ennesõjaaegse KV vormikirjeldusi võib märgataa, et samad reeglid pädesid toona ka meil. Praegune olukord meenutab väga detsentraliseeritud revolutsioonilisi armeesid või Saksa 1MS järgseid Freikorpse, kus iga pisiüksus võis tekitada endale väga ägedate eraldusmärkide komplekti. Praegu ei välista miski, et lisaks olemasolevatele pataljonide ja kompaniide embleemidele ei tekiks näiteks veel ka rühmade, peastaabi osakondade ja jaoskondade ja miks ka mitte ükskivõitlejate omi (iroonia).

Pataljoni ja kompaniiülematele pole delegeeritud midagi. Kaitseministri määrus ütleb, et ministri määruses sätestamata tunnuseid saab kanda üksnes ja ainult Kaitseväe juhataja kehtestatud korra alusel. Seadus ja ministi määrus ei räägi midagi pataljoni- või kompaniiülemast. Miks see nii on? Üks põhjus on näiteks see, et KVJ määrust on lihtsam teha/saada kui ministri määrust. EKV on arenev ja erinevaid märke, embleeme tekib ja kaob ning otstarbekam on nende kandmist reguleerida EKV sees kui läbi ministri. Näiteks mingi missikontingent peab kandma mingit embleemi ja kas selleks hakkame siis ministri määrust jälle tegema või teeb KVJ selle ära? Lihtsam ja loogilisem on see kui Kaitseväe sees see asi paika pannakse. Iga liigutuse jaoks ei ole vaja eraldi seadust ja määrust kui on olemas üldine õiguslik raamistik nende kordade kehtestamiseks.

Kaitseministri määrus ütleb, et ministri määruses sätestamata tunnuseid saab kanda üksnes ja ainult Kaitseväe juhataja kehtestatud korra alusel. Seadus ja ministi määrus ei räägi midagi pataljoni- või kompaniiülemast. Miks see nii on? Üks põhjus on näiteks see, et KVJ määrust on lihtsam teha/saada kui ministri määrust. EKV on arenev ja erinevaid märke, embleeme tekib ja kaob ning otstarbekam on nende kandmist reguleerida EKV sees kui läbi ministri. Näiteks mingi missikontingent peab kandma mingit embleemi ja kas selleks hakkame siis ministri määrust jälle tegema või teeb KVJ selle ära? Lihtsam ja loogilisem on see kui Kaitseväe sees see asi paika pannakse. Iga liigutuse jaoks ei ole vaja eraldi seadust ja määrust kui on olemas üldine õiguslik raamistik nende kordade kehtestamiseks.

Kõik on õige, korrektne ja ilus. JOKK.
Miks siis asjad selles valdkonnas räpakalt toimuvad?

Vastan nii, nagu mina seda näen: ülaltsiteeritud lõigu esimest lauset ei täideta korrektselt.
1) tuleneb selle täitjate ülekoormatusest/tahtmatusest/oskamatusest/enesekindlusest (mina otsustan - järelikult on kõik õige).
2) totaalne karistamatuse tunne, sest vastutus... (Mis see küll on?)
3) riigikaitse arengu (jajah, see 20 aastat ja enamgi toimunud protsess teatud valdkondades alles kestab) käigus pole teatud kitsaskohti veel ületatud. Iseenesest normaalne nähtus, sest pole prioriteediks. Samas on see valdkond väliselt kõige esimene, mida maksumaksja näeb ja selle ohvrid seljas tunnevad või peeglist näevad.

Tervikuna valitseb selline olukord selles valdkonnas kogu riigikaitses. Pole mõtet pead liivaalla peita ja õigustada, et meil seal malevas või pataljonis, staabis või ...

Lõpetame selle teema. Siin jauramine ei muuda midagi. Kui keegi kusagil tahabki midagi lõpuks korda teha (mingisugust korda hakata looma ) siis leitakse ka õiged inimesed üles ja tehakse asjad korda.

alban kirjutas: Pataljoni ja kompaniiülematele pole delegeeritud midagi

Kes siis neid uusi ja ägedaid pataljoni- ja kompaniiembleeme tekitab ja kanda lubab, kui pole delegeeritud? Paluks selgitust

Jalutu kirjutas:
Tänan ugri, oma sisuliselt süüdimatu vastusega päästsid mul päeva
Sain taaskord naerda. Mitte et sina milleski süüdi oleks, kaugel sellest. Küündimatus muutis vastuse pisut pikantsemaks, ei enamat.
Puust ja punaseks:

Ülejäänud ajavad ilma läbi või siis kannavad riigivärvi märki (mina topski olen neid siiani küll meie rahvusvärvideks pidanud...).

riigivärvid - ??? Kuidas neid süüakse? Järjekordne uudiskeel...
rahvusvärvid - on nagu iseenesestmõistetav... või kuidas keegi vaatab?

