www.militaar.net

peemot kirjutas:Olen vanasti lasknud sellega mitu rebast ja ta on päästnud minu elu kui haavatud metssiga mind ründas.

Aga räägi, kuidas püstol metseale mõjus, kas surmasid ja kui siis kuhu tabades? Olen kuulnud, et metssiga pidavat suhteliselt sitke loom olema, eriti siis püstoliga lastes. Või otsustas ta relva nähes vaikselt vilistades minema jalutada

ooblää kirjutas:Tony toob välja siin padrunite karakteristika.TT 7,62 mm
kuuli kaal 5,5g,algkiirus Vo=420m/s,energia Eo=485 J
kes energiat oskab arvutda,see teab valemit - kuuli mass jagatud kahega korrutada algkiirus ruudus.
OK,üsna tugev padrun.
9mm Para(NATO)
kuuli kaal 8g, algkiirus Vo=360 m/s,energia Eo=518J
9mm Para?+P (püstolkuulipildujatele)
kuuli kaal 8g,algkiirus Vo=400m/s,energia Eo=640J

Lisades TT energiale. Nimelt Sellier Bellot reklaamib oma 7,62 moona 502m/s suudmekiirusega http://www.rrarms.com/catalog.php?prod=A76202 mis langeb kokku ka cz 52 tehniliste andmetega http://en.wikipedia.org/wiki/Vz._52_(pistol) (vabandan aga peate selle lingi ise kopeerima, mul ei tööta) ning TT raua pikkus on vaid 4mm lühem http://en.wikipedia.org/wiki/TT-33 . Seega võib uskuda väidet, et praegune Tšehhi moon on umbes 25% suurema energia peale laetud. See aga tähendab, et kui TT kuuli kaal on 0,0055 kg ning algkiirus ca 500m/s tšehhi moonaga (Ülemiste Jahipaunast) see aga annab kineetiliseks energiaks 688J

Nende TT padrunitega peab ettevaatlik olema. Venelased laadisid ja ilmselt ka nende liitlased, kus TT kasutusel olid, kahe erineva algkiirusega laskemoona, mis väliselt olid täiesti sarnased. Kahjuks ei mäleta enam, mis täpselt tsingi peal kirjas oli, kuid kuidagi ned pidi ju eristama. Esimene oli püstolile ja selle arvestuslik algkiirus 420 m/sek. Teine oli sama kaliibriga püstolkuulipildujale ja seal oli vurtsu 490 m/sek. Kui lasta äkilisema moonaga täiesti tervest TT püstolist mõned paugud, ei juhtu midagi, lihtsalt tabamused on sutsu kõrgemal ja käsi saab rohkem haiget. Kui relv on kehva kvaliteediga või lasta teravamat moona palju, siis on tulemuseks parimal juhul padrunipesa venimine ja tõrked, halvimal juhul relva purunemine. Uus Vene TT on päris hea relv, kuid igasugu Hiina ja Rumeenia kloonide kvaliteet on kõikuv. Kui ei ole kindel, mis moona ja relvaga on tegemist, siis mina seda ei torgiks, või kui hirmsasti on vaja, siis teeks Tootsi moodi - relv ohutus suunas puu külge ja ise päästaks nööriga kusagilt kaugemalt. Sama teema on Rootsist saadud 9 Para moonaga, mis tavaliselt on 36 lasu kaupa (võrdub 1 M45B salv) kiirlaadijaga. pappkarbis. Ekj ja siseministeerium laseb seda reipalt 9 Para püstolitest, kuid tegelikult on see püstolkuulipilduja moon. Ei ole kaugel see päev, kui relvurid kisa tõstavad või halvimal juhul keegi kelgu pealt ära laseb ja ennast sandistab.

Oluline on aru saada ka sellest, et see TT kiirem moon on tavaliselt laetud terassüdamikuga täismantelkuuliga ja kui sellise laskemoonaga politseile vahele jääda, võib olla jama suur, sest seda saab vabalt tõlgendada, kui soomustläbistavat moona, mis on tsiviilis keelatud.

Tase... kaitseliitlane pani ju mööda, vahet türa sel on kas lähi v kaug v keskmaa, lihtsalt mööda, ok, krdi oinad ma ei saa aru mingi naljateema siis ok aga lask ja tabamus, selge mis, eks?

Ja veel ... lõhub rohkem v vähem, mis krdi ballistilised andmed, jah kui ei oska teist kätt toeks hoida vaid tahad ka seda lõhkuda, tuld

TT on hea relv, minu arvamus, kogemust sitaks, nii tiirus kui elus, vaata ette!

