www.militaar.net

https://www.ohtuleht.ee/1016029/soodoma ... neli-autot
https://epl.delfi.ee/artikkel/73971751/ ... saadeti-25?

Muidu metsaveoautode ülekaal, kiirusega liialdamine (kiiremini veab rohkem) ja rekkajuhtide teada komme sõita rehvide asemel juustudega võib kergesti taolise õnnetuse tekitada.

Ülekaal veoautol , kui on kasepuu siis jah , raske on ka puiduhake , mineraalväetis ,... raskeid asju veetaksegi veoautoga . Veoautode ja busside kiirused , üle lubatud 90 km/h igal juhul .

Üle lubatud kiiruse???? Vedajad sülitavad massiliselt piiraja taatlemisele ja riskeerivad suhteliselt kergelt avastatava rikkumisega?? Tõsiselt???

Ma kahtustan, et akf parkija hindab veoautode kiirust spidomeetri järgi. Nii palju kui ma rekkade sabas tolknenud olen siis sõidavad nad täpselt 90-ga. Rekka taga ma olen täitsa nõus tiksuma, sest 90km/h on mull aksepteeritav. Muidugi kui ma mööda ei kavatse sõita siis lasen pikivahe selliseks, et paska näkku ei lenda. Pole ju vahet, kas ma sõidan 90km/h kohe rekka sabas või siis 200m eemal, kiirus on sama.
Osadel bussidel on piirik 100 peal, nemad on isegi võimelised 90 tsoonis kiirust ületama. Kõige aeglasemad tunduvad tagaluuktõstukiga veokad ja siis miskid sõidautorehvidega veokilaadsed asjad.

Praegusel ajal jah , spidomeetri järgi ( kui mu auto spido näitab 110 km/h ja veokas mööda ajab , siis ilmselt on üle lubatud 90 km/h ) aga "Stalker" mõõteseadmena näitas 87km/h enamusele veokatest , aga sellest mõõtmisest on ka 13 aastat möödas , autod on vahepeal palju võimsamaks ja kiiremaks saanud .

autod on vahepeal palju võimsamaks ja kiiremaks saanud .

See ei puutu vähimalgi määral asjasse. Autod on pigem muutunud ökonoomsemateks ning andurite ülekavaldamine raskemaks. Ning igasugu sorkimistest jäävad maha suuremad jäljed.

Some kirjutas:Ma kahtustan, et akf parkija hindab veoautode kiirust spidomeetri järgi. Nii palju kui ma rekkade sabas tolknenud olen siis sõidavad nad täpselt 90-ga. .

Kui panen püsika 100 peale, siis reaalne kiirus on 92-93 km/h. Selle kiirusega jõuan tasakesi veokatele sappa. Seega ka minu arusaamist mööda ei ületa nad kiirust. Jätame välja mõned väga harva ja üksikud.

Pöörake tähelepanu kiiruse asjus: paragrahv 4, lõige 6, punktid 1 ja 2. Sõidukite kategooriate selgitamiseks teine link.
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122010115
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/11 ... _lisa5.pdf
Selgituseks veel : paragrahvid 5 ja 6 sätestavad ära kontrollimise ja andmete fikseerimise. Kiirus fikseeritakse selles seaduses mitte spidomeetri näidu, vaid reaalse tegeliku kiirusena. Kui keegi siin puhub "tedmakalamehe-juttu" mingitest veokate ja busside megakiirustest, siis ärge vahtige oma spidokat, vaid fikseerige naviga tegelik reaalne kiirus. Kui see ületab seaduses lubatu, siis kõne Politseisse või Maanteeametisse. Kui kleepsud-plommid rikutud, siis juht saab ketisuppi nii, et tagumik õitseb. Kui tal "kõik korras", aga masin jookseb rohkem lubatust, siis võetakse lisaks ka see "pädev asutus" taatlusplommi paigaldaja näol liistule, ja samamoodi- ketisupp pajas keeb. Pädeva asutuse kätte saamine oleks palju põnevam, nii, et need pädevad asutused saadavad su kukele, mitte et tikuksid mingi suvalise krusa pärast laskma ametnikele end urvi pakkuma....
https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020015
§ 210.5. Mootorsõiduki juhtimine kiiruspiiriku kasutamise nõudeid rikkudes.
Mootorsõiduki juhtimise eest, millel puudub kohustuslik kiiruspiirik, mille kiiruspiirik ei ole töökorras või kiiruspiiriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
[RT I, 11.01.2018, 1 - jõust. 01.06.2018]
§ 210.6. Mootorsõiduki juhtima lubamine kiiruspiiriku kasutamise nõudeid rikkudes.
(1) Mootorsõidukit, millel puudub kohustuslik kiiruspiirik või mille kiiruspiirik ei ole töökorras, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 02.03.2012, 5 - jõust. 12.03.2012]

Just hiljuti kuulsin seltskonnas, kus üks veokamees kurtis, et osad mundrimehed on päris konkreetselt hakanud juhtidele aresti karistusena kohaldama, seda küll ülekaalu kontekstis. Kui mälu ei peta, siis jutt oli betoonimikserimehelt. Et rahatrahve enam ei viitsita laduda. Auto seisma, mees sangast pokri kui asi võimaldab, ja las siis jagelevad kes ja kuidas ja millega ja kuhu koorma maha võtab ja siis need (nüüd juba) kaks autot minema lohistavad.

