www.militaar.net

gorillale

Ega need põkad tirima hakka, tirima hakkavad ikka vintsid, need on piisavalt aeglased. Ja kes kinnitab, et põkade e. ankrute taga pole juba vaiad maas?
Ankrud hoiavad "külma" otsa, vintsid kerivad "kuuma", vahepeal on kordisti-võimendi e. plokisüsteem.

Kuskilt füüsikatunnist on häguselt meeles, et plokkide süsteemi korral on igas nöörist sama tõmbejõud nagu otsast tõmmatakse ja kogu tõmbejõud on nende summa. Ehk siis 10T jõuga saab tõmmata 100T, kui tross seal kümme korda tiirutab plokkide vahel, lihtsalt vintsitav liigub ka 10 korda aeglasemalt. Kui ankrud aja kinnituspunktid peavad, siis pole probleemi.

On need konksud kerega ühes tükis või hiljem külge keevitatud? Kui need küljest ära peaks tulema siis on ikka jama.

Masin väljas, sisse pole veel vaadatud: https://www.err.ee/1609649012/leedus-so ... mati-valja .

Laugas/raba kuhu soomuk sattus ei olnud kaartidel. Leedu Delfist roboti tõlge: "Riigiasutuste käes olevatele kaartidele see turbaraba üldse märgitud ei olnud. Märgalade kaitse tekitab palju küsimusi, palju soosid kasutatakse põllumajanduses, mistõttu püütakse, ma ütleks, märgalade pindala kunstlikult vähendada ja väidetakse, et neid on vähem," ütles N. Zableckis esmaspäeval LRT raadios. "Riik peab tegutsema ja lõpuks sood korralikult tähistama. Info on teatud andmebaasides, geoportaalis, aga see on väga killustatud ega vasta tegelikule olukorrale," rõhutas ta.

https://www.delfi.lt/ru/news/live/speci ... -120097799

Kuna masin on väljas ja selle pealt enam klikke ei teeni, siis lastakse eetrisse igasugused jobud siin ja seal, et teemat pikendada. Siin on eelmistel lehtedel välja toodud elementaarsed kaardid, kus soo ja gaasitrass peal. Kuna ümberringi selgelt mets, siis ei ole konkreetne koht ka kuidagi seotud mingite põllumajandustoetuste pettusega.

Ei jõua keegi kõiki maailma rabasid ja laukaid kaardile joonistada. Isegi kui jõuaks, siis kallist ja rasket roomikmasinat ei juhita näpuga kaardil jälge ajades. Sohu sõidab ikka juht kangide taga.

Polügoon võiks ju ikka kaardistatud olla... Ma kujutan ette, et kohalikud ohvitserid teavad iga põõsaalust peast.

pole ime, et tänu valgevenelaste või venelaste gps signaali segamisele sõideti valesse kohta

Topograafilistel kaartidel on see kenasti nähtav ja arusaadav nagu ka gaasitrass. Mina neid polügoni piire ei viitsi otsida, aga esialgne info oli "polügoni lähedal" (mitte polügonil). Kui sirkli ja sekstandiga navigeerimine polnud eesmärk, siis jäävadki sellised võimalused, et jänkid läksid iseseisvalt avastama, uputasid meelega auku või siis eksisid õnnetult gps segamise tõttu ja edasi õnnetute kokkusattumuste tulemusena lõpetasid just seal augus.

Kirs kirjutas: ↑31 Mär, 2025 9:40 Laugas/raba kuhu soomuk sattus ei olnud kaartidel. Leedu Delfist roboti tõlge: "Riigiasutuste käes olevatele kaartidele see turbaraba üldse märgitud ei olnud. Märgalade kaitse tekitab palju küsimusi, palju soosid kasutatakse põllumajanduses, mistõttu püütakse, ma ütleks, märgalade pindala kunstlikult vähendada ja väidetakse, et neid on vähem,"

Leedu delfi ajab mögga. Kõik veekogud kuni viimastegi kraavikesteni on olemas, kirjatsuradel jäi lihtsalt riiklikus kaardirakenduses vastav kaardikiht aktiveerimata.

Samuti on Leedu prokuratuur alustanud krimasja sõdurite hukkumise pärast. Ametlikku kinnitust sõdurite surma kohta ei ole.

Kes tahab, vaatab ise otseblogist. Copypastet see leht niisama teha ei lase ja mul pole aega võimelda.

See polügon "Pabrade training area" on sellest rabamülkast u. 10 kilomeetrit ida poole.
https://www.google.com/maps/place/55%C2 ... FQAw%3D%3D

Ti8lade karvast kätt igalpool näha on muidugi liiast, ise peaks ikka ka silmad lahti hoidma. Õppustel arvestataksegi vaenlase vastutegevusega, ärge nüüd venkudele seda rõõmu kaela määrige, et sündmus nende tegevuse tagajärg on.

Neid pilte kaugelt vaadates näikse et pole mitte metsas ragistatud vaid sõidetud mööda gaasitrassi. Eestis on ka selliseid mugavaid lõike, kasvõi paralleelselt Tallinn- Narva maanteega. Need masinad mis selliseid trasse ehitavad või hooldavad ja seal sõita saavad on kergemad ning palju laiemate lintidega.

Kuskil 20 aastat tagasi oli vaja kõrgepingeliini tööde tõttu umbes 35 tonnise ekskavaatoriga mööda liini Narvast peale hakata ja Rakverre välja jõuda. See polnud ei oma kaalu ega erisurve tõttu selliseks maastikusõiduks mõeldud. Ma sõitsin samuti ükskord kevadel Auveres laukasse. Olin üksi ja mõtlesin soonikust läbi sõita. Mingil ajal vaatasin et ikka liiga mäda on , pöörasin platvormi ringi ning rebisin end ise kaldale. Siis sõitsin sama jälge mööda tagasi, keerasin kõrvale ja tegin ümber lauka suure ringi. Töökaaslane tuli kuskil tunni pärast mööda jälgi, ei pannud ärapööramise kohta tähele ja vaatas et ära on uppunud. Roomikute jäljed lähevad sirgelt laukasse ja seal on püherdatud.

Igasugused kaartid alati ei aita. See mis juulis on päris kõva on aprillis puhas soo ja talvel lume all pole suurt midagi näha. Lepavõsa on kahtlane ja kui kõrkjad või pilliroogu hangedest paistab pole sinna kohta hea sõita. Me vaatasime alati roomiku esimest otsa et kui läbi hakkab vajuma siis kohe tagasi ja öösel üldjuhul ei sõitnud. Niimoodi ära ei uputanud et oleks teise masinaga pidanud appi tulema.

Kuidas Saksa sõjaväes kontrolliti, kas pinnas tanki kannab?
Õige - üks kutt ronis teisele kukile ning kui alumine sellise kombo all saapaidpidi sisse ei vajunud võis tankiga peale sõita. Ilmselt katseliselt kindlaks tehtud kriitilise erisurve piir mida hea lihtne testida.