Härrased,

TT on väga hea püstol. Mis sest et selle loomiseks on kasutatud nii Browning mod. 1903 kui ka hilisema Colt Gov. M1911 ideid. Tühja sellest. Tagajärg (ehk siis TT püstol) loeb. Mul endal on Vene päritolu 1939. pärinev isend. Saadud Soomest, kollektsionäärilt. Ta isiklikult osales ka Talvesõjas, nii et selle püstoli saamislugu... njah. Liiatigi on sel püstolil välised korrosioonikahjustused mida võiks ehk liigitada nende hulka mis tekkinud mitte maas lebamisest, vaid pigem... niisutusest kehavedelike poolt. Kahju et see kinkija enam elus pole.
Aga asjast.
Tõsi, et vene sõjatööstus ühildas võimalikult oma tootmisprotsessid (kohati vägagi erinevalt EV hankeprotsessidest, aga see on juba eraldi teema), s.t. sama tehas tegi samast algmaterjalist nii kuulipildijarauad, püstolirauad kui püstolkuulipilduja omad. Padrunitega sama lugu. Vahe oli loomulikult laengus. Ka Tsehhid tegid oma padrunid cz52 jaoks kõvema laenguga, kuuli Vo ületas 500m/s. Sama vene PPS ja PPŚ puhul. Veidi (pean silmas 3kohalisi suurusi) tava TTst lastes nende padrunitega muidugi mingit tragöödiat ei järgne. Kel muidugi miski haruldasem TT käsil, või väga roostekarva, neid tulisemaid kasutada ei soovitaks.
Mis puudutab trassereid (roheline ots kuulil), AP (soomustläbiv - must kuuli ots) või API (soomustläbiv-süüte - punane-must ots), siis siin tekib politseiga kohe kindlasti probleeme. Tava terassüdamikuga probleeme pole, nagu ka mitte vastava Makarovi või Mossina moonaga - see pole politsei mõistes eriti ohtlik laskemoon, ja tänu idanaabri markeerimisharjumustele, seda polegi tavakasutajal reeglina võimalik tuvastada väliste tunnuste järgi. Vene käsirelvade (püstol) standardi mingikski kriteeriumiks on teatavasti kuuli võime "läbistada 100 m kauguselt veokikabiin, s.h. kõik kabiinis istujad, ning seejärel väljuda läbi vastaspoole kabiini ukse". Nojah, kommenteerima ei hakka - marsil marsi seadused. Mis nad veel vindimoonale ette kirjutavad...
Veidi on siin jutt läinud kineetilisele energiale, peatavale jõule, shokijõule jne. Härrased, vabandage, kuid see kõik on jama. Mis loeb, on see, kuhu kuul füüsiliselt tabab. Kineetiline energia on matemaatiline-füüsikaline suurus mis ei tähenda... mitte midagi. Kui nüüd mitte arvestada statiste. Relvatehnilisest seisukohast loetakse kuuli tappejõudu omavaks kui tema kineetiline energia ületab suuruse 9,7 Joule. Kõik mis on üle selle, tapab. Aga. Sõltub, mida ta tabab. Suurus 500 J ei tähenda sugugi seda, et see mõjub tabatule samamoodi nagu "kukuks tema peale 500kg mass kõrguselt 1m" nagu füüsika seda suurust enamiku käesoleva planeedi asukate arvates seletab. Probleem selles, et kogu see kineetika muundub soojusenergiaks, ja mitte massiks. Miskis USA Justiitsministeeriumi laboris kus teadlastel oli ilmselgelt liiga palju aega, liig palju vahendeid ja tülpimus peal, võtsid nad kätte ja mõõtsid selle suuruse lõpuks ära. Nad võtsid ja lasid oma vaenlase nr. 1 relva - AK 47 kuuli akvaariumisse mis oli täidetud 10l veega, temperatuuriandurid kõikjal registreerimas kõikumisi suurusjärgus 0,1 kraadi Celsiuse järgi. Tehti 10 lasku üksteise järel semi-auto, andurid ei registreerinud ühtki temperatuuri kõikumist.
Seega, kes ootas "pikali lööva poweri" puudumisel põletushaavade tekkimist, pidi pettuma.
Nagu me kõik teame, ütleb Newtoni 3. seadus (mugandatud versioonis) et jõud mõjub kõigis suundades ühtemoodi. Seega - kui kuulil on energia et lüüa tabatud kodanik pikali, on pikali ka see vend kes päästikule vajutas. Mis loeb, on see, KUHU kuul tabab. Kõige kiiremini lõpetab igasuguste impulsside edastamise väikeaju tabamine - see on lights out momentaalselt. Sealt edasi kesknärvisüsteemi rivist väljaviimine, s.t. tabamused ajusse ja selgroogu. Sealt edasi arterid, süda. Viimane tähendab verejooksu/organismi hapnikuga varustamise peatamist. Kui kaua suudate hinge kinni hoida, ja samas teadlikult tegutseda ? Minuti ilmselt kindlasti. Mitu korda jõuab selle aja jooksul päästikule vajutada ja sihikud "märgis" hoida ?
Härrased, lõpetagem müütides elamine. Faktid loevad. Täpne tabamus .22LR kuuliga on alati efektiivsem kui möödalask .44 Magnumist.

