Uued relvasüsteemid EKV-le

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44188
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Siis kui osta kõik uuest peast. Erinevalt ÕT raketisüsteemidest on aga kasutatud lennukitele arvestatav pakkumine olemas. Ka nagu näitab osade riikide kogemus- on üks võimalus osta ameeriklaste äralennatuid, mida Arizonas seisab ruutkilomeetrite kaupa, teha plaaneri tugevdamine+täielik upgrade. Ühel või teisel juhul on tüki hinnaks siiani kolmanda maailma riikidele olnud 10 miljoni dollari ringis. Uus lennuk võib minna 90M USD kanti.

Minuarust on üldse lollus osta tuliuusi 4gen lennukeid, milliste eluiga küünib 40 aastani. Selleks ajaks, kui me jõuame nende ressursi ära tarvitada, on muu maailm, kaasa arvatud idanaaber, ammu kolinud 5gen lennukitele.

Pigem peaks võtma poolpika perspektiivi, 20 aastat ja kasutatud masinad. Peale seda minema juba 5.generatsiooni peale. Selleks ajaks on loodetavasti piisavalt suudetud tõestada oma usaldusväärsust, et sellist tehnikat saada.

Kui me võtame Soome näite, siis seal on ca 60 lennukit hajutanuna mööda riiki Eestist 7,5 korda suurema õhuruumi peale. Kui natuke loogikat ilmutada, siis Eestis peaks ju olema 7,5 korda vähem?
Juhani Putkinen kirjutas: Aga miideks, distantslõhkeseadmeteks ja taburetita õlalt lastavatele õhutõrjerakettidele raha jätkub küll ja küll.
Need ei taga sõjalise infrastruktuuri kaitset sõja alguse õhurünnakute eest. Vastane halvab esimese rünnakuga kogu mobilisatsiooni, saadab kõrge valmisolekuga õhudessant- ja merejalaväeüksused vajalikus kohas rünnakule ja kogu kaitse kukub mõne päevaga nagu kaardimajake kokku. Pole enam neid kildmiinide paigaldajaid ega miine endaidki. Soomes võib tõesti olla abi varustuse laialikandmisest, Eestis on seevastu piisavalt viiendat kolonni, nii eesti- kui venekeelset, kes kahtluseta vajalikul hetkel vastasele kõik ette kannab.

Kokkuvõttes kulutab Eesti kaitseks sama palju kui mitmed soliidseid relvajõude omavad Kesk-Aasia endised liiduvabariigid, aga nt ootamatu õhudessandi vastu pole muud kaitset kui kohalikud kehvalt relvastatud ja väljaõpetatud kaitseliidu taadid.
Egas kildmiinide või stingeritega õhudessanti tõrju.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10290
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Juhani Putkinen kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Et luua sõjaliselt mingi arvestatava kasuteguriga maapealne õhutõrje ja rannakaitse Eesti oludes (rannakaitse ei ole 2 rekkat 1200 km rannajoone peale), siis suurusjärk on kardetavasti üle kümne miljardi=seda ei tule.
Et luua sõjaliselt mingi arvestatava kasuteguriga hävituslennukite eskadrill Eesti oludes, siis suurusjärk on kardetavasti üle kümne miljardi=seda ei tule.

Aga miideks, distantslõhkeseadmeteks ja taburetita õlalt lastavatele õhutõrjerakettidele raha jätkub küll ja küll.
Keegi pole lähimaa õhutõrjet ega distantslõhkeseadmeid siin foorumise vaidlustanud enam ammu. Ära ole nendes nii kinni. See on juba selline lahtisest uksest sisse murdmine. Me ostsime selle mõtte ära. Kaua sa müüd meile seda.

Aga hävituslennuväe hankimise maksumuse hinnang on sul selgelt üle paisutatud. tõenäolisem kulu on järgmine:
1. 1 miljard hävitajate hankele
2. 1 - 1,5 miljardit hooldusbaasi üles ehitamisele ja teistele depretsieeritavatele varadele
3. 1-2 miljardit lendamisele 10 aasta jooksul.

Kokku 3-4,5 mlrd. EEK. Kusjuures pigem jääb tõde ilmselt selle alumise numbri lähedale kui me ainult tahame oma positsioone liitlaste juures läbi suruda.
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Kilo Tango kirjutas:
Juhani Putkinen kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Et luua sõjaliselt mingi arvestatava kasuteguriga maapealne õhutõrje ja rannakaitse Eesti oludes (rannakaitse ei ole 2 rekkat 1200 km rannajoone peale), siis suurusjärk on kardetavasti üle kümne miljardi=seda ei tule.
Et luua sõjaliselt mingi arvestatava kasuteguriga hävituslennukite eskadrill Eesti oludes, siis suurusjärk on kardetavasti üle kümne miljardi=seda ei tule.

