www.militaar.net

"Pea maharaiumise" (decapitating) rünnakule pole vaja mingeid logistikakonvoisid ja neid pole venelaste taolistes operatsioonides ka varem olnud. Need tulevad pärast, kui strateegilised objektid on hõivatud, organiseeritud vastupanu paralüseeritud ning on vaja teha puhastusoperatsioone. Esimeseks etapiks vajalik moon on seltskonnal seljakotis ning nendega koos allaheidetavates varustuse kastides (padrunid, toit, tankitõrjerelvad, õhutõrje raketid).
Rünnak viiakse läbi ootamatult ja piisavalt kiiresti, et piisab kaasavõetud moonavarudest.
Eelhoiatus on täpselt sama pikk kui meil kasutusel olevate radarite nägemisulatus 2-3 tuhande meetri kõrgusel (suurusjärgus 300 km), sest taolisi operatsioone korraldatakse äärmise salastuse ja valemaskeeringu (nt järjekordsed suurõppused, kus eeter on nagunii sidet ja lendamist täis) tingimustes. Pealekauba need sajad lennukid peavad ka igapäevaselt oma treeninglende tegema, st vene õhuruumis käib igapäevaselt vilgas liiklus nagunii. Pealekauba ei ole vaja ühekorraga, vallutame esmalt nt õhuseire sõlmpunktid ja pole ka seda hoiatust enam.

Nüüd tuleb kindlasti vastuväiteid "see pole võimalik, sest see pole võimalik", aga see ei muuda asja tuuma.
Kellele ei meeldi Kabuli operatsioon 1979, võib vaadata nt analoogset operatsiooni Panamas, mida tegid ameeriklased.
https://en.wikipedia.org/wiki/United_St ... _of_Panama

The military incursion into Panama began on 20 December 1989, at 1:00 a.m. local time. The operation involved 27,684 U.S. troops and over 300 aircraft, including C-130 Hercules tactical transports flown by the 317th Tactical Airlift Wing (which was equipped with the Adverse Weather Aerial Delivery System or AWADS) and 314th Tactical Airlift Wing, AC-130 Spectre gunship, OA-37B Dragonfly observation and attack aircraft, C-141 Starlifter and C-5 Galaxy strategic transports, F-117A Nighthawk stealth aircraft flown by the 37th Tactical Fighter Wing, and AH-64 Apache attack helicopter. The invasion of Panama was the first combat deployment for the AH-64, the HMMWV, and the F-117A. Panamanian radar units were jammed by two EF-111As of the 390th ECS, 366th TFW.[24] These aircraft were deployed against the 16,000 members of the PDF.[25]

The operation began with an assault of strategic installations, such as the civilian Punta Paitilla Airport in Panama City and a PDF garrison and airfield at Rio Hato, where Noriega also maintained a residence. U.S. Navy SEALs destroyed Noriega's private jet and a Panamanian gunboat. A Panamanian ambush killed four SEALs and wounded nine. Other military command centers throughout the country were also attacked. The attack on the central headquarters of the PDF (referred to as La Comandancia) touched off several fires, one of which destroyed most of the adjoining and heavily populated El Chorrillo neighborhood in downtown Panama City. During the firefight at the Comandancia, the PDF downed two special operations helicopters and forced one MH-6 Little Bird to crash-land in the Panama Canal.[26]

Iseasi kas venelasi kannatab võrrelda ameeriklastega?

Need (väidetavad) ette teatamata häirega algavad suurõppused ning vägede kiire liigutamise harjutamine (on ka tehtud varem) näitavad, et venelased arendavad just taolist võimet - paisata piiratud arv lahingusse kiiresti ja võtta olukord kähku enda kontrolli alla, enne kui vastaspool midagi teha jõuab. Ehk siis saades aru, et neist pole vastast täiemõõdulises konventsionaalses sõjas, panustatakse väiksematele jõududele ja kiirusele ülesande täitmisel. Näiteks Gruusia armeele andis ketuka venelaste komponent, mis polnud ülekaalus (reegel nõuab nagu 3:1 ülekaalu), vaid üsna samade jõududega, kuid hästi kiiresti tegutsema hakkav.

Ja selline "kiir" võime on suunatud justnimelt endise NSVL alade iseseisvate, nn mõjusfääri riikide vastu, sellega ei minda ei Saksamaa ega Hiina vastu. Sh ka meie vastu.

Il-76 on venelastel 200 ringis, iga masin võtab pardale 120 langevarjurit, korrutada oskate juba ise.

Lihtsalt remargi korras- tegelikuses võib Il-76 ühe lennuga kohale toimetada kuni 250 jalaväelast. Meile siia vaevalt kedagi langevarjudega alla loopida mõtet on, piisab nelja sellise kolli maandumisest Tallinna lennuväljale paariminutilise intervalliga, et tuhat meest maandada. Kusjuures mitte VDVd, vaid tavalist jalaväge. Sest minu mäletamist mööda pole ei NSVL ega Venemaa suutnud kordagi edukalt õhudessantvägesid sihtotstarbeliselt kasutada, ikka taandub see tegelikuses hästi väljaõpetatud jalaväemissiooniks.

Kapten Trumm kirjutas:...
Kellele ei meeldi Kabuli operatsioon 1979, võib vaadata nt analoogset operatsiooni Panamas, mida tegid ameeriklased.
https://en.wikipedia.org/wiki/United_St ... _of_Panama ...

No ära nüüd nii õhku ka täis tõmba - olen piisavalt lugenud venelaste mälestusi 1979 a. Kabulist ja põhjalikult uurinud (erahuvist lähtuvalt) nii Panama kui ka Grenada operatsioone.
Esimesel kahel juhul tegid põhitöö juba sihtkohas asuvad jõud, hiljem toodi täiendust juurde. Kabulis ja selle lähedal oli polgu jagu jõude ja operatsioonil osales spetsnaziga tugevdatud pataljon. Ameeriklastel olid lausa mitu baasi Panama territooriumil.

