www.militaar.net

gorilla kirjutas: ↑20 Juul, 2024 22:30

Madis Reivik kirjutas: ↑20 Juul, 2024 10:24 Gorilla, mul pole energiat võitleva lollusega võidelda.

Kui sa ei saa aru mis on valamise, sepistamise ja pressimise vahe siis võiks vähemalt vait olla. CNC terade amortisatsioon on kah äge termin, sa hoo pealt leiutasid vist.

Jäägu sulle sinu talumehetarkus.

Sina väitsid, et 1000t press on kõige vajalikum tööriist 155mm mürsu tegemiseks.

Mina väidan, et ei ole.

Minu väite aluseks on videod alates 1917 kuni 2024 mis sinu väidete alus on?

Iseendaga vaidled, kuskohas ma olen väitnud et see on kõige vajalikum tööriist ?

Kui ei usu siis otsi ise.

www.youtube.com

nimetu kirjutas: ↑15 Juul, 2024 14:24

Denel (mis on Rheinmetalli koostöö partner) tehase demo 155mm DM121 tekitamisest:

Tootlikkus on kindlasti väiksem kui vormidega sepistades, aga kasutatakse ilmselt selle meetodi paindlikkuse tõttu. Tehase ümberhäälestamine ja teistsuguse moona valmistamine sisuliselt ainult programmi vahetamise küsimus (no ok, tegelikkuses veidi keerulisem). Kui mingit konkreetset moona vaja massiliselt toota, siis sepistamine pigem eelistatud.

Mulle tundub et kuna sisuliselt pole vajadust olnud (loe- pole vaja palju toota) siin nad ongi jäänud oma tehnoloogiates sinna 1950-60 aastate peale pidama..

Panen video USA Scanton Ammuniton Plantist, kogu seda käsitsi jebimist ja pidurdamist on valus vaadata..

https://youtu.be/m1kGwcfqM18?si=mdm6Zi92fij3c99e&t=23 Siin värvivad käsitsi ja markeerivad käsitsi...

https://youtu.be/r2NyAjoyHPg?si=vn_wgfpWfc3qAG7N&t=405

Võrdluseks, kuidas tehakse tänapäevases tehases toru mis sobiks ideaalselt 155mm mürsu korpuse toorikuks, Austria Voestalpine Tubulas:
Pange tähele 9.10 robot markeerib iga toru...
https://youtu.be/uL0pbni0lww?si=xZwQ01MJihTLTZ-W&t=52

gorilla kirjutas: ↑22 Juul, 2024 20:14 Panen video USA Scanton Ammuniton Plantist, kogu seda käsitsi jebimist ja pidurdamist on valus vaadata..

https://youtu.be/m1kGwcfqM18?si=mdm6Zi92fij3c99e&t=23

Siin värvivad käsitsi ja markeerivad käsitsi...

Videost näha, et markeerija värvib ühe mürsu umbes 20-30 sekundiga, kiire arvutus näitab, et sellega ongi nende 24 000 mürsku kuus tootmisvõimekus piiratud.

Videost näha, et markeerija värvib ühe mürsu umbes 20-30 sekundiga, kiire arvutus näitab, et sellega ongi nende 24 000 mürsku kuus tootmisvõimekus piiratud.

Innovaatilise võttena saab markeerijate arvu kahekordistamisega tõsta kuu toodangu 48 000 ühikuni ja nelja markeerijaga pea ulmelise 100 000 piirimaile...

Ilmselt pole tellimiste hulk piisav, et värvirobotit osta, odavam on lasta inimesel teha.
Kui tellimiste hulk veel langeb, võib muutuda rentaabliks ka lasta poolnäljas naistel ja lastel mürske treida, nagu NSVL WWII dokfilmidest näha saab.
Kokkuvõttes ühe või teise tehnoloogia õigustatus sõltub ikka tootmismahust (mis sõltub tellimismahust).

Lemet kirjutas: ↑23 Juul, 2024 10:47 Innovaatilise võttena saab markeerijate arvu kahekordistamisega tõsta kuu toodangu 48 000 ühikuni ja nelja markeerijaga pea ulmelise 100 000 piirimaile...

Kle ära hakka siin nüüd mingit joga ajama. Kui seal videos on ainult üks siis nii on ja jääbki. Pole võimalik, et tegelikult on mitu. Ja see üks läheb ka varsti vanemapuhkusele mitmeks aastaks ...

Videost näha, et markeerija värvib ühe mürsu umbes 20-30 sekundiga, kiire arvutus näitab, et sellega ongi nende 24 000 mürsku kuus tootmisvõimekus piiratud.

