MH17 uurimisrühm Soomes tehtud testi tulemust ei kasutanud - Helsingi pole ikka veel luba andnud Soomes salaja tehtud Buk-raketisüsteemi testi tulemust pole rahvusvahelise uurimisrühma äsja avaldatud raportis kasutatud, sest Soome võimud pole selleks veel luba andnud. Soome keskkriminaalpolitsei kinnitas, et Hollandile õigusabi andmise protsess hetkel veel kestab ning juhtumiga polevat seotud "mingit dramaatikat", kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.
Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm (JIT) tutvustas kolmapäeval esialgset raportit 2014. aasta juulis aset leidnud MH17 juhtumi kohta. Muuhulgas väidetakse raportis, et 2014. aasta juulis Malaisia reisilennuki alla tulistanud raketisüsteem Buk toodi Ida-Ukrainasse Venemaa territooriumilt ning et 9M83 seeria BUK õhutõrjerakett tulistati välja Kremli-meelsete jõudude käes olnud Pervomaiske külast Donetski oblastis.
Teisipäeval jõudis aga avalikkuse ette informatsioon, et Hollandi uurimisrühm käis juurdluse käigus Soomes Vene päritolu raketisüsteemiga Buk salajast katsetust tegemas. Testi eesmärgiks oli välja selgitada, millise raketisüsteemiga Malaysian Airlinesi reisilennuk kaks aastat tagasi Ida-Ukrainas alla tulistati.
De Telegraafi poliitikatoimetaja Jorn Jonker ütles Yle uudistele antud intervjuus, et raketikatsetusi hoiti salajas seetõttu, et Soome ja Venemaa suhetes ei tekiks probleeme - nimelt kardeti, et Venemaa võib hakata Soomet tõsiselt survestama. Samuti peeti oluliseks, et vastaspoolel ei tekiks võimalust ega aega tõendite vaidlustamiseks.
Uudis sai Soome meedias ja poliitikute seas palju vastukaja ning palju on arutatud Venemaa-suunalise poliitika üle laiemalt.
Täpsemalt esitasid Hollandi võimud Soome kolleegidele õigusabipalve ning selle tagajärjel tehti Soome territooriumil katse raketisüsteemiga Buk. Paraku pole rahvusvahelisel uurimisrühmal õnnestunud katsetuse tulemust veel oma töös ametlikult kasutada, sest Soomest pole vastavat nõusolekut ikka veel saabunud.
"Me pole saanud Soome valitsuselt luba jagada testi tulemusi rahvusvahelise uurimisrühmaga," kinnitas Hollandi prokuratuuri kriminaaluurija Gerrit Thiry Helsingin Sanomatele reedel.
Ta ei soovinud täpsustada, kui kaua nad Soome valitsuse luba on oodanud. "Me oleme oodanud juba päris kaua. Me loodame, et võime peagi jagada seda informatsiooni rahvusvahelise uurimisrühmaga," lisas Thiry.
Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et Thiry ise juhib samaaegselt nii Hollandi ka rahvusvahelise uurimisrühma tööd. Ehk Soome andnud informatsiooni küll oma Hollandi kolleegidele, kuid selle materjali jagamine JIT-iga nõuab Soomelt eraldi luba, mida hetkel oodataksegi.
Thiry ei osanud öelda, milline instants peaks Soomes selle otsuse lõpuks tegema. "Seda tuleb küsida Soome ametnikelt," nentis ta.
Keskkriminaalpolitsei ülemkomissar Göran Wennqvist, et õigusabipalvele vastamise protsess on endiselt pooleli ning sellega loodetakse jõuda lõpule kuu aja jooksul.
"Asjaga pole seitud mingit dramaatikat, vaid asjad liiguvad tavapärase menetluse kohaselt," lisas ülemkomissar.
Helsingin Sanomat aga nendib artiklis, et Soome-poolne viivitamine on siiski kummaline, sest tega on olulise rahvusvahelise kriminaaljuurdlusega. JIT üritab koguda kriminaalõiguse jaoks olulisi tõendeid, et kahtlustavaid õnnestuks ka reaalselt kohtu ette tuua. Malaisia reisilennuki allatulistamist peetakse Euroopa viimase aja üheks kõige tõsisemaks sõjakuriteoks.
Samuti on märkimisväärne, et raketikatsetus tehti Soomes suure saladuskatte all ning sellest ei teavitatud isegi parlamendi välis- ja riigikaitsekomisjoni. Soome avalikkus saigi sellest esimest korda teada sellel nädalal Hollandi meedia kaudu.