Keni pühi kõigile

Nii hakkasimegi jõudma minu tegeliku küsimuseni. Kirjutasid, et tavalisele TT- le teravam moon ei tee halba. Loogiline ka, militaarrelv peaks (ise vaid loogiliselt järeldan) suutma töötama ka lahinguväljal leiduva püstolkuulipilduja moonaga ja ilma, et veeranditel meestal relvad lõhkeksid. Loogika ütleb, et sellega isegi vene insenerid pidid arvestama. Ja mure ongi selles, et tegelikult tean vaid ühte kohta kust oma TT-le padruneid hankida - Ülemiste Jahipaun kus on Tšehhi padrunid. Kindlasti kasutavad paljud TT-de omanikud sama moona ja kuna müüakse juba mõnda aega, siis järelikult ei tohiks probleeme olla. Kui kellegil aga on relv liiga tugeva moona pärast ära lagunenud, siis võiks teada anda.

Kuuli energia: tore tõesti teada, et on ikka väga energiline kuul aga praktikas... paljud siis on pidanud inimese suunas tulistama? - väga olematu protsent relvakandjatest ja siis on ka pikk kohtutee jalge all. Ise hankisin ka relvaloa tedmises, et minu elus pole enesekaitse tulirelva vajadust olnud ja on vägagi nullilähedane võimalus, et ma seda kunagi enesakaitseks peaksin kasutama olukorras mida ei saa lahendada ilma relvata. Kokkuvõtteks laskmiseks tore riistapuu ja kui tõesti peaks olema vaja kaitserelva, siis augu tegemiseks on mis tahes moonaga energiat isegi ülearu. Peasi, et tiirus käes ei lõhke.

Ööbik, mis kal sul on TT? Ja arvesta ikkagi et kui oled deklareerinud relva enesekaitseks siis küll kord ka seda selleks vaja läheb. Tiirus lasta saab alati ja kes tahab, tuld aga...
Kogemus tuleb ikka reaalis... ja pole vajagi alati tabavat lasku, isegi mitte suunatud kasutamist inimese poole...Sedaps siis!

tavaline 7,62

ööbik kirjutas:Nii hakkasimegi jõudma minu tegeliku küsimuseni. Kirjutasid, et tavalisele TT- le teravam moon ei tee halba. Loogiline ka, militaarrelv peaks (ise vaid loogiliselt järeldan) suutma töötama ka lahinguväljal leiduva püstolkuulipilduja moonaga ja ilma, et veeranditel meestal relvad lõhkeksid. Loogika ütleb, et sellega isegi vene insenerid pidid arvestama. Ja mure ongi selles, et tegelikult tean vaid ühte kohta kust oma TT-le padruneid hankida - Ülemiste Jahipaun kus on Tšehhi padrunid. Kindlasti kasutavad paljud TT-de omanikud sama moona ja kuna müüakse juba mõnda aega, siis järelikult ei tohiks probleeme olla. Kui kellegil aga on relv liiga tugeva moona pärast ära lagunenud, siis võiks teada anda.

Nimetatud Tśehhi padrunitega muret pole, lase palju jaksad. Need tehtud tsiviilspetsifikatsioonide järgi. Olen neid ise lasknud ikka üksjagu oma TTga. Probleemid tekivad pigem sellest, et inimestel kes tihtipeale oma ebameeldivaid kogemusi jagavad, on püstol... mitte päris legaalne, ja ka padrunid mis sinna pannakse pärinevad jumal-teab kuskohast. Jamade tekkimisele pinnast kuipalju.

Kuuli energia: tore tõesti teada, et on ikka väga energiline kuul aga praktikas... paljud siis on pidanud inimese suunas tulistama? - väga olematu protsent relvakandjatest ja siis on ka pikk kohtutee jalge all. Ise hankisin ka relvaloa tedmises, et minu elus pole enesekaitse tulirelva vajadust olnud ja on vägagi nullilähedane võimalus, et ma seda kunagi enesakaitseks peaksin kasutama olukorras mida ei saa lahendada ilma relvata. Kokkuvõtteks laskmiseks tore riistapuu ja kui tõesti peaks olema vaja kaitserelva, siis augu tegemiseks on mis tahes moonaga energiat isegi ülearu. Peasi, et tiirus käes ei lõhke