Aga miideks, distantslõhkeseadmeteks ja taburetita õlalt lastavatele õhutõrjerakettidele raha jätkub küll ja küll.
Keegi pole lähimaa õhutõrjet ega distantslõhkeseadmeid siin foorumise vaidlustanud enam ammu. Ära ole nendes nii kinni. See on juba selline lahtisest uksest sisse murdmine. Me ostsime selle mõtte ära. Kaua sa müüd meile seda.

Aga hävituslennuväe hankimise maksumuse hinnang on sul selgelt üle paisutatud. tõenäolisem kulu on järgmine:
1. 1 miljard hävitajate hankele
2. 1 - 1,5 miljardit hooldusbaasi üles ehitamisele ja teistele depretsieeritavatele varadele
3. 1-2 miljardit lendamisele 10 aasta jooksul.

Kokku 3-4,5 mlrd. EEK. Kusjuures pigem jääb tõde ilmselt selle alumise numbri lähedale kui me ainult tahame oma positsioone liitlaste juures läbi suruda.
Mis teha hävitajatega ilma relvastust?

Ole hea ja võta kalkulatsiooni sisse märkimisväärsetes kogustes:
- lühimaa IR-raketid;
- kaugemale ulatuvad radariga raketid;
- laevavastased raketid (mis siin on propageeritud);
- õhk-maa raketid (milledest on ka räägitud).

Kasuta nende õigeid hindasid ja too uus kalkulatsioon nähtavale.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44188
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Esimeseks ehmatuseks

Lühimaa raketid AIM-9 - 1,5 milj kr/tükk
Keskmaa raketid AIM-120 - 6 milj /kr tükk
Tiibraketid sõltuvalt mudelist 6-10 milj/kr tükk
10 lennukit

AIM-9 50 tk - 75 miljonit
AIM-120 50 tk - 300 miljonit
AGM-84 - 25 tk - 250 miljonit
kokku 625 miljonit, 10 aastaks harjutada saab sellega da j.......

Kasutusiga min 10 aastat, ei käsi keegi osta korraga, vaid osta saab ka järk-järgult. Sõja ajal saab ju juurde lasta tuua liitlastel. Meil on lausa transpordilennuki osak olemas :)

Et võrdlus poleks ühekülgne, siis NASAMSi jaoks on samuti tagavara vaja.
250 miljonit tiibrakettidele on igatahes kasulikum ost kui miljard raketikaatrile.

Pealegi on ameeriklaste raketid modulaarsed, st laos seisvaid rakette saab uuendada vananenunud või aegunud komponentide väljavahetamisega. Nt AIM-9 plaaner on viimased 40 aastat suht muutumatu olnud, vahetatud on lihtsalt kandepindu ja sisemisi tükke ning näiteks AIM-9B rakette on moderniseeritud ka AIM-9L tasemele.

Pole need soomlaste raketivarud ka eriti suuremad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Xender
Liige
Postitusi: 1806
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Postitus Postitas Xender »

Kapten Trumm kirjutas: Loomulikult on neid rakette võimalik rekkalt lasta ja igale poole NASAMS-id panna, kuid kõikide asjade ostmine arvestatavas koguses ei ole selgelt reaalne (kui juba brigaadi 15x15 km õhutõrjemull maksis miljardi) ja mittearvestatavas koguses pole neist eriti palju kasu. Et luua sõjaliselt mingi arvestatava kasuteguriga maapealne õhutõrje ja rannakaitse Eesti oludes (rannakaitse ei ole 2 rekkat 1200 km rannajoone peale), siis suurusjärk on kardetavasti üle kümne miljardi=seda ei tule.
Need 25 tabureti ei maksnud mitte midagi, 5 Giraffe radarit tulejuhtimiskeskused ( arvu ei tea, arvatavasti 3) + sidetehnika maksid üle 90% tehingust.

2008 aasta algul, ostis suurbritannia 5 radarit, hinnaga 30 miljonit naela, sellal oli GBP dollari kurss rekordilised 2.1 ehk siis need 5 radarit maksid 63 miljonit dollarit, ehk ligi 700 miljonit krooni, sinna juurde veel arvuta tulejuhtimismasinad ja sidetehnika, mis on samuti hirmkallid.
Seega maksti 25 tabureti + n arv raketide ( arvan, et mingi 75 - 100 ?) ja õppetehnika eest umbes sada miljonit, kui sedagi.

