8. leht 10-st
Postitatud: 26 Okt, 2007 19:22
Postitas ASuur
saime tuttavaks stalini liini juhtiva ajalooteaduriga.tema tegeleb ka soomustehnika otsimise ja väljatoomisega.nāiteks saksa soomustehnikat pidi siinmaal soodes olema 300 ühikut.
Huvitava info andis ta meile hatõni kohta - jama sai alguse sellest,et kohalikud noorukid olid maha lasknud puhkusele sõitva saksa ohvitseri,kes oli olümpiavõitja laskmises -seega saksa rahvuskangelase.bandiite jälitama saadetud UKRAINA politseipataljon sattus hoogu ja lõi kogu kurjategijate koduküla maha.
Niipalju siis saksa mõrtsukatest.
Postitatud: 28 Okt, 2007 2:14
Postitas jaan59
http://www.belarusguide.com/history1/WW ... elarus.htm siin siis ühtteist.Hatõnis tegutses Schutzmannschafts bt. 118 kuskilt lugesin,et peale Ukrainlaste oli seal hulk Valgevene enda kollaborante,antud lingil on ka teemakohane foto.Mis sporti puutub siis Berliini olümpiavõitja laskmises oli Cornelius van Oyen,tema sõjamehekarjääri kohta ei tea paraku midagi küll aga oli üpris kõva kärbes kahekordne olümpiahõbe Heinz Hax ,kes lõpetas sõja 8. Pz div.ülemana ja dekoreeriti teda rüütliristi ja tammelehtedega sinna juurde.Maha teda pole lastud vaid vabanes vene sõjavangist 1950ndal aastal...
Postitatud: 29 Okt, 2007 17:36
Postitas ASuur
Kahjuks kohalik ajalooteadja selle saksa olümpiakangelase nime meile ei öelnud.
Võin üle küsida,sest võtsin inimeselt kontaktid ja olen õige pea niikuinii ühendust võtmas,kuna ta lubas mulle T-34 remondi- ja hooldusjuhendi ning mingi koguse jooniseid hankida.
Peale oma raamaturiiuli täiendamise mõtlesin pakkuda juhendi koopiaid ka Lagedile,kus kuulu järgi tanki remondiga tihedalt tegeletakse,ning muidugi Narvakatele (,kui neil seda juba juhuslikult olemas pole)
Muidu on kõik OK ja me oleme kenasti tagasi ,aga muljeid on nii palju,et millal neist jõuab midagi kirja panna ei tea.
Eks tasapisi igaüks midagi poetab - näe Katja pani mõned pildid "muuseumite" alateemasse juba välja
Postitatud: 29 Okt, 2007 20:20
Postitas plekkpea
Hetkel nädalaga tööd kuhjunud ja vaja seda sasipundart harutama hakata. Lisan hetkel paar pildikest, hiljem tuleb lisa.
Kogu teekonna pikkuseks sain 2500 km. ja poole sellest ajast sõitsime metsateedel. Oli häid teid ja ka selliseid:

Juhtumisi ja erinevaid takistusi oli pidevalt,kuid see eriti ei heidutanud:

Neljanda päeva õhtuks jõudsime soisesse kohta, kus roigastee (loe kunagine)läks otse läbi järve. Selle ristisime Pustoi Kanetsiks.

Lahintegevust oli peetud seal igal sammul, kuid mõnes kohas vähem teises veidi agaramalt.

