www.militaar.net

Kriku kirjutas:...automaks...

Huvitav, kas mõnes toredas piirilinnas võiks sellega seoses sigineda rida nutikaid skeeme...

Selleks pole vaja piirilinnas olla. EU-siseselt võid "vale" riigi autoga liigelda komplikatsioonideta 365/2-1 päeva aastas. Sõltuvalt registrimaksu suurusest/iseloomust hakkaks suure tõenäosusega meie teedel liikuma rohkem teiste riikide (näiteks Läti) autosid. Loomulikult oleneb see 101 asjast (kindlustuse hind, liisingu hind jne).

Seda, kas ma olen IRL-u pooldaja, ei tea ma kahjuks enam ammu. Viimastel valimistel ma igatahes IRL-u poolt ei hääletanud. Isamaaliidu pooldaja olin küll.

Põhjamaade mudeli kasutamisel näitena sotsiaaldemokraatia edust on kaks suurt probleemi.

Esiteks, kõik kõnealused riigid kuuluvad ka maailma 10 rikkama riigi hulka, kui GDP-d inimese pealt vaadata (Rootsi ja Taani olid seda ka 1950. aastal). Mis tekitab loomuliku küsimuse, kas maailma 10 rikkama riigi hulka kuulumine on Põhjamaade mudeli rakendamise eeldus või mitte.

Teiseks, ja esimesega seotult, kahtleb ka hulk sotsialiste selle mudeli jätkusuutlikuses. Esimene ettesattuv viide: https://www.socialeurope.eu/nordic-model

Ma ei tahagi eriti vaielda vastu mõttele, et näiteks Rootsi heaoluriigi sisseseadmine pärast sõda võis toota mitu maailma kõige õnnelikumat põlvkonda riigi kaupa, aga see ei tähenda, et sarnased reformid peaks majanduslikult vähem arenenud riikides õnnestuma või sarnaseid tulemusi andma.

Põhjamaade mudeli kasutamisel näitena sotsiaaldemokraatia edust on kaks suurt probleemi.

Noh, see Põhjamaade mudel tähendab päris suurt tulude ümberjagamist riigi poolt. Võta või Soome astmeline tulumaks või sotsiaaltoetused.
Selleks, et oleks midagi jagada, peab seda rikkust ka olema kogunenud.
Ilma selleta pole ka jagada

Ah, midagi jagada on ikka, lihtsalt absoluutarvud on teised. Eestis võinuks ju ka juba mingil 1995. vms. aastal astmelise tulumaksu kehtestada ja teha riigi poolt võimaluste piires kõik, et ebavõrdsust vähendada. Kas see oleks aga meie õnneindeksi skoori tegelikuga võrreldes parandanud, on väga kahtlane. Kindlasti ei saa öelda, kui see sõjajärgses Rootsis nii töötas, küll siis oleks töötanud ka vabanemisejärgses Baltikumis. Või töötaks praegu.

Täna olemasoleva rikkuse ümberjagamine Soome stiilis tähendab, et meil seda varsti juurde ei tulegi - leitakse teised kohad, kus äri ajada.

Noh, tegelikult on ka rootsi sotsialismiga liiale läinud ja selle all kannatanud. https://mises.org/library/stagnating-socialist-sweden

Benjy kirjutas:Noh, tegelikult on ka rootsi sotsialismiga liiale läinud ja selle all kannatanud. https://mises.org/library/stagnating-socialist-sweden

> mises.org
> sotsialism

naljakas.

Täna olemasoleva rikkuse ümberjagamine Soome stiilis tähendab, et meil seda varsti juurde ei tulegi - leitakse teised kohad, kus äri ajada.

Kui teoorias nt. Soome & Rootsi "istuvad" muuhulgas ka Baltikumil kukil ja "pumpavad siit pappi ning muid hüvesid välja" siis lihtsalt tekiks meil samas teorrias küsimus ja dilemma, et "kelle kukil me saaksime ise istuda ja kust mammonat välja pumbata"

Ega pole eriti enam turul midagi võtta. Vbl Pee-Korea või on äkki Aafrikas veel midagi saada?

Kriku kirjutas:Jegorov: kõrgetest kütuseaktsiisidest võiks päästa automaks. Mõte on õige, aga realiseeritaks see meil muidugi nii, et aktsiis jääks alles, aga automaks tuleks juurde.

Kurjad keeled räägivad, et antud ülipüüdlik ametnik on üks neist, tänu kellele kivipall endasi käib, kui ammu võiks aru saada valitud tee ekslikkusest.

Soome "1000-aastasest rahuriigist" rääkides ei tohiks unustada, et 1990-ndate alguses, pärast NSV Liidu lagunemist oli Soome suht samamoodi käpuli maas nagu Eestigi. Soomes tuntakse seda lama-ajana.
https://fi.wikipedia.org/wiki/Lama_(talous)

Üks põhjustest oligi NSV Liidu lagunemine, sest kadunuke ostis varemalt suurusjärgus viiendiku kogu Soome toodangust. Seal oli muid asju ka nagu Soome marga liiga tugev kurss, mis Soome kaubad välismaalastele liiga kalliks muutis jms.

Sealt edasi, järgmise 20-25 aastaga on Soome suures osas jalad alla saanud kuid Eesti ei idane ega mädane. Vähemalt minuarust tegi Eesti kohe alguses mitu viga, mida tagantjärgi on keeruline parandada. Tollivaba kaubandus tuleb kohe meelde ja tolle Friedmani teooriat oleks võinud varemalt vähemalt koertegi peal katsetada.
Filosoofilisemalt asjale lähenedes - mitte ühtegi riiki ega valitsust ei huvita mingid "demokraatlikud väärtused" ega muu taoline belletristika. Huvitavad ressursid ja turg kuhu OMA toodangut müüa ja Eesti lasi vabaduseuimas olles endale koti kandadeni pähe vedada.