Süüdimatu vastus? See oli asi, milles KV-l ei olnud lõpuks sõnaõigust ja isegi tahtmist kaasa rääkida, sest meie jaoks oli tähtis ca 9 kuud kestnud protsess lõpuni viia...vähemalt enne aasta lõppu. Jah, tõesti, ei küündi KM tasemeni, sestap ma ka ei hooma osade otsuste tagamaid ja lõpuks pole ju kaitseväelase jaoks vahet, kas tema baretimärk on KM või KVJ poolt kinnitatud. Või sa näed mingit olulist vahet? Kas KM poolt kinnitatud märk on kuidagi uhkem KVJ poolt kinnitatud märgist ?

alban kirjutas:

just plain mean kirjutas:Minu jaoks on olukord, kus osa sümboolikat on justkui KM pädevuses, osa KVJ omas ja osa vist delegeeritud pataljoni- ja kompaniiülematele, täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu. Vormiajaloo huvilisena usun kindlkalt, et iga märk ja iga vormiese, mida sõjamees enda küljes kannab, peaks olema ka riigivõimu poolt kinnitatud. Vaadake ükskõik missuguse teise riigi sümboolikat (USA, Briti, Saksa, Vene vms) - mitte kusagil pole kohta isetegevusel. Ka kõige pisem märgike peab olema valmistatud vastavalt kinnitatud standarditele ja paiknema vormil seal, kus sellele on koht määratud. Vaadates ennesõjaaegse KV vormikirjeldusi võib märgataa, et samad reeglid pädesid toona ka meil. Praegune olukord meenutab väga detsentraliseeritud revolutsioonilisi armeesid või Saksa 1MS järgseid Freikorpse, kus iga pisiüksus võis tekitada endale väga ägedate eraldusmärkide komplekti. Praegu ei välista miski, et lisaks olemasolevatele pataljonide ja kompaniide embleemidele ei tekiks näiteks veel ka rühmade, peastaabi osakondade ja jaoskondade ja miks ka mitte ükskivõitlejate omi (iroonia).

Pataljoni ja kompaniiülematele pole delegeeritud midagi. Kaitseministri määrus ütleb, et ministri määruses sätestamata tunnuseid saab kanda üksnes ja ainult Kaitseväe juhataja kehtestatud korra alusel. Seadus ja ministi määrus ei räägi midagi pataljoni- või kompaniiülemast. Miks see nii on? Üks põhjus on näiteks see, et KVJ määrust on lihtsam teha/saada kui ministri määrust. EKV on arenev ja erinevaid märke, embleeme tekib ja kaob ning otstarbekam on nende kandmist reguleerida EKV sees kui läbi ministri. Näiteks mingi missikontingent peab kandma mingit embleemi ja kas selleks hakkame siis ministri määrust jälle tegema või teeb KVJ selle ära? Lihtsam ja loogilisem on see kui Kaitseväe sees see asi paika pannakse. Iga liigutuse jaoks ei ole vaja eraldi seadust ja määrust kui on olemas üldine õiguslik raamistik nende kordade kehtestamiseks.

Täpselt nii! Madalaim tase igasuguste eraldusmärkide kehtestamisel on KVJ. Just Plain Mean võiks staazika kaitseväelase ja vormiajaloo huvilisena seda teada...Aga võib-olla ei pea ka...Viisakas oleks muidugi enne sõnavõtu algatamist seda teada..Igal juhul võib ta vajaliku info saamiseks pöörduda J4 poole.

Ja baretimärgi eesmärk on milline? Kui oled suurtükiväelane ja teenid suurtükipataljonis, siis kannad suurtükiväe märki. Kui lähed skaudiks, siis scoutspataljoni märki, kui saadetakse peastaapi, siis selle märki ja kui ikka veel suurtükiväelasena pead teenima logistikakeskuses, siis hoopis logistiku märki. Mida see märk üleüldse niimoodi näitab? Kas väeosa käiseembleemi pealt siis näha pole?

Ja muidugi eriline solvang on see, et kui ei oma mingit relvaliigi ettevalmistust, siis kannad jalaväe märki. Mõtetud tropid need jalaväelased.

Hjalmar Nelk kirjutas:Ja baretimärgi eesmärk on milline? Kui oled suurtükiväelane ja teenid suurtükipataljonis, siis kannad suurtükiväe märki. Kui lähed skaudiks, siis scoutspataljoni märki, kui saadetakse peastaapi, siis selle märki ja kui ikka veel suurtükiväelasena pead teenima logistikakeskuses, siis hoopis logistiku märki. Mida see märk üleüldse niimoodi näitab? Kas väeosa käiseembleemi pealt siis näha pole?

Ja muidugi eriline solvang on see, et kui ei oma mingit relvaliigi ettevalmistust, siis kannad jalaväe märki. Mõtetud tropid need jalaväelased.

Noonoo Hjalmar, kui sa ei oma mingit relvaliigi ettevalmistust siis ei tohiks vormi kandagi. Iga kaitseväelase väljaõpe algab ju jalaväest, ehksiis kui midagi muud ei oska siis jalaväelisi oskuseid peaks ikka näpuotsaga olema.