Soome riigijuhid ja ametnikud on aga teema kohta jaganud vägagi lühikesi kommentaare. HS-i väitel pole mõned ametnikud nõustunud sel teemal vestlema isegi mitteametlikult ja anonüümselt.
Soome parlamendi välisasjade komisjoni aseesimees Pertti Salolainen imestas, miks komisjoni ei teavitatud omal ajal sellest, et MH17 juhtumit uurivad Hollandi ametnikud palusid Soomelt abi Buk-rakettide testide läbiviimiseks.
Koonderakonda esindav Salolainen arvas Yle saates "A-studio", et tõenäoliselt ei informeeritud komisjoni teema poliitilise sensitiivsuse tõttu.
"Mul on selline arvamus, et see on välispoliitiliselt siiski üsna delikaatne teema, sest me oleme märganud, kuivõrd raevukalt Venemaa enda vastu tehtud süüdistusi tõrjub. Seega on Venemaa selles küsimuses tegur, mida võetakse arvesse," nentis poliitik.
Niinistö: Buk-süsteemi raketikatsetuste salastamist soovisid Hollandi võimud Soome president Sauli Niinistö ütles täna selleks puhuks korraldatud pressikonverentsil, et see oli Hollandi pool, kes tegi Soomele ettepaneku hoida MH17-uurimisrühma jaoks tehtavad raketikatsetused saladuses.
Riigipea väitel rääkisid Hollandi ametnikud Soome kolleegidele, et tulemused võiks avalikustada alles kriminaalmenetluse lõppedes, vahendasid Yle ja Helsingin Sanomat.
Malaisia reisilennuk tulistati Ida-Ukrainas alla 2014. aasta juulis ning esialgne õigusabipalve esitati Hollandi poolt Soomele sama aasta sügisel.
Niinistö sõnul teavitas Soome pärast Hollandilt õigusabipalve saamist sellest ka Venemaad. Rohkem pole seda teemat Venemaaga arutatud, lisas ta samas.
2015. aastal palus Holland Soomelt Buk-raketisüsteemi katsetuste korraldamist ning 2015. aasta sügisel viidi need ka läbi. Plahvatuste tagajärjel tekkinud tükid saadeti Hollandisse uurimiseks.
Niinistö väitel on informatsiooni vahendamist raskendanud ka raketihangete raames tehtud kaubanduslikud kokkulepped. President lausus, et teema oli seega delikaatne mitte Venemaa pärast, vaid seetõttu, et tegu oli relvakaubandusega.
Samuti märkis ta, et Soomes pole veel tehtud otsust Hollandi poolt palutud lisainformatsiooni edastamise kohta ning selles küsimuses räägitakse läbi Hollandi õigusorganite ametnikega.
"Oma palves soovis Holland kogu asja saladusse jäämist ja kui me seda täpsustasime, andis Holland veel teada, et alles siis, kui esitatakse süüdistus ning juhtum läheb kohtusse, mainitakse ka Soome riiki. Ehk siis kohtuprotsessi käigus, kui isikuid süüdistatakse, kasutatakse tõenditena Soome materjale, kui neid on ja alles
siis avaldatakse ka, kust see on hangitud," rääkis Niinistö, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Yle andmetel arutati Hollandi palvet valitsuses ning valitsuskabineti välis- ja julgeoleku komisjonis. Otsuse abi anda tegi koonderakondlasest peaministri Alexander Stubbi juhitud valitsus.
Leht: MH17 uurimisrühm Soomes tehtud testi tulemust ei kasutanud - Helsingi pole ikka veel luba andnud
Soomes salaja tehtud Buk-raketisüsteemi testi tulemust pole rahvusvahelise uurimisrühma äsja avaldatud raportis kasutatud, sest Soome võimud pole selleks veel luba andnud. Soome keskkriminaalpolitsei kinnitas, et Hollandile õigusabi andmise protsess hetkel veel kestab ning juhtumiga polevat seotud "mingit dramaatikat", kirjutas ajaleht Helsingin Sanomat.
Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm (JIT) tutvustas kolmapäeval esialgset raportit 2014. aasta juulis aset leidnud MH17 juhtumi kohta. Muuhulgas väidetakse raportis, et 2014. aasta juulis Malaisia reisilennuki alla tulistanud raketisüsteem Buk toodi Ida-Ukrainasse Venemaa territooriumilt ning et 9M83 seeria BUK õhutõrjerakett tulistati välja Kremli-meelsete jõudude käes olnud Pervomaiske külast Donetski oblastis.
Teisipäeval jõudis aga avalikkuse ette informatsioon, et Hollandi uurimisrühm käis juurdluse käigus Soomes Vene päritolu raketisüsteemiga Buk salajast katsetust tegemas. Testi eesmärgiks oli välja selgitada, millise raketisüsteemiga Malaysian Airlinesi reisilennuk kaks aastat tagasi Ida-Ukrainas alla tulistati.
De Telegraafi poliitikatoimetaja Jorn Jonker ütles Yle uudistele antud intervjuus, et raketikatsetusi hoiti salajas seetõttu, et Soome ja Venemaa suhetes ei tekiks probleeme - nimelt kardeti, et Venemaa võib hakata Soomet tõsiselt survestama. Samuti peeti oluliseks, et vastaspoolel ei tekiks võimalust ega aega tõendite vaidlustamiseks.
Uudis sai Soome meedias ja poliitikute seas palju vastukaja ning palju on arutatud Venemaa-suunalise poliitika üle laiemalt.
Täpsemalt esitasid Hollandi võimud Soome kolleegidele õigusabipalve ning selle tagajärjel tehti Soome territooriumil katse raketisüsteemiga Buk. Paraku pole rahvusvahelisel uurimisrühmal õnnestunud katsetuse tulemust veel oma töös ametlikult kasutada, sest Soomest pole vastavat nõusolekut ikka veel saabunud.
"Me pole saanud Soome valitsuselt luba jagada testi tulemusi rahvusvahelise uurimisrühmaga," kinnitas Hollandi prokuratuuri kriminaaluurija Gerrit Thiry Helsingin Sanomatele reedel.
Ta ei soovinud täpsustada, kui kaua nad Soome valitsuse luba on oodanud. "Me oleme oodanud juba päris kaua. Me loodame, et võime peagi jagada seda informatsiooni rahvusvahelise uurimisrühmaga," lisas Thiry.
Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et Thiry ise juhib samaaegselt nii Hollandi ka rahvusvahelise uurimisrühma tööd. Ehk Soome andnud informatsiooni küll oma Hollandi kolleegidele, kuid selle materjali jagamine JIT-iga nõuab Soomelt eraldi luba, mida hetkel oodataksegi.
Thiry ei osanud öelda, milline instants peaks Soomes selle otsuse lõpuks tegema. "Seda tuleb küsida Soome ametnikelt," nentis ta.
Keskkriminaalpolitsei ülemkomissar Göran Wennqvist, et õigusabipalvele vastamise protsess on endiselt pooleli ning sellega loodetakse jõuda lõpule kuu aja jooksul.
"Asjaga pole seitud mingit dramaatikat, vaid asjad liiguvad tavapärase menetluse kohaselt," lisas ülemkomissar.
Helsingin Sanomat aga nendib artiklis, et Soome-poolne viivitamine on siiski kummaline, sest tega on olulise rahvusvahelise kriminaaljuurdlusega. JIT üritab koguda kriminaalõiguse jaoks olulisi tõendeid, et kahtlustavaid õnnestuks ka reaalselt kohtu ette tuua. Malaisia reisilennuki allatulistamist peetakse Euroopa viimase aja üheks kõige tõsisemaks sõjakuriteoks.
Samuti on märkimisväärne, et raketikatsetus tehti Soomes suure saladuskatte all ning sellest ei teavitatud isegi parlamendi välis- ja riigikaitsekomisjoni. Soome avalikkus saigi sellest esimest korda teada sellel nädalal Hollandi meedia kaudu.
Soome riigijuhid ja ametnikud on aga teema kohta jaganud vägagi lühikesi kommentaare. HS-i väitel pole mõned ametnikud nõustunud sel teemal vestlema isegi mitteametlikult ja anonüümselt.
Soome parlamendi välisasjade komisjoni aseesimees Pertti Salolainen imestas, miks komisjoni ei teavitatud omal ajal sellest, et MH17 juhtumit uurivad Hollandi ametnikud palusid Soomelt abi Buk-rakettide testide läbiviimiseks.
Koonderakonda esindav Salolainen arvas Yle saates "A-studio", et tõenäoliselt ei informeeritud komisjoni teema poliitilise sensitiivsuse tõttu.
"Mul on selline arvamus, et see on välispoliitiliselt siiski üsna delikaatne teema, sest me oleme märganud, kuivõrd raevukalt Venemaa enda vastu tehtud süüdistusi tõrjub. Seega on Venemaa selles küsimuses tegur, mida võetakse arvesse," nentis poliitik.
Vene eksperdid: MH17 alla tulistanud rakett pidi tulema Ukraina pooltVenemaal reageeriti valuliselt Rahvusvahelise uurimisgrupi raportile, mis paneb süü Malaisia Boeingu allatulistamise eest Ida-Ukrainas 2014. aasta juulis venemeelsetele separatistidele, kes kasutasid Venemaalt toodud raketisüsteemi Buk.
Moskvas nimetati hollandi uurijate järeldusi "poliitiliselt motiveerituiks". Samas lubati uurimisgrupiga koostööd jätkata, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova nimetas Hollandi uurimist eelarvamuslikuks, sest Moskva oli sellest praktiliselt kõrvaldatud.
"Vaatamata meie ootustele ei näinud me midagi konkreetset, mis oleks faktidega põhjendatud. Me nägime jälle hämmastavate avalduste sellist voolu, et "meil on kõik tõendid, aga me teile neid ei näita"," ütles Zahharova.
Venemaa arvab, et uurijad ei arvesta "Buk" õhutõrjekompleksi tootja vene kontserni "Almaz-Antei" ekspertide hinnangutega.
"Suur osa kildudest läbistas lennuki korpuse. Modelleerimise järgi peaksid just need killud tabama paremat mootorit. Nad säilitavad suure kineetilise energia ja peaksid siis paremat mootori vigastama. Aga paremal mootoril ei ole mingeid kildvigastusi," ütles "Almaz-Antei" kontserni peakonstruktori nõunik Mihhail Malõševski.
Ekspertide sõnul lükkab see lükkab ümber uurimise versiooni sellest, et rakett oli lennutatud Snežnoje linna ja Pervomaiskoje küla rajoonist, mis oli seperatistide kontrolli all.
"Kui lokaator ei näinud raketti Snežnoje poolt, tähendab, teda polnudki. Rakett oli saadetud teisest suunast," kommenteeris Lianozovo elektromehaanilise tehase peakonstruktori asetäitja Viktor Mesšerjakov.
See teine suund on Vene spetsialistide arvates Zarosšenskoje küla, mis oli Ukraina vägede kontrolli all. Kuid uurimisgrupp avaldas eile telefonikõned, mis naitavad, et Zarosšenskoje oli ka separatistide käes. Venemaal eitas ka uurimiskomisjoni väiteid, mille kohaselt õhutõrjekompleks oli saabunud laskmiskohta Venemaalt ja pärast oli ära viidud tagasi Vene territooriumile.
Vaatamata sellele lubas Venemaa koostööd uurimisgrupiga jätkata. Nii lubas vene kaitseministeerium edastada uurijatele Donetski ja Luganski regioonis õhuruumi valvava radari esiandmeid.
Holland kutsus MH17 juurdluse kriitika tõttu välja Vene suursaadiku Holland kutsus reedel välja Venemaa suursaadiku pärast seda, kui Moskva kritiseeris 2014. aastal Ida-Ukraina kohal alla tulistatud Malaysia Airlinesi juurdluse eest Hollandi prokuratuuri.
Vene suursaadik kutsuti Haagis välisministeeriumisse pärast Moskva avaldusi, mis Hollandi sõnul asetas küsimärgi alla prokuratuuri professionaalsuse, rikkumatuse ja sõltumatuse.
Rahvusvaheline kriminaaljuurdlus jõudis 28. septembril avaldatud raportis järeldusele, et reisilennuki hävitanud rakett tulistati mässuliste kontrollitud aladelt raketisüsteemiga, mis oli toodud Venemaalt ja mis pärast tulistamist toimetati kiiresti riiki tagasi.
"Arvestades tõendite veenvat iseloomu peaks Venemaa esitatud tulemusi austama, mitte seadma juurdlust kahtluse alla ega külvama kõhklusi," lausus Hollandi välisminister Bert Koenders.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles teleusutluses, et rahvusvaheline uurimine MH17 katastroofi asjaolude väljaselgitamiseks on määratud läbikukkumisele, kuna selle aluseks on erapoolik suhtumine Venemaasse.
"Uurimist ei saa teostada selle alusel, kui teatud riikides öeldi mõni minut pärast tragöödiat, et süüdi on Venemaa," ütles Peskov Vene telekanalile Kanal Üks. "Kui uurimise aluseks on säärane suhtumine, on see määratud erapoolikusele ja läbikukkumisele."