Ainuke võrdlus võiks olla Grenada "Urgent Fury" - kuid seal võttis suht väikese ja isoleeritud saare vallutamine (1500 kohalik jõud + 700 kuubalast) pea nädala.
"Heartbreake Hill" oli filmifiktsioon, mitte tegelik elu.

Lemet kirjutas:Lihtsalt remargi korras- tegelikuses võib Il-76 ühe lennuga kohale toimetada kuni 250 jalaväelast. Meile siia vaevalt kedagi langevarjudega alla loopida mõtet on, piisab nelja sellise kolli maandumisest Tallinna lennuväljale paariminutilise intervalliga, et tuhat meest maandada.

Huvitav, kui selline asi tegelikult juhtuks, kas meil keegi enne "mää" öelda jõuaks, kui see tuhatkond sõdurit juba maapeal on ja Toompea poole kihutaks? Kui kujutada ette sellist sitatsiooni, kus need neli lennukit lendaks Soome lahe kohal lennukoridoris ja Tallinna vastas teeksid äkkpöörde ja suunduksid lennuvälja poole? Kuskohas ja kes sellise aktsiooni peale meil reageerima hakkaks? Ja mis jõud vastutegevuseks kohe võtta oleks?

Enne peavad vist Ämari segi pommitama ...

Ikka jõuab vastulöögi koheselt anda, sest lennukid tuleb maandada ja lihtsalt lambist 4 transpordi lennukit Tallinna lennuväljale maandada pole tehniliselt võimalik. Langevarjude puhul hajuksid venelased ise mööda välja laiali. Tallinnas peaks olema Vahipataljon, kes koheselt lennuväljale aetakse. Kalevi pataljonist tuleb tunniga palju mehi juurde. Venelastel poleks mingit lootust.

Huvitav küll, millel põhineb see kindlus, nagu poleks nelja transpordilennuki paariminutilise intervalliga maandumine Tallinna lennuväljal tehniliselt võimalik? Ainus takistus, mis minu jaoks tõsiseltvõetav tundub, on see, et järsku ei jõua eelmine lennuk rada vabastada ning ruleerimisrajale suunduda. Ja mis puutub Vahipataljoni vastupanuvõimesse, siis millisest võimest me räägime, kui sündmused peaksid toimuma näiteks kolm nädalat järjekordse aastakäigu sissekutsumisest.

Sõjalise ründe korral ei hooli keegi mingitest hajutusmiinimumidest ega keelust maanduda enne raja vabastamist eelmise lennuki poolt. Tallinna kolmekilomeetrilisele rajale mahub samaaegselt ilusasti kolm lennukit - üks maandumisalas maandumas, teine raja keskel pidurdamas ja kolmas raja teises otsas ruleerimisteele pöördumas.
Muidugi on igale rohule ka vasturohi olemas. Näiteks tuletõrjedepoo asub suhteliselt raja keskosa traaversil ja paari minutiga saab kustutusautod rajale parkida.

Kirjeldatud transpordilennukite maandumisel pole mingeid takistusi. Kui isegi abisüsteemid välja lülitada, siis üldiselt taoliste operatsioonidega käivad kaasas viisakad inimesed rohelises, kes toovad seljakotis omad raadiomajakad kohale ning peale tuletõrjedepoo hõivavad ka lennujuhtimiskeskuse. Lisaks pole tehniliselt eriline probleem varustada esimesed lennukid tsiviiltransponderitega ning maskeerida need mingiteks liini- või tsarterreisideks (kelle "originaal" saab nt Moskvas ootamatu stardikeelu "tehnilistel põhjustel"). Võimalusi leiab küll.

Teemasse tagasi tulles - venelased tegelevad intensiivselt oma lahinguvalmiduse ja reageerimiskiiruse suurendamisega.
Mis meetmetega neile vastu seista?

Huvitav, kuivõrd reaalne on panna kolme-nelja transporterit lendama formatsioonis, kus radar neid ühe objektina käsitleb. Ehk siis niivõrd kokkusurutud komkplektina. Hävitajate puhul on mäletamist mööda seda võimalust edukalt kasutatud.

Lemet kirjutas:Huvitav, kuivõrd reaalne on panna kolme-nelja transporterit lendama formatsioonis, kus radar neid ühe objektina käsitleb. Ehk siis niivõrd kokkusurutud komkplektina. Hävitajate puhul on mäletamist mööda seda võimalust edukalt kasutatud.

Ühe radari puhul lihtne. Radarite võrgu puhul keeruline.

Aga võimalik?

Probleem näib olevat selles, et venelased on enda seisukohast võttes õigel teel - nimelt suur(ema) riigi strateegilise üllatusega alanud rünnakud on üldiselt lõppenud ka suur(ema) riigi võiduga. Erandiks on siin ilmselt Iisrael 1973, kuid ka siis ei jäänud laua servast palju puudu.

Kui jutt käiks Armata tankide katsetusest või Bulava rakettidest, ma niiväga ei muretseks. Täna reaalselt toimivate vägede "gear up" aga on muret tekitav.

Raadiost just käis läbi, et venelastel on järjekordne "snap drill", kuhu pidid olema kaasatud ka tsiviilorganisatsioonid ja kalalaevastik
Kalalaevastiku mobiliseerimises midagi uut muidugi pole, sest nende sõjaline kasutus oli teada juba vene ajal.
Küll aga jällegi arendatakse ühte vahendit, millega meile ootamatult külla saab tulla - no üks suur ookeani baaslaev mahutab lühiajaliselt ikka päris palju staffi.