www.militaar.net

Patareide arv klapib, ju siis nende 105mm tšehhi torude jaoks betoonaluseid ei valatud, sest alles on vaid kuuenurksed flakialused (keskel üks polt). Ju siis Gailit segas kokku paar asja: seal polnud mitte, eesti patarei 6", vaid saksa 105mm torud ning saksa patarei kaitseks oli tõepoolest 2 Flakk'i.

Aga Eesti patarei ees on näha ka 4 betoonalust kus pole mitte üks polt , vaid terve poldi ring ?? ??

152mm Canet alus on eeldatavasti see poldiringiga, peab võrdlema Canet' alust sellega, mis pildil. See võib ka mingi väiksema flaki oma olla.. Ei ole praegu ega otsida.

Nüüd tuleb mõte, et ehk olid seal 105 mm laevakahurid - sellised nagu allveelaevade tekil olid? Aga need ei olnud minu teada Tšehhide tehtud.

Country of origin: Germany
Name: 10,5cm Schiffs Kanone C/32
Use: In Anti-Aircraft positions along the Atlantikwall

Mõõdud on siis järgmised : 12 POLTI D-45mm , poltide vahe 33,5mm , diameeter 1300 mm . keskel on veel väksem süved , hea joonis on sellest ka siin lehell juba olemas http://www.fortification.ru/forum/index ... 958&page=1

Mina olen aru saanud, et Canet'de alused on 2 astmelist ümmargust betoonalust poldiringiga, betoonalused on muldkehal ja mere poolt kaitstud muldvalliga. Pildil olevad alused on nende astmeliste aluste ja klindiserva vahel.
Kitsarööpmeline demonteeriti minu andmetel klikeajal ja ei olnud II ms ajal kasutusel.
Veidi OT, aga peale Meriküla oma on analoogne tsaariaegne patarei ka Udrias.

katja kirjutas: Kitsarööpmeline demonteeriti minu andmetel klikeajal ja ei olnud II ms ajal kasutusel.

Seal on kaks raudteeharu, üks sirge, mis lõppes 6" ja 10" pos. juures ja hilisem, mis läheb natuke põhja poolt kaarega üles, seda kaarega ranniku poole minevat raudteeharu saksa '41 aasta kaardi peal ei ole, hilisemal on. Siit järeldus. Ehitasid nad ju pool Krivasood oma kitsarööpmelist täis, äkki kasutasid ka seda vana raudteetammi.

Võib küll olla, et ehitati. Samas ei saa kaarti ka alati uskuda - 44a heereskartel on näha Auvere jaamast ida poole kitsarööpalised, looduses pole mina nendest kaardil näidatud kohtadest leidnud, küll aga mõned rööpad mujalt sealtkandist. Samuti olen võrrelnud Krivasoo r-teid heereskartel ja 47a genstaabi kaarte ja leidnud erinevusi tammi asukohtades, looduses pole ühte heereskartel näidatud haru selles kohas leidnud.
Demonteerimise kohta rääkis 1914 a sündinud mees - 20 diviisi srt-rüg ohvitser ja kohalik elanik.

Ants Kõverjalg kirjutab oma raamatus "Surmaväljad" dessandi kohta:
14 veebruari õhtuks oli Meriküla lahingutandril masendav pilt. Pankranniku alt rünnanud venelast ei olnud suurtükitulega kaugemalt tabada. Kui dessant kaldapealsele jõudis, avati otsesihtimisega tuli, mis tegi kohutavat laastamistööd. Surmasaanud sõjamehi sain lahinguis hiljemgi näha,ka laipu Narva jõe äärsetes kaevikutes, kuid esimest korda nähtud pilt oli siiski äärmiselt kohutav. Ärarebitud käed ja jalad, peata kehad, taeva poole pärani avatud silmad, kramplikult seltsilist hoidvad käed, kõikjal verega punaseks värvunud lumi ja pori - see pilt püsib siiani meeles.

Kõverjalg oli just Neveli alt tulnud.

Väike panus ka minu poolt silmaringi avardamiseks. Väga põnev koht ,aga kehvalt läbitav -ei soovita üksi liikuda . http://fotoalbum.ee/photos/NAZIZ/sets/343915

Mereküla dessandiga maale tulnud punaarmeelased lõid esmalt laiali (Laari väitel) leitnant Alfred Kohlhase 45 mehelise rannakaitse üksuse mis oli varustatud tõrkuvate Prantsuse ja Vene kuulipildujatega.
M.Õun nimetab neid merejalaväelasteks kuid mina küll ei usu, et viimased olid varustatud trofeerelvadega?
Kas tegemist oli 31. või 32.politseipataljoni meestega? Kus teenis leitnant Kohlas (ka sellist nimevormi olen kohanud)?
Dessandi likvideerimisel olevat osalenud ka mingi julgestuspataljon (Laari väide), kas polnud hoopiski tegemist eestlasetest koosneva tollipiirikaitse üksikompaniiga?
Palju küsimusi aga minu jaoks need seigad kõik üsna segased!

see joonis, millele viidatakse, on Mardi raamatus olemas, joonise peal on midagi räägitud ka Einheit Kohlhasest.

allikas: NARA T312/1626, kaadri numbrit ei mäleta

Aeg- ajalt olen sattunud infole, et kunagi juuli II pooles ehk enne seda, kui saksa üksused Narva jõe liinilt Tannenbergstellungile liikusid toimus Mereküla dessant teist korda? Räägitakse, et venelasi olla talvisest katsest vähemal arvul, et nad randusid märkamatult ja et nende põhigrupi hävitasid Rebase üksuse võitlejad? Dessantlased tapsid 12 rannavalves olnud eestlast ja 5-6 tsivilisti.
Mulle tundub kogu see jutt veidi kahtlane aga mine tea- ehk on kellegil samast infot ette sattunud?

Omal ajal sai seda asja päris põhjalikult uuritud.
Vähemalt vene allikates mingit vihjet teisele dessandile ei ole.
Ja kui loogiliselt võtta - siis milleks see pidigi kasulik olema?
Asjal olnuks jumet siis kui see dessant olnuks suuteline looma sillapea rannal või isegi murdma koridor omade juurde Auveres.
Sellist ülesannet poleks aga nõuk väed kindlasti "väiksemate" jõududega üritanud.
Aga näiteks kokkupõrget luuregrupiga võib ju küll oletada?
Siis oleks kõik reaalne ja arusaadav

Uurisin täna selle joonise suurendust, millest eespool juttu (M.Laari "Sinimägede" raamatus lk.103):
seal on üsna hästi näha, et üks 10,5 saksa patarei- Müller- asus maantee kõrval, klindi serval, suunaga põhja. Selle patarei juurde tuleb ka üks raudteeharu ehk ületab maantee. Teine raudteeharu on näha kaugemal, Ims.patarei taga.
Teine saksa 10,5 patarei- Sander- asus Mereküla kalmistu taga (Kivisaare tee ääres).
Üks 2cm flakk asus Auga küla piiril, klindi serval. Teine 2cm flakk Mereküla rannas.