Samas see ost oli vajalik, sest ilma mobiilsete radarite ja tulejuhtimiseta ei ehita mingit ÕT võrku ülesse, pluss need radarid on suht võimekad ja sinna annab ning tasub ka võimekamaid rakette külge panna.
Norra Nammasi, üks auto maksab 40 milli krooni tk 6 rakettiga, samas on kuus raketti suht palju ja mõistlikum oleks 4, ehk siis üks auto maksaks 25 milli.

Pooleteist miljardi eest saaks 60 sellist autot.

Kui arvestada, et Stinger maksab umbes 0.75 milli tk, arvatavasti Mistrali suurusjärk on sama, saaks neid üle 600tk 500 miljoni eest.
2 miljardi eest saaks 60 Nammasi rekkat ( 240 raketi ) ja vähemalt 600 mistrali. See peaks tagama piisavalt tiheda võrgu, kataks umbes 7 kordselt terve eestimaa.

Kui panna iga rekka peale 4 harpooni tk hind umbes 10 miljonit + auto teeb see umbes 50 milli auto

Miljardi eest saaks 20 sellist masinat ja 80 harpooni.

paneme veel juurde, miljardi eest mingit muud tehnikat, paar radarit jne.
Ehk terve kupatus 4 miljardit.

Siin me räägime uuest tehnikast + millega saab kohe lasta ning arvestavast kvantideedist, mida ei anna lihtsalt kas või tänu suurele arvukusele paari päevaga kõike puruks lüüa.

F16 saaks ehk odavalt vanemaid A-D versioone, E/F saaks ainult uuest peast või siis osta uuendust A-D peale, mis maksab korraliku raha, et saada Block 60.

12 E/F Lennukit maksaks juba uuest peast üle 7 miljardi. Kujutan ette, et kasutault ostes + tuuning oleks umbes kolmandik kuni pool sellest hinnast ehk 2.3 - 3.5 miljardi vahel. Mingitesse imediilidesse pole väga suurt usku.

Püsikuludest on jauratud, ehk siis umbes 300 milli aastas, kuid seltsimehed, sinna on vaja ka relvastust peale osta, ilma milleta pole sellega midagi teha.

Kui osta AIM 120, AIM-9 Sidewinderit ja AGM-84 Harpooni
12 lennukit, AIM 120 oleks kindlasti vaja 2 lahingkomplekti lennuki kohta ehk 144 tk, AIM-9 Sidewinderit 1 lahingkomplekt ehk 72tk ja Harpooni iga lennukile 2 ehk 24tk. See oleks minimaalne, tegelikult oleks vaja veel AGM-88 HARM, AGM-65 Maverick ja CBU-87, seega vajamineva relvastuse hind tüürib pigem 2 miljardi kanti.

Soetamishind oleks 12 lennukil 2.3 - 3.5 miljardit + 1.5 - 2 miljardit relvastus. 10 aasta peale umbes 3 miljardit raha, ehk 6.8 - 8.5 miljardit +- miljard siia - sinna 10 aasta lõikes. Teatud mõttes võib Ämari rahad ka juurde lisada + varulennuväljade.

Kokkuvõttes, on neid ikkagi kõigest 12 lennukit.

Kuna kvantiteet on olematu ei näe ma mingit põhjust miks need lennukid toimiks paremini kui eelpool väljapakutud süsteem.
Kapten Trumm kirjutas: Vaata, häda on selles, et ega see luureinfo kogumine nii lihtsalt ka ei käi, et venelane teab, mitu lennukit sul on parasjagu kõlbulikud ja palju remondis. Ja senikaua, kuni eksisteerib kasvõi 20% tõenäosus, et dessantlaevade paraad merel võib päädida kurat teab kuskohast välja ilmunud lennukilt lastud raketiga pardasse või siia tossutavad dessantlennukid võivad lihtsalt üle raketi pälvida, siis neid siia ei tule enne, kui vastane on veendunud, et õhk puhas on. Selleks läheb arvatavasti aega. Ja senikaua meid ohustavaid high value asset'eid siia ei tule. Näiteks õhudessandi tõrjeks pole maapealsest ÕT-st suurt kasu, sest vastane selgitab enne ohtlikud alad välja, lennuväe korral on oht laias laastus 700 km ulatuses baseerumiskohast.
Meie lennukite arv oleks neile teada, kui arvavad, et on kõik alla saanud teevad asja ära, sest kui ilmubki 1 või 2 lennukit välja siis see ei takista suurt midagi.

Kui meie ainus õhutõrje ja laevatõrje on lennukid ning neid on kõigest näpuotsaga, siis seda enam pingutab venemaa nende hävitamisega.
Merel olevat dessantlaevastiku kaitseb paari sõjalaeva õhutõrje, mida paar hävitajat ei suuda ära spämmida. Kui lennuvägi saabki paarile kaatrile pihta, pole hullu.