Ma arvan, et enamusel akf-idest on olemas moodne või siis veidi vähem moodne nutitelefon. Nutitelefonidele on aga miljon GPS-il põhinevat kiirusemõõtmise äppi. Pange see asi tiksuma, saate teada, kui palju teil spidomeeter reaalselt valetab. Aga valetavad ERANDITULT KÕIK spidomeetrid, sest seaduse järgi ei tohi ükski spidomeeter mingil juhul näidata vähem reaalsest liikumiskiirusest. Nii ehitavadki autotootjad KÕIK spidomeetrid reaalsest veidi rohkem näitama, et asi ei valetaks, kui keegi juhuslikult veidi suuremad rehvid oma autole alla peaks kruvima. Uute rehvidega uue auto spidokas valetab reeglina paar-kolm protsenti, kulunud rehvidega autol suureneb eksitus veel ühe-kahe protsendi võrra. Vanematel autodel on tavaline eksimus 4-8%, üle selle pole ka mingi haruldus.

Oma autol on permanentselt armatuurile istutatud navi-nutitelefon pidevalt töös, sõidan selle järgi. Kinnitan täie tõsidusega, et väited veokate massilisest kiiruseületamisest on täielik umbluu, vast ehk korra kuus satub veidi lubatust veidi kiiremini liikuv eksemplar ette. Ja sõidan ma palju, aastas 40-50 000 km. Kui teile tundub, et veokad kihutavad, kontrollige oma spidomeetrit, nii lihtne ongi.

Siin on nüüd jäme viga sehen- veoautode ja busside kiirusmõõdikud läbivad taatlemise ja näitavad suht-koht täpselt. Nii et kindlast mitte KÕIK...

Rekkade puhul on probleem mitte niipalju kiirus, vaid see, et nad kipuvad kas juhuslikult või tahtlikult (poola ja leedu rekkad nt) sõitma üksteise otsas/sabas ning kui nad sõidavad sub-90 kiirusega, on kolmest sedasi seisvast rekkast möödumine juba küllalt ohtlik manööver.

Paldiski-Saue lõigul pole kohe teatud kellaaegadel mõtet sinna sõitma minna, närvid püsivad korras, näiteks hommikuti kuskil 9-10 ajal paistab tulevat mingi laev ja siis tuleb neid seal katkematu roduna.

Lisaks, suht tihti seda lõiku sõites on juba silma jäänud teatud sigatsejatest rekkajuhid, näiteks üks "ninaga" Scania kütusetünn Saurixi kirjadega. Kui järgmine kord näen, siis helistangi 112.

Kapten Trumm kirjutas:Rekkade puhul on probleem mitte niipalju kiirus, vaid see, et nad kipuvad kas juhuslikult või tahtlikult (poola ja leedu rekkad nt) sõitma üksteise otsas/sabas ning kui nad sõidavad sub-90 kiirusega, on kolmest sedasi seisvast rekkast möödumine juba küllalt ohtlik manööver.

Paldiski-Saue lõigul pole kohe teatud kellaaegadel mõtet sinna sõitma minna, närvid püsivad korras, näiteks hommikuti kuskil 9-10 ajal paistab tulevat mingi laev ja siis tuleb neid seal katkematu roduna.

Lisaks, suht tihti seda lõiku sõites on juba silma jäänud teatud sigatsejatest rekkajuhid, näiteks üks "ninaga" Scania kütusetünn Saurixi kirjadega. Kui järgmine kord näen, siis helistangi 112.

Kohtan isegi neid ronge. Ehk peaks politsei paar Liiklusseadus § 46 Lõige 1 ; 2 ; 4 kviitungit vormistama?
Ise juhtun ühtelugu mersusid vedavate vene rekkade (Rofl?) tihkete kolonnide sabas sörkima.

Ja need vene mersusid vedavade autotreilerite kolonne olen ka ise kohanud (sõidan tihti Saue-Kloogaranna lõigul).
Venes võib see kombeks olla - et maanteeröövlid ei saaks vahele sõita.
Mina pole Kloogarannas maanteeröövleid veel kohanud

No aga mida te tahate, kui neil on ühe nina- ja teise tagumikukarvad omavahel sõlme seotud? Nad ei saagi ju teisiti sõita. .

Vähemalt enne Tartut on need Rolfid ja muud vedajad ennast lahku sõitnud. Võib olla seal põhjapool on. Lõunas on kuidagi hõredam.