Pole suuremat sorti sulemees, see lihtsalt näide Valgevene soistest teedest.
Postitatud: 31 Okt, 2007 14:27
Postitas ivalo
Kas bellarussid nõudsid vaikimisvannet?
Postitatud: 31 Okt, 2007 16:13
Postitas ASuur
Noh,eks kõigil nädal aega tegemata tööd kukil,mis nüüd tahab tegemist.
Muljed on samas nii head ja ulatuslikud,et lühikest ülevaadet ei taha kirjutada aga pikka pole veel jõudnud.Proovin vähemalt mõned pildid täna õhtul üles laadida.
Postitatud: 31 Okt, 2007 19:06
Postitas ivalo
Tore siis, eks paljud oota huviga.
Postitatud: 31 Okt, 2007 23:38
Postitas plekkpea
Panen mõne rea kohalikust "Imede Põllust", nii nimetatakse Minski külje all olevat täikat-laata, sest küsitud selle kohta palju. Sättisime ajagraafiku nii, et oleksime seal laupäeva hommikul, kuna sel ajal müüjaid kõikse rohkem. Kahju , et jäi üldfoto tegematta laadast, kuid mõne klõpsu ikka tegin. Müüdi absoluutselt kõike, kuid enamus siiski Poola träni ja odav majapidamis sodi. Militaarse pilguga vaadates oli kaupa omajagu, kuid ainult vene staffi ja see neil kõvasti hinnas. Oli ka palju mündimüüjaid, kes müüsid peamiselt tsaari rutse-kopse ja nõuka rutse. Oli ka tobenaljakaid müügiplatse:
Selle pildi tegin spetsjom ühele foorumlasele, kes soovis inffi sealse kiivrituru kohta. Antud kaevatud võruga kiivri tõi mingi noorsand kilekotis, sest takseerisin just teise müüja juures saksa kraami. Kusjuures suurem äri käis letist eemal , kui leti omanikuga. Vaatasin saksa asju ja inimesed ise tulib asju pakkuma ja oli ka väga häid pakkumisi, kuid ajalimiit ei võimaldanud kaupa kaugemale kaema minna. Igatahes jättis see pott ja omanik rõveda mulje, sinnapaika jäigi. Hinnaks küsis 85 000 kohalikku paberkupüüri:
Saksa asjadega oli seal väga tuuga ja kui müüdi, siis vufflit. Oli ka orikaid asju , kuid ikkagit kahtlased. Rohkem asjalikke asju nägime tripi jooksul lagunenud majade aiaäärsetes. Midagi sai ikka turult kaasa haaratud, et tühja käega pole ilus koju tulla.

Õhuhäire pasun ikka vinge pill ja täiesti töökorras.Täikal pakuti kaupa seinast-seina raadiost välja kistud kondensaatorist( 100 kohalikku rubla

) Volga "põdrani" (1000 eeku). See kerge lühikokkuvõte turulkäigust.
Postitatud: 08 Nov, 2007 14:36
Postitas Coger
kas selle Valgevene -retke kohta midagi veel tulemas on- pilte, kirjutisi jne? Kas siis siia foorumisse v kuskile mujale? Hirmus huvitav oleks asjast rohkem teada saada...
Postitatud: 08 Nov, 2007 22:45
Postitas plekkpea
Eks peatükk haaval midagi ikka tuleb.

Leib pidi ka tükkhaaval paremini maitsema, kui päts korraga.

Postitatud: 09 Nov, 2007 21:53
Postitas Arnold
Selle pitsati ostsid ära?
Postitatud: 09 Nov, 2007 22:10
Postitas OveT.
Arnold kirjutas:Selle pitsati ostsid ära?
See ju Hitleri enda omand... Führer und Reichskanzler

Postitatud: 09 Nov, 2007 22:20
Postitas Arnold
Püüdsin ka pead ümber kaela ütesakümmend kraadi pöörata, aga ei tulnd vist välja? Härra Hitleri kaotatud vara vastu ma muidugi huvi ei tunne, sest austan eraomandit. Ei tea küll, kuidas Adolf selle pitsati võiks suuremaid mürgleid ärahoides sealt kätte saada?
Postitatud: 09 Nov, 2007 22:26
Postitas OveT.
Arnold kirjutas:Püüdsin ka pead ümber kaela ütesakümmend kraadi pöörata, aga ei tulnd vist välja? Härra Hitleri kaotatud vara vastu ma muidugi huvi ei tunne, sest austan eraomandit. Ei tea küll, kuidas Adolf selle pitsati võiks suuremaid mürgleid ärahoides sealt kätte saada?
See konkreetne purakas ju nüüd Eestimaal, aga usun et töökad näpukesed on neid piisavalt valmis treinud, et jätkuks nii Adolfi pärijatele kui jüngritele vähemalt
1000-ks aastaks