Selle peale jääb vaid tõdeda, ja soovida, et mitte keegi meist mitte kunagi ei peaks relva teise vastu tõstma. Aga paraku ei ole elu alati nii ilus nagu vahitorni reklaamis kus lambuke külg-külje kõrval lõviga üksmeeles jõe äärde jooma suundub. Kui see must päev me elus peaks ette tulema, on meil valida, kas jätkata oma senist teed ja täita mõnd aega pabereid-vastata (kohati) tobedatele küsimustele, või siis (tsiteerides klassikuid) mängib meie majas muusika, kuid meie seda ise enam ei kuule. Vast on meist igaühele selge kumma versiooni me enda ja oma pere jaoks valime.
Ja kel soov oma oskusi sel laskealal täiendada, võib alati pöörduda

www. tacticalshooting. ee

Head Jõulu !
[/quote]

Nende Tšehhi padrunitega olen minagi oma 1951. aasta TT-st palju lasknud ja relval pole häda midagi. Suudmerõhk on nendega lastes küll nii suur, et tulejoone plekist varikatuse küljest pudenes roostet.
Relvale ohtlikuks läheb asi siis kui vanade padrunitega lastes jääb kuul rauda kinni, laskur seda ei märka, laeb relva ümber ja tulistab. Samuti vale püssirohu kasutamisel, kuid TT padruneid vist keegi ümber ei lae. Vananenud püssirohi võib ka "äkilisem" olla.
Netis oli kunagi hoiatus Bulgaaria 7,62x25 padrunite kohta, mille kestapõhja markeeringus ülal oli viisnurk, vasakul "3", paremal "10" ja all "52". Meil vist Bulgaaria moona pole müüdud.

Tere,äkki keegi oskab öelda palju maksaks TT kabuur,näeb suht korralik välja.

Käisin Taktikalise laskmise keskuses omale IPSC jaoks püstolit valimas. Väga toredaid relvi nägin : Glock 17/19, Desert Eagle .50, SigSauer P226 Sport, STI Spartan/Trojan. Valituks osutus Glock 17 oma vastupidavuse, kasutusmugavuse, ergonoomika ning odava moona, soodsa hinna ning lisatarvikute tõttu. Kuid see selleks. Kuna mind on alati köitnud vanade Browningute disain (1910/1922 jne) ning on ju Browningu mehhanismid paljude väga heade püstolite aluseks (näiteks Colt 1911) ning kuna tulevikus on soov TT33 soetada, küsisin instruktorilt ka seda proovida.
Ütlen kohe ära, et meeletult mugav on käes, mõnusalt lapik. Mis mind kõige rohkem selle relva juures kikki ajab, on see, et tegemist on ikkagi lahingus karastunud relvaga, mis on ikkagi tükike ajalugu. Konkreetne eksemplar oli 1939. aasta Vene TT, mis on Soomest pärit (arvatavasti Talvesõjas/Jätkusõjas kasutusel olnud) ning väga heas korras. Sain teda lasketiirus proovida ka. Kui Glocki jt relvadega lasin päris täpselt, siis TT-ga tõmbasin kohe rukki. Isal oli pikka aega teenistusrelvaks Makarov ning ta ütles mulle, et see on samuti selline relv, millega pead laskma ÕPPIMA. Glocki jt modernsete relvadega saab iga loll lastud (ka enam-vähem täpselt), kuid TT ja Makarov pole sellised. Sellest hoolimata, müts maha. Pool päeva olin ekstaasis, muudkui mõtlesin TT peale - disain, mugavus, see relv on tõeline klassika.

Tänaksin ka härra Tõnu Adrikut meeldejääva pärastlõuna eest. Kel võimalust, minge kindlasti uurima. Isegi kui pole kavatsust relva osta, saab seal igasuguseid huvitavaid asju proovida - sümboolse tasu eest.

Uku

Muide, olen siis teoks tegemas oma kauaaegset plaani - astuda Kaitseliidu tegevliikmeks - annan ka oma panuse riigikaitsesse. Ankeet on täidetud, dokumendid olemas, soovitajad olemas, lähipäevil viin Rakverre ka ära. Olen 17-aastane ning tekkis üks küsimus. Kui nüüd liikmeks saan, siis kuidas kaitseväelase teenistusrelvaga on? Olen kuulnud, et peab olema 2 aastat tegevliige, et seda saada? Huvi on just TT vastu, tahaks sellega lähemalt tutvuda ning lasketiirus kätt harjutada.
Äkki keegi süsteemiga tuttav olev isik oskab seda asja seletada.

Ette tänades,
Uku

Muide, on olemas ka Rootsi "TT33". Täpsemalt siis Husqvarna M57. Allikaks on 1983. aasta Venemaal välja antud raamat "Revolvrid ja püstolid" - ma ei ole üheski raamatus nii palju erinevaid püstoleid & revolvreid näinud, hämmastavalt põhjalik.

Uku

Ära kõike kirjutatut ka usu. M 57 on TT Jugoslaavias toodetud koopia.
http://world.guns.ru/handguns/hg200-e.htm