Innovaatilise võttena saab markeerijate arvu kahekordistamisega tõsta kuu toodangu 48 000 ühikuni ja nelja markeerijaga pea ulmelise 100 000 piirimaile...

Markeerijaid juurde võtta pole isegi vaja. Teite sekundite arvutus on põhimõtteliselt vigane nagu riigieelarve maksulaekumiste suhtes.
See värvipüstol on neil eriline feil. See vajab iga kümne mürsu takka uuesti täitmist..

Muuda sutsu tehnoloogiat ja tootlikkus hüppab lakke.

Loe hästi aeglaselt- pane värvipüstolile 1L plännergu asemele voolik taha ja vooliku ots värvi ämbrisse.. AmEriCa WiLl Be GreAt agAin..
Tra.. Eestis värviti CCCP ajal Talleksis ekskavaatoreid ka paremini.

Rheinmetall, across all facilities globally, will have production capacity for 600,000-700,000 155mm rounds per year by year-end. For comparison, the US will have capacity for 960,000/y by then.

Rheinmetall's new target is over 1,000,000/y by the end of 2026. The US will reach over 1,200,000/y by the end of next summer.

Much of Rheinmetall's expected growth will come from their new facility in Unterlüß, which will open next year with a production capacity of 50,000/y and grow to a maximum capacity of 200,000/y. Rheinmetall's future plant in Ukraine is expected to have a capacity of at least 100,000/y, and their future plant in Lithuania likely a similar amount.

https://x.com/ColbyBadhwar/status/1831680108995793131

Rheinmetall andis teada, et saavutas oma aastase plaanitud mürskude tootmise mahu 2024. aastal ehk 700 000 tk. 2027. aastaks tahetakse see 1,1 miljonini viia. Võrreldes 2022. aastaga on suur hüpe tehtud.

https://majandus.postimees.ee/8163430/s ... oonatehase

Leetu kerkib midagi....

olavsu1 kirjutas: ↑30 Dets, 2024 21:00 https://majandus.postimees.ee/8163430/s ... oonatehase

Leetu kerkib midagi....

Kujutan ette, milline ruig pääseks vallale, kui keegi sooviks midagi analoogset Eestis käivitada. Varro&Co. alates ja rohelise ilmavaate ning NIMBY esindajatega lõpetades.

Sul on muidugi õigus, aga kas meist keegi oskab leedu keelt ning jälgib leedu ajakirjandust või ühismeediat? Seal võib ka olla kiunujaid omajagu, me lihtsalt ei tea seda.

Lemet kirjutas: ↑30 Dets, 2024 21:36 Kujutan ette, milline ruig pääseks vallale, kui keegi sooviks midagi analoogset Eestis käivitada. Varro&Co. alates ja rohelise ilmavaate ning NIMBY esindajatega lõpetades.

Pole vaja midagi ette kujutada...
https://www.err.ee/1609540378/parnus-to ... ik-arutelu

Kas inimesed tõesti usuvad et tänapäeval toimub tootmine nagu nõuka ajal ?

Sain oma küsimusele, millist laskemoona ja relvasüsteeme Eestis toodetakse vastuseks peamiselt vaikuse. Lisaks tuli välja, et eriti ei toodetagi, v.a. droonid, iseliikuvad kärud ja miinikorpused, mis olid ka enne Ukraina sõda. Lisaks ootavad poliitikud, et mõni välismaa onu tuleks ja alustaks näiteks laskemoonatoodanguga. Lisaks käiakse lips kaelas mingitest tööstusparkidest mögisemas. Ehk siis tavaline Eesti rehepaplus, juttu on palju, kuid tegelikult midagi ei viitsi teha aga äkki keegi teine teeb.

Vihjeks, kui palju 155 mm laskemoonatehas maksab ja käimapanemine kestab olukorras, on riiklik tahe teha ja raha https://www.tekniikkatalous.fi/uutiset/ ... 1acbd705c5

Nammo ehitab Jyväskylässe Soome teist laskemoonatehast sest esimene tehas töötab maksimaalse võimsusega ja klientide järjekord on pikk. Ehitus saab valmis 2025 lõpuks ja toomine algab 2026 suvel. 7300 ruutmeetrit pindala, 45 miljonit € ja töökoht 30 inimesele. Päriselt või, sellist kommiraha ei suudeta Eestis kokku saada? Et Eesti kaitsetööstuse tase ongi teha teiste valmistatud sõjatehnikale hooldust samal ajal kui suurtükiväes oli 2 drooni, mis läksid mõlemad katki ja uusi ei saa, sest hange kestab? Tulejuhid möllavad bino ja laseriga põllu peal ja arvestusi tehakse telgis soomlaste kingitud joonlaua ja millimeeterpaberiga, kui natuke utreerida?