www.militaar.net

Tehases, seeriatootmise korras ehitatud asjad kipuvad olema odavamad kui ehitusplatsil kokku pandavad, nii vähemalt teooria ütleb.
Eelkõige seeläbi, et ajakulu ühiku kohta on tunduvalt väiksem. Kuskil Sirtsu soos taolist asja kohapeal valades ei pruugi üldse vajalikke tingimusi olla, näiteks veetase on maapinnast -60 cm ja kaevatud auk on kiiresti vett täis. Lisaks ei anna seda ju ühekorraga valada, vaja on teha minimaalselt 3 valukorda 1. taldmik/põranda plaat 2. seinad 3. lagi. Iga valukorra vahele peab jääma vähemalt 1 nädal aega (betoonigurud täpsustagu).

kummikomm kirjutas: ↑08 Juul, 2024 11:40 Pinnasega katmine aitab mõnevõrra vähendada betooni paksust. Et neid ühes tükis "õhku vedades" kohale viidaks, ei paista siiski reaalne.
Katsetamise mõte on arusaadav - suurtükiväelased saavad harjutada ja kõrvalmõjuna valideeritakse punkrite disaini.

Pakkuja loogika intervjuus oli üsna väär - nähtavasti puudub kogemus taoliste asjade tootmise/transpordiga.
Probleemiks pole mitte "liigne õhk", vaid liigne mass. Kolmeteljeline veoauto tänapäeval suurt üle 12 tonni kukile ei võta, poolhaagisega maastikul aga ei liigu. 12 tonni on jämedalt 6 m3 betooni, jaovarjend 6 m3 betooniga saab olema kaunis õhuke.

Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Juul, 2024 13:18Kuskil Sirtsu soos taolist asja kohapeal valades ei pruugi üldse vajalikke tingimusi olla, näiteks veetase on maapinnast -60 cm ja kaevatud auk on kiiresti vett täis.

Vee alla valatakse ju ka?

Võitleja peaks ikka kuivas olema, elementidest koostatud punkri puhul on seda üsna keeruline tagada, kui need vette tõsta. Samas vaevalt kõrge pinnavee tasemega kohta punkrit rajama haktaksegi, kuna laskepesa võiks ikka ümbritsevast maastikust veids kõrgemal asuda, mis tähendab kõrgendikku ja on üldjuhul kuiv. Samuti võiks olla võimalik seda positsiooni varustada, mis tähendab ikkagi teed lõpuks. Ja kui tee sinna enivei olemas/tulemas on siis miks mitte sinna 4 teljelise, kõigi vedavate ratastega, betoonimasinaga mitte kohale põristada ja see sinna ära valada.
Ses EW aegsete kindlustuste artiklis puudutati veel ka sildadele lõhkelaengute pesade tegemist. Loodetvasti tegeleb keegi ka selle küsimusega. Nagu me teame, projekteerimise/ehitamise faasis keegi sellistele nüanssidele ei mõtle. Nüüd peaks hakkama võibolla. Vähemalt EW mehed mõtlesid.

wolfgang kirjutas: ↑08 Juul, 2024 14:32 ... Samas vaevalt kõrge pinnavee tasemega kohta punkrit rajama haktaksegi, kuna laskepesa võiks ikka ümbritsevast maastikust veids kõrgemal asuda, mis tähendab kõrgendikku ja on üldjuhul kuiv. ...

Punkrite liin on küll edev ja intrigeeriv teema, kuid ärgem unustagem, et need punkrid ei ole sugugi kõik mõeldud lahingupositsiooniks.
Akf VVP on juba tükk aegatagasi siinsamal foorumil nende otstarbest kirjutanud.
Mälu on lühike?

Ma ei hakka järjekordselt ümber kirjutama ja soovitan teha otsing!

Saab ju neid teha ja transportida nagu näiteks Revonia maaaluseid keldreid ja maju teeb.

Palju need punkrid kaalusidki? Näiteks selle lingi taga olev 80 tonnise kandevõimega Volvo FH12 veetava poolhaakega liigub veel kaunis konarlikul teel. Peaasi, et läbi ei vaju ja väga kitsaid ja järske kurve pole. Kui kraana kohale pääseb, võib peale koorma mahatõstmist ka haake kraanaga ringi keerata. Näiteks. Suures plaanis ma ei usu, et siin foorumis ei oleks otsest või tutvusringkonnast leitavat ekspertiisi, mis võimaldaks valmis punkri kohaleveoks vajalikke tingimusi inimkeeles mõne reaga selgitada. Minu kogemus jääb 40 tonni tuuri.

Ja kas neid punkreid tehakse siis eesti moodi- ehk siis võidab see kes kõige odavama pakkumise teeb ja tegelikult valmistavad hoopid teised "spetsialistid" kes asja kuidagi kokku käkerdavad veel odavamalt ja lõpptulemuseks valmivad punkrid mis ei kõlba kuhugile ja hiljem tuleb korraldada veel üks konkurss vigade paranduseks......mille tulemusel tuleb lõppkokkuvõttes asi kallim, kui oleks lasknud teha neil kes kohe oleksid võimelised asjaga hakkama saama.....või midagi sellist siis.
Või on kuidagi tõesti võimalik asi ühekorraga korralikult teha? Muretsen ehk liiga palju?

Punkrileiutajad võiksid kasutada kohalikku materjali- vanadest autokummidest peaks saama mingeid suuremaid ja paksemaid plaate valada? Kas neid ei saaks kasutada ehitusel? Vedeleb ju seda kraami igal pool kõvasti ja kõik tahaksid lahti saada. Järsku pehmendab kuidagi neid litakaid mis kaela sadavad?
T.

Kriku kirjutas: ↑08 Juul, 2024 13:34

Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Juul, 2024 13:18Kuskil Sirtsu soos taolist asja kohapeal valades ei pruugi üldse vajalikke tingimusi olla, näiteks veetase on maapinnast -60 cm ja kaevatud auk on kiiresti vett täis.

Vee alla valatakse ju ka?

Eks otstarbekuse küsimus on, valada saab igas veeaugus, ka sildade postid ju valatakse põhimõtteliselt jõkke. Kertsi sild on ju kesk merd ka. Lihtsalt 1, 2 või 8 asja pärast on ehk otstarbekas hakata ehitusdrenaazi ja hüdrotehnikat kasutama, 600 punkriga saame kokku täitsa astronoomilise summa.

Olen ehitanud betoonkeldrit, kus taldmik on ca -3+ meetrit, vesi aga talvel oli peaaegu maapinna kõrgusel. Suvel langes -1,5 peale. See tähendas ehitust ümbritseva drenaaztorustiku ehitamist, kust tuli vett 24/7 välja pumbata. Kui iga jaopunkri pärast hakata taolist jama tegema, siis kulub see punkrite raha üksnes ehitusplatsi ettevalmistusele ära. Lisaks igasugu probleemid betooni veekindlusega (on sitasti vibratud, ei jää pidama), vuugilintidega jne.

Muidugi tõsi on selles, et kui antud kohas on vesi nt -60 cm suveajal, siis on see koht sobimatu positsioonide rajamiseks, juba põlveltkaevik on seal hetkega vett täis. Ehk ülearu vesisesse kohta ei saaks positsioone nagunii rajada. Võib - teha midagi sellist, mis oli 1944 Krivasoos või Karjala soodes.

See intervjuu oli Warren Betooni esindajaga, antud asutus teeb liikluskorralduseks vajalikke betoonist asju, millest suurim on umbes 2 m pikkune plokk tee sulgemiseks. Julgen väita, et taoliste kogemuste pagasi juures saab see tee raske olema ja eks sellest ka jutt, kuidas betoonist punkrite transpordi probleem on palju õhku.

Betooni ja betoonist tarindi veekindlaks saamiseks on täna igasugu asju turul, tuntuim turustaja on Langeproon Inseneriehitus. On olemas mikseris betooni sisse segatav veekindluslisand Xypex vees lahustuvates kilekottides, on erinevad töövuugi tihendid valandite vaheliseks tihendamiseks ja kindlasti veel sada asja ja lõppeks pole kallis ka see betoon bituumenmastiksiga katta. Oma kogemusest- probleem pole mitte eriti betooni enda või töövuukide lekkimine, vaid igasugu läbiviikude pidama saamine.

Selles 12 minutilises klipis on juttu ja näiteid, kuidas Šveits kindlustusi rajanud on. Samuti on juttu sildadest ja tunnelitest ning, mis nendega tehtud on, et need kaitsele kaasa aitaks.
https://www.youtube.com/watch?v=CIp-PNvmP1o&t=373s
OT: Šveits on üldse nagu teiselt planeedilt võrreldes meie kodumaaga. Näiteks, kui meil ei lubata sul oma eramaal, kõrgepingeliini allagi laskepaika teha(ka USAs näiteks väga levinud koht), kohas mis on kilomeetreid lähimast naabrist ja ka vallid on olemas siis selles Alpiriigis on näiteks lasketiir, milles on tulejoon ühel pool 4 realist kiirteed ja märgi teisel pool.

Sveitsi (mägi) maastikul on püsikindlustuste roll suurem, kuna seal koosnebki lahingutegevus lahingutest üksikute pudelikaelte (mis on rängalt kindlustatud) ja neid kontrollivate kaitsekeskuste pärast. Üksikuid mäekurud ja tunnelid on lihtne umbe tõkestada, peale mida tuleb peamiselt kergejalaväe lahing kaitsekeskuste pärast (suutmata läbi murda mehhaniseeritud vägedega), saatnuks NSVL peale jalgsi võitlevad mägiväeosad, kes rünnanuks kindlustuste nõrkusi ja seljataguseid. Läbipääsu pole võimalik enne rajama hakata, kui tõket kontrolliv kaitsekeskus on neutraliseeritud.

Meil eksisteerib igasuguse püsikaitseliini puhul võimalus sellest mööda minna (vägesid vähevõitu) ja edasi satuvad lineaarselt piki liini rühmitatud üksused lihtsalt kotti. Õigemini, möödamineku võimalus eksisteerib pea igasuguse kaitse korral, kuid antud lahendus muudab selle üsna lihtsaks.

- Šveitsi kaitsekindlustuste kohta ei soovitaks kellelgi, kes pole kohapeal käinud ja kohalike sõjaväelastega seda teemat arutanud, sõnavõtta. Puht isiklik kogemus.
- Miks šveitslased järjekindlalt oma kaljudesse rajatud punkreid ja kindlustusi sulgevad?

Aeg ja kogemused tehnika arengust teevad oma töö ...

Neil on naabritega ka rohkem vedanud.

Šveitsi kõige parem kaitse läbi ajaloo on olnud nende pangandus.