Enne õhudessanti saadetakse paarkümmend hävitajat ette, kes samuti kas seovad need paar lennukit õhulahingusse või mis reaalsem, need paar lennukit ei tõuseks võsast lendugi sellisel juhul.

Ja kaotused pole kunagi venelasi sundinud ümber mõtlema.

Ütle mulle ausalt, kui palju nendest 12 lennukist sinu meelest peale 24 tundi veel töökorras on, kui neid kasutada sihipäraselt ( st ei lasta vene lennuväge strateegiliste objektide kallale ning meie maavägesid rappima), oletame, et venemaa koondab siia mingi 100 hävitajat ning stadartne arv mobiilset õhutõrjet.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10290
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Juhani Putkinen kirjutas:
Kilo Tango kirjutas:
Juhani Putkinen kirjutas: Et luua sõjaliselt mingi arvestatava kasuteguriga hävituslennukite eskadrill Eesti oludes, siis suurusjärk on kardetavasti üle kümne miljardi=seda ei tule.
...
Aga hävituslennuväe hankimise maksumuse hinnang on sul selgelt üle paisutatud. tõenäolisem kulu on järgmine:
1. 1 miljard hävitajate hankele
2. 1 - 1,5 miljardit hooldusbaasi üles ehitamisele ja teistele depretsieeritavatele varadele
3. 1-2 miljardit lendamisele 10 aasta jooksul.

Kokku 3-4,5 mlrd. EEK. Kusjuures pigem jääb tõde ilmselt selle alumise numbri lähedale kui me ainult tahame oma positsioone liitlaste juures läbi suruda.
Mis teha hävitajatega ilma relvastust?

Ole hea ja võta kalkulatsiooni sisse märkimisväärsetes kogustes:
- lühimaa IR-raketid;
- kaugemale ulatuvad radariga raketid;
- laevavastased raketid (mis siin on propageeritud);
- õhk-maa raketid (milledest on ka räägitud).

Kasuta nende õigeid hindasid ja too uus kalkulatsioon nähtavale.
Need on selle punkt 2 ja punkt 3 sees.
  • AIM-120C maksab $300-400 000. Neid on vaja laos hoida u. 100 tk.
    AIM9 maksab $85 000. Neid on vaja vähem, sest neid kulub vähem. U. 40 tk-ga peaks arvestama.
    Pingviini hinda ei viitsi praegu otsida. See on kallis tükk aga neid ei ole ka palju vaja. AGM 84 maksab $750 000. Penguin peaks olema odavam. 5 tk, mitte rohkem
    AGM-88 HARM maksab $284 000. Ka neid pole palju vaja. HARM-i asemel oleks ilmselt tõhusam kasutada brittide ALARM-i, kuid selle hinda ei tea, kuna seda pole minu teada ka välismaale müüdud. Mingi 5 tk. peaks piisama.
    Konventsionaalsed pommid on nii odavad, et mõne sihukese jaksaks ma isegi omale osta (Mk 82 isegi üsna paraja riida). Neid saab hankida süle ja seljaga.
    AGM-65 Maverick maksab $160 000. Ka neid ei ole palju vaja, sest soomuse hävitamine lennukitelt on pigem selline viimase häda lahendus. kui, siis asendaks kallid laevavastased raketid Maverickidega, sest Vene balti laevastik ei ole eriti rikas suurte laevade poolest. 10 tk. ehk
Kokku laias laastus u. pool miljardit. Midagi antakse tavaliselt lennukitehinguga kaasa kah nii, et asi pole nii hull. Kui koguseid suurendada oluliselt, võib summa tõusta miljardini, kuid mitte kunagi kümne miljardini. Kogused on praegu üsna laest võetud, sest ma ei viitsi praegu uurida, miiliseid koguseid tegelikult ladudes hoitakse. Eestis on see teadmine ka relevantne ainult AIM rakettide puhul. Muud kogused on niikuinii individuaalsed. Minu teada jätkub ka Soomel AIM-120 rakette suhteliselt lühikeseks ajaks.

Need on siis varud, mida peab laos hoidma. Pingete eskaleerudes hangitakse ilmselt midagi juurde. Lisaks sellele tulevad õpperelvad, mis on sees lendamise kuludes.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 4665
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Ärge nüüd väga hoogu ka sattuge, et kaua 10 lennukit vastu peavad, kui Vene tuleb täie rinnaga peale. Ei tea mis peaks juhtuma, et tuleks. Eesti pole seda väärt. Ka kõige hullemal juhul saab see olema piiratud operatsioon, millele eelneb mingi susserdamine kindlasti (keegi tