www.militaar.net

Küsimus ei olnud ju mitte selles, kas püstolitega (ka) juhtub, vaid selles, et (väidetavalt) revolvritega ei juhtu.

Tõenäoliselt lendas trummel pooleks sellepeale, kui padrun ei olnud rauaga täielikult joondatud ehk meh. viga.

Ei näe sugugi sedamoodi välja.
Pakuksin, et:
1) Iselaetud padrunid, kus kasutati laadimisel valet (liiga kiiret) püssirohusorti või liiga rasket kuuli. Mõlemal juhul tõusis rõhk enne kuuli liikumahakkamist üle kriitilise ja püssirohi detoneerus. Omal ajal küllaltki levinud õnnetuste põhjus salaküttide hulgas, kes laadisid kõlbmatuks muutunud vintpüssipadrunid ümber haavlipüssidele mõeldud püssirohuga (ja tihti ka väga tugeva Gevelot´ tüüpi kapsliga).
2) Praakpadrun, milles oli liiga väike püssirohulaeng. Piisavat vajalikku rõhku kuuli liikumahakkamiseks ei saavutatud. Temperatuur tõusis, kuni püssirohule "tuli meelde", millest ta on valmistatud (püroksüliinist (nitrotselluloosist, paukpuuvillast - heal lapsel mitu nime)) ja laeng detoneerus.
Revolvri konstruktsiooniliste omapäradega pole kummalgi juhul tegu. Samadel põhjustel on ka muid relvi lõhki lastud.
3) Liiga tugeva laenguga, kaasaegsete padrunite kasutamine eelmise sajandi keskel toodetud relvas.

EOD kirjutas:Ei näe sugugi sedamoodi välja.

Ma vaatasin piltide järgi, et trummel oli raua suhtes nihkes. Aga see võis ka plahvatusejärgsest deformatsioonist tingitud olla.
Relv ise jah oli eelmise sajandi 50-test

Vana ja püstolile suunatud teema, aga kas keegi on kokku puutunud ka varjatud kukega revolvritega ning nende saadavusega Eestis?

Endale pakkus huvi Ruger lcr aga netimaailma järgi pidi raam järgi andma lõpuks.

Taktikalise laskmise keskus kunagi müüs, aga ka neilt leti pealt kadunud ning juurde ei pidanud tulema.

Varjatud kukega kvaliteetseid revolvreid toodab ka näiteks Taurus.
Soovitus on küll relvas kasutada juhendis näidatuis kraadi võrra nõrgemaid padruneid. Näiteks .38 SPL+P asemel .38 SPL. Seda eriti kerge raamiga revolvrites. Relv ise võib kesta, kuid tagasilööki on raske taluda.
Ruger on tuntud kvaliteetrelvade tootja, kuid ka selle firma revolvrites tasub eeltoodud põhjustel kasutada nõrgemaid padruneid.
Reaalsetel enesekaitsedistantsidel on .38 SPL piisav. .22 ja .32 kaliibrid jäägu sportlastele ja muidu relvahuvilistele.
Soomes on revolvrite valik suurem. Kuidas sealt relva osta, seletatakse prefektuuris ostuloa vormistamisel.

dannuuu kirjutas:Vana ja püstolile suunatud teema, aga kas keegi on kokku puutunud ka varjatud kukega revolvritega ning nende saadavusega Eestis?

Endale pakkus huvi Ruger lcr aga netimaailma järgi pidi raam järgi andma lõpuks.

Taktikalise laskmise keskus kunagi müüs, aga ka neilt leti pealt kadunud ning juurde ei pidanud tulema.

TLK rääkis paar aastat tagasi (just siis, kui viimane LCR minu nina alt ära osteti), et saaks juurde küll, aga ühe eksemplari hinnale lisandub samapalju või isegi mitmekordselt transa- ja asjaajamiskulu ning asi ei tasu ennast lihtsalt ära. Kümne eksemplari ostmisel oleks juba teised lood, aga üks tiir ei taha tänasel päeval neid lattu seisma osta.

Rugeri roostekindlusega on omaette küsimus. LCP (nende superkompakt-püstol) olevat ühe niiske ööga telgis rebasekarva läinud.

PS. Varjatud kukega revolvril on omad eelised muidugi. Näiteks saab läbi jopetasku lasta.

dannuuu kirjutas:...kas keegi on kokku puutunud ka varjatud kukega revolvritega ning nende saadavusega Eestis?

Kui keegi veel varjatud kukega revolvrit otsib, siis üks 9mm kasutatud S&W on praegu saadaval. Kuna seda relva toodeti 1991-1998 (vist), siis tuleks see korralikult üle kontrollida, kuna varupulki on ilmselt üsna raske saada. Üks pluss on sel relval veel - selles kasutatakse Moon Clip'e, mis muudavad ümberlaadimise äärmiselt kiireks (tean, millest räägin ). Samas on see ka miinuseks, sest neid Clippe võib väga raske saada olla.
https://s-armsestonia.com/shop/relvad/k ... l-feg-p9r/
Moon Clips:
https://www.natchezss.com/smith-wesson- ... -5-rd.html