www.militaar.net

Sealtsamast mõnusat demagoogiat:

"Enne kui mõelda, kelle kivi maha võtta, tuleks ise elus midagi sellist saavutada, et keegi tahaks sulle kivi püstitada," sõnas [Vinni vallavanem Rauno] Võrno.

Võsul asinud mälestusmärk läks kõige liha teed...säilmed maetakse ümber.

Rakvere monumendi juurde võib olla maetud ka üks minu vanaema vendadest, kes 1941 arvatavalt ja tõenäoliselt Rakveres või linnalähedases metsas kas sakslaste või JP meeste poolt 25 aasta vanusena maha lasti, kuna "Memento" andmebaasi järgi "04.11.41 hukatud, Rakvere, § Julgeolekupolitsei; käis läbi politrukkidega". Memento on ka ainus koht, kus ma tema kohta üldse mingeid andmeid leidnud olen.

Mis asju ta täpsemalt 1941 ajas ei tea, kuid maha ta lasti ja haud/matmiskoht pole teada.
Jutud olevat 40-ndatel käinud, et need 1941 sakslaste või JP poolt mahalastud maeti peale venelaste poolt Eesti taasokupeerimist sinna selle ausamba juurde.

Vaarema arvas oma surmani, et üks tema kadunud poeg on maetud Rakveresse selle ausamba juurde ja viis seepärast sinna ka lilli, aga perele mitte ühtegi dokumenti tema kohta pole kunagi antud ehk, et suguvõsa jaoks on ta siiani viimane "teadmata kadunu" (tema venna, kes samuti kuni aastani 2010 oli "teadmata kadunud" leidsin ma Saarmaalt Kärla surnuaiast lõpuks pärast pikki otsinguid ja vene arhiivides tuuslamist üles - vana-vanavanemad ja vanavanemad ei saanudki seda teada).

Sellised lood siis.

Fucs kirjutas: ↑14 Juul, 2022 16:15 Rakvere monumendi juurde võib olla maetud ka üks minu vanaema vendadest, kes 1941 arvatavalt ja tõenäoliselt Rakveres või linnalähedases metsas kas sakslaste või JP meeste poolt 25 aasta vanusena maha lasti, kuna "Memento" andmebaasi järgi "04.11.41 hukatud, Rakvere, § Julgeolekupolitsei; käis läbi politrukkidega". Memento on ka ainus koht, kus ma tema kohta üldse mingeid andmeid leidnud olen.

Mis asju ta täpsemalt 1941 ajas ei tea, kuid maha ta lasti ja haud/matmiskoht pole teada.
Jutud olevat 40-ndatel käinud, et need 1941 sakslaste või JP poolt mahalastud maeti peale venelaste poolt Eesti taasokupeerimist sinna selle ausamba juurde.

Vaarema arvas oma surmani, et üks tema kadunud poeg on maetud Rakveresse selle ausamba juurde ja viis seepärast sinna ka lilli, aga perele mitte ühtegi dokumenti tema kohta pole kunagi antud ehk, et suguvõsa jaoks on ta siiani viimane "teadmata kadunu" (tema venna, kes samuti kuni aastani 2010 oli "teadmata kadunud" leidsin ma Saarmaalt Kärla surnuaiast lõpuks pärast pikki otsinguid ja vene arhiivides tuuslamist üles - vana-vanavanemad ja vanavanemad ei saanudki seda teada).

Sellised lood siis.

Kas ERA-s tõesti toimikut pole? Sest "käis läbi politrukkidega" kõlab paberist mahakirjutatuna, mitte Memento enda välajmõelduna.

Castellum kirjutas: ↑15 Juul, 2022 9:30 Kas ERA-s tõesti toimikut pole?

Midagi kindlasti on. Mementos on allikaviitena: RAg; RAs; ERAF; B; ERK II/1
Aga ma pole pärast Memento raamat/köide nr.12 (lisanimestik) ilmumist 2016 aastal (kust viited andmeallikatele saab) selle teemaga enam kahjuks tegelenud.
Enne seda (2010-2014) kui ma nende teemadega vähe aktiivsemalt tegelesin, siis igatahes ei suutnud mingeid vihjeid leida.

