www.militaar.net

Nope, vähemalt minu kogemusel mitte

Mudelite puhul on tihti parameeter Temperature, mis paneb vastused rohke või vähem varieeruma. Kui seda mitte kasutada, võib väljund tsüklisse minna.
Sisuliselt tähendab see, et järgmise sõna leidmisel ei võeta alati mitte kõige tõenäosem vaid järmine või ülejärgmine.

Just, varieeruvus on ka ülima tõenäosusega konfigureeritav.

Järjekordne juhuslik uurimus intenetist:

Adam Tauman Kalai, Ofir Nachum, Santosh S. Vempala, Edwin Zhang: Why Language Models Hallucinate
https://arxiv.org/abs/2509.04664

Ehk siis miks TI valetab (no ei taha mul tulla sõna hallutsinatsioon kirjutamine ilma vigadeta kuidagi välja). Lisaks tundub, et termin on bioloogiast üle võetud eesmärgiga tugevdada illusiooni, et TI ka "mõtleb".

Eespool väideti, et viga on tooli ja klaviatuuri vahel - ei oska tööriista kasutada. Selle kohta oli kohe alguses ilus näide:

How many Ds are in DEEPSEEK? If you know, just say the number with no commentary.
DeepSeek-V3 returned “2” or “3” in ten independent trials; Meta AI and Claude 3.7 Sonnet2 performed similarly, including answers as large as “6” and “7”.

Üldiselt soovitan TI müüjate väidetesse suhtuda tugeva kriitikameelega:
* korrutamine, et viga on tooli ja klaviatuuri vahel - see tähendab tegelikult seda et tööriist pole mittespetsialistile kasutamiseks valmis
* valetamine sisse ehitatud - tegelikult tööriist ei suuda ära tunda küsimuse konteksti - kui elektroonikainsener läheb võrdlema elektroonikakomponentide spetsifikatsioone, siis ei ole vaja välja mõelda päriselus mitteesinevat sideprotokolli, aga kui õhinapõhiline inimene laseb joonistada kassipilte, siis palun väga.

andrus kirjutas: ↑12 Okt, 2025 11:57korrutamine, et viga on tooli ja klaviatuuri vahel - see tähendab tegelikult seda et tööriist pole mittespetsialistile kasutamiseks valmis

Teisest küljest, spetsialistidel, kes päris asja teevad, on palju suurem vastutus ja tolerants võimalike vigade vastu seetõttu palju väiksem kui keskmisel internetikasutajal, kel hommikukohvi juures on tekkinud küsimus, et mitu laiku on keskmiselt dalmaatsia koeral. Mis muudab väga kahtlaseks, kas spetsialistidelgi on tööriistaga midagi peale hakata.

Tarkvara puhul on teatavasti üks õrnemaid kohti ärinõuete tõlkimine niiöelda tehnilise spetsifikatsiooni keelde. Tulles tagasi SQL-i juurde, siis kust saab AI saada teadmise, mida mõistetakse ühes või teises kontekstis "müügi" all? Jah, muidugi saab seda sisendis ammendavalt defineerida, näiteks et "anna tulemuseks selle aasta müügid ärikasutajatele, mis ei ole soodushinnaga, kuude kaupa", aga see sarnaneb juba kahtlaselt SQL-iga (SELECT * FROM SALES WHERE... bla-bla... GROUP BY MONTH). Mille poolest see etem on kui plain old SQL?

Edasi, kui business entity pole lihtsalt kirje müükide tabelis, vaid laiali määritud üle 10+ erineva tabeli, kust peab AI teadma, mis andmete koosseis selle täpselt moodustab? Kirjutame selleks kuhugi eraldi reeglid, et näiteks teenusleping tähendab neid välju lepingu tabelis, noid välju lepingu tingimuste tabelis, noid välja toote tabelis jne.? Aga see ju ka sarnaneb vägagi vana hea programmeerimisega?

Minu jutu iva on see, et ülesande õige tulemuse ja selle lahendamise konteksti kirjeldamine AI-le võib olla mõnes olemasolevas programmeerimiskeeles lahenduse kirjutamisele lähedase töömahukusega ja formaalsuse astmega. See ei ole halb, vaid paratamatu, sest kuskil tuleb seda ju teha. Lihtsalt seda juttu, et kohevarsti ei programmeerita enam midagi, vaid lihtsalt kirjeldatakse tulemust, ma kuulsin esimest korda ca. 25 aastat tagasi. Akf andrus on vanem kui mina, tema kuulis arvatavasti varem . Mõnikord ei saada aru, et selline tulemuse kirjeldamine muutub ise programmeerimiseks teise töövahendiga. Jah, väga võimalik, et uus töövahend on parem, aga see ei muuda põhimõtteliselt asja.

INTERCALis on võtmesõnad "PLEASE" ja "MAYBE". Aga see tehti 70datel nalja pärast

AI kasutamine progemiseks muudab selle absurdikeele hoopis prohvetlikuks

Mulle üks vend kunagi demos kui lihtne on AIs teha mingi script veebilehe stiili muutmiseks vms.
Kokkuvõttes oli AIsse sisse trambitud 3x tähti kui väljundiks tuli. Kogenud progeja oleks ilmselt AI vahele jätnud.

Ehk siis korrektse süntaksiga determineeritav keel (C, Python, SQL) peaks olema ikka variant nr 1.