Iseenesest on selliste jamade lahendamiseks igal riigil hästi makstud mehed palgal ja nende ülesanne ongi lahendusi välja mõelda. Mina ei jaksa ... no kui siis Eesti võiks vähemalt kriisipiirkondadesse raha loopimise asemel jõuliselt oma toodangut peale suruda. Kunagi 2010 kui Haiitil laastav maavärin oli pakkus Eesti humanitaarabina pudelivett. Haiiti selle vastu mingit huvi ei tundnud vaid nõudis raha, et vett oma jopede käest osta. Ma ei tea kas Eesti andiski raha või mitte kuid iga endast lugupidav riik peaks selles olukorras seadma abivajajad fakti ette: kas võtate vee vastu, leiate selle ise kuskilt mujalt või surete janusse. Mingit raha ei ole ega tule.
Samamoodi on Ukrainaga kuhu võib abiraha kühveldada nagu mutiauku ja ilma mingi kasutegurita. Eesti kaupade saatmisel tekiks oma riigis vähemalt töökohti kui mitte enamat.

vanahalb kirjutas:Soome "1000-aastasest rahuriigist" rääkides ei tohiks unustada, et 1990-ndate alguses, pärast NSV Liidu lagunemist oli Soome suht samamoodi käpuli maas nagu Eestigi. Soomes tuntakse seda lama-ajana.
https://fi.wikipedia.org/wiki/Lama_(talous)


Sealt edasi, järgmise 20-25 aastaga on Soome suures osas jalad alla saanud kuid Eesti ei idane ega mädane. Vähemalt minuarust tegi Eesti kohe alguses mitu viga, mida tagantjärgi on keeruline parandada. Tollivaba kaubandus tuleb kohe meelde ja tolle Friedmani teooriat oleks võinud varemalt vähemalt koertegi peal katsetada.
Filosoofilisemalt asjale lähenedes - mitte ühtegi riiki ega valitsust ei huvita mingid "demokraatlikud väärtused" ega muu taoline belletristika. Huvitavad ressursid ja turg kuhu OMA toodangut müüa ja Eesti lasi vabaduseuimas olles endale koti kandadeni pähe vedada.

1) Soome GDP per capita oli Eesti praegusel tasemel kusagil 1970-date algul. Peale seda on Soome suurim majanduslangus olnud tõesti 90-date algul, kuid see oli maksimaalselt 9,6 % aastas.

Eesti masu ajal oli see number 19,3%

https://tradingeconomics.com/finland/gdp-per-capita

https://tradingeconomics.com/estonia/gdp-per-capita

Seega ei ole mõtet võrrelda võrreldamatut. Põhjamaade mudel on neile olnud hea, aga meie stardipositsioon oli nii palju erinev. Mis ei tähendaks, et Põhjamaade mudelist ei võiks me üht-teist õppida. Näiteks seda, kuidas kriisidega toime tulla ja majandust kasvatada hoolimata kõrgetest maksudest. Tunnistagem, et viimasel 10 aastaga me ei ole just väga kiiresti neile järele jõudnud. Ja kui me kaotame neile oma tööjõu, siis enam ei lähenegi.

2) Kas Eesti oleks 90-date algul, kui inimesed olid nälja piiril, tõesti kolhoosirahva hüvanguks kehtestama toiduainetele sisseveo tollid ja võitlema selle nimel, et säilitada jätkusuutmatu 15% tööhõivest põllumajanduses? See oli ikka ajuvaba KMÜ ja kesikute jutt, mida nad ka ise võimule tulles ellu ei viinud. Kui me vaatame praegust olukorda, siis peamiselt sööb eestlane ikka kodumaist toodangut (mis tähendab, et tollid ei olnud eriti vajalikud) , natuke on leitud põllumajandusele ka eksporditurge, aga mina ei ole kuidagi seda meelt, et kogu ülejäänud ühiskond ja hiljem EL peaks põllumeeste ebaefektiivset tootmist üleval pidama, nagu see paraku on mõnedes teistes ELi riikides.

vanahalb kirjutas:Filosoofilisemalt asjale lähenedes - mitte ühtegi riiki ega valitsust ei huvita mingid "demokraatlikud väärtused" ega muu taoline belletristika. Huvitavad ressursid ja turg kuhu OMA toodangut müüa ja Eesti lasi vabaduseuimas olles endale koti kandadeni pähe vedada.

Filosoof, kellest jutt, on vist Karl Marx, aga see selleks.

Kumb on suurem, kas Eesti turg eurooplastele või EL-i turg eestlastele?

2korda2 kirjutas:Selleks pole vaja piirilinnas olla. EU-siseselt võid "vale" riigi autoga liigelda komplikatsioonideta 365/2-1 päeva aastas. Sõltuvalt registrimaksu suurusest/iseloomust hakkaks suure tõenäosusega meie teedel liikuma rohkem teiste riikide (näiteks Läti) autosid. Loomulikult oleneb see 101 asjast (kindlustuse hind, liisingu hind jne).

Mina pakun, et uued autod Läti numbritega ning teine eesti sõidaks Soome numbritega rimakatega ringi.
Millalgi sotsid tahtsid kaubalaevu Eesti lipu alla tagasi aga nüüd tuleb välja, et ka autod lähevad "mugavusriikide lipu alla".