* Ma nüüd enam ei leia üles hetkel ja ei mäleta mis Riigiarhiivi fondid/sarjad/säilikud/allikad need "RAg" ja "RAs" täpsemalt olid ja mis arhiiviviide see "B" oli, kas Julgeolekupolitsei / SD või kellegimillegi muu (oli vist SD Eesti sektor B osakonnad B IV poliitiline politsei ning B V kriminaalpolitsei).
Kui nii, siis see peaks olema ERA.R-55 (ja ERA R-64) mis on omajagu mahukas, et kõik läbi tuhnida.
ERA.R-55 ja ERA.R-64 isikunimeliste toimikute hulgas polnud.

ERA.R-64.1.841
"Saksa Julgeolekupolitsei otsusega surmamõistetud isikute surma registreerimislehed I osa" (Tähestikuline nimekiri A-N, kus ta olema peaks) nimekirjas igatahes ka polnud.
Rohkem omal ajal pole otsinud. See, et ta nimi ilmus alles raamatus/köites 12 ja lisanimekirjas viitab IMHO sellele, et andmed on kusagil n.ö. "X" kohas/dokumendis, sest Memento minu teada koostas oma nimekirju alguses "loogilistest põhidokumentidest" välja ilmunud nimedest (konkreetsel teemal siis 2008 välja antud raamat/köide Nr. 9) ja lisanimekirjad koostati aastaid hiljem (köide nr.12 2016) kusagilt "mujalt dokumentidest" hiljem lisaks leitud nimedest.

Läheb antud teemast juba küll kõvasti mööda, aga see tsiteeritud tekst kõlab nagu copy->paste Indrek Paavle koostatud "Eesti rahvastikukaotused II/1. Saksa okupatsioon 1941-1944." ORURK, Tartu 2002.

Kasutatud lühendite seletuses RAg = Riigiarhiiv, Saksa okupatsiooni aegsete asutuste arhiivifondid; RAs=Riigiarhiiv, sõjajärgsete nõukogude asutuste arhiivifondid. ERAF on endine parteiarhiiv, B=Viktor Boikovi nimekiri. Ja ERK II/1 selle sama teose pealkiri lühendatult.

Sissejuhatuses ta veidi selgitab kasutatud allikaid jms. Aga täpseid viiteid sealt ei leia.

Et "Otsin inimest" rubriiki uus teema teha, peaks mehe nime teadma.

Kui see ümbermatmine pärast sõda toimus, peaks midagi sellest olema ilmunud kohalikus ajalehes, võib olla isegi Rahva Hääles nupuke. Need olid pidulikud ideoloogilised sündmused, mis kindlasti ära märgiti. Aga võib olla ka lihtsalt lootus ja usk, inimene tahab uskuda, et lähedasel on hauakoht. Saksa ajal hukatute hauakohti hoiti tihti salajas, kas need leiti hiljem, kas ümbermaetud olid need, kes väideti olevat...

Jaanus2 kirjutas: ↑16 Juul, 2022 9:23 Kui see ümbermatmine pärast sõda toimus, peaks midagi sellest olema ilmunud kohalikus ajalehes, võib olla isegi Rahva Hääles nupuke. Need olid pidulikud ideoloogilised sündmused, mis kindlasti ära märgiti.

........ Kes on siia maetud

Nii nagu vennashaudadega sageli, ei ole ka siin täpselt teada, kui palju inimesi ja kes on hauda maetud. Vanadest ajalehtedest saab lugeda vähemalt kahest matmisest:

8. detsembril 1940 maeti siia ümber umbes 30 inimese säilmed, kes olid tapetud aastatel 1918–19 valge terrori ajal (sh 12 raudtejaama juures hukatud punakaartlast).

22. aprillil 1945 maeti siia ümber 50 hukkunut: Suure Isamaasõja ajal ümbruskonnas langenud punaarmeelased, partisanid, hukatud parteitöötajad jt ("Viru Sõna" 28.04.1945). Ajalehes "Punane Täht" 17.07.1965 on juttu, et ainuke, kes maetutest ära tunti oli parteitöötaja Valentina Maserova (temast on lühidalt juttu ka ajalehes "Punane Täht" 5.09.1968).

Ajalehes "Virumaa Teataja" 13.05.2006 kirjutab muuseumi vanemteadur Odette Kirss, et siia on maetud põhiliselt vasakpoolse meelsusega inimesed 1940. ja 1945. aastal. Kuigi tolleaegsed andmed ei pruugi olla õiged, siis juttu oli 50 kirstu matmisest - põhiliselt hukkunud kohalikud elanikud ümbermatmise käigus Palermost ja Tõrmast.

Monumendil on ka mitmed nimed (nt 305. lennuväediviisi meeskonnad), aga tõenäoliselt on nemad tegelikult maetud kuhugi mujale. Näiteks Krjuki ja Loktionovi kohta on Suures Isamaasõjas hukkunute andmebaasis kirjas, et nad jäid teadmata kadunuks 30.08.1944 (ei saabunud tagasi lahingulennult).......

http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-vennashaud

Vanaema vend lasti JP/SD poolt maha Palermo metsas ja mahalastud aeti sealsamas auku. Aga seal teostati neid mahalaskmisi korduvalt ja neid auke kuhu laibad aeti oli ilmselt mitmeid.... või kaevati aga vana augu otsa uusi matmiskohti edasi.
Seal samas kohe on ka teine mahalaskmiste koht Tõrma surnuaia kõrval mis asub samuti Palermo metsa kõrval, mis teeb kogu loo veel segasemaks (ei saa välistada rahvajuttudes nende segamini ajamist jms)

1945 maeti sealt mahalastuid ümber selle punamonumendi juurde. Keegi ei tea, keda sealt 1945 täpselt ümber maeti ja kes ümber matmata/leidmata jäid.

Fucs kirjutas: ↑14 Juul, 2022 16:15 Rakvere monumendi juurde võib olla maetud ka üks minu vanaema vendadest

facebook.com/laanevirumaauudised/posts/pfbid0...

Rakverelane lootis sõjahauast leida oma esivanema säilmed.

Kas mainit Rakverelane oli akf Fucs (ma maksumüüri taha ei näe)?

Ei ole mina
Eks seal ole teisigi, kelle lähedased n.ö. haihtusid ja teadmatakadusid 1941 sügisel Palermo metsa kusagile.

Hiiumaa Kivi-Jüri saatus hetkel lahtine:

https://www.err.ee/1608664129/kivi-juri ... s-kusimusi

Ka sellest artiklist leiab demagoogilist ajalootõlgendust: (Tasuja = sotsiaaldemokraadist Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja)

Tasuja hinnangul ei viita Kivi Jüril olev pühendus ainult nõukogude sõduritele.
"Nii palju ma täpsustaks, et see on pühendatud kõigile hukkunutele, mitte ühe poole sõduritele. Teadupärast eestlased, kas siis omal soovil või tihtilugu ka olude sunnil pidid ühe või teise mundri selga tõmbama ja polnud valida, kelle poolt sõdida."

Meenutaks teksti kivil (minu paksedus):

"Hiiumaa kaitselahingute kangelastele 1941"

Ajaloolas(t)e vaade punamonumentidele "meie elus":

https://arvamus.postimees.ee/7570723/ka ... ste-peades

Kas nn punamonumentidega peaks midagi ette võtma või neist isegi vabanema? Vastus on kahetine: ei pea, aga võib. Mineviku-uurija seisukohalt on erinevate sõnumitega mälestusmärkide rohkus tervitatav: mida rohkem kihistusi, seda huvitavam. Kui oleks võimalik, jätaks ajaloolane kõik mälestusmärgid alles ja varustaks need ajakohaste selgitustega. Kui vaja, lisaks järgmise. Ja siis järgmise.

Kogu nõukogude pärand ei ole ohtlik ja Eesti omariiklusele negatiivse mõjuga, aga kui teatavad elemendid seda ilmselgelt on, siis pole vaja seda fakti kuidagi pisendada ega pehmendada – dotseerides tahtmatusest mäletada või suutmatusest nende väärtust hinnata. On õige aeg Eestile ohtlik kultus osa monumentide näol likvideerida. Selle aasta 9. mai oli juba piisavalt diskrediteeriv. Kultuskohtade likvideerimisega tuleb tegeleda otse riigi tasandil, nii vabanevad kohalikud omavalitsused vastutusest.

Kriku kirjutas: ↑14 Juul, 2022 14:53 Sealtsamast mõnusat demagoogiat:

"Enne kui mõelda, kelle kivi maha võtta, tuleks ise elus midagi sellist saavutada, et keegi tahaks sulle kivi püstitada," sõnas [Vinni vallavanem Rauno] Võrno.

Stalinile pandi päris mitu kivi. Aga hämmastab see, et sm Petrov sai oma kivi Eesti ajal.
Kesikud on Vinni vallas ikka liiga kaua võimul olnud.

Värske idee FB-st

Jeebus küll.
Värvige see tank Ukraina värvidesse ja ükski vant sinna enam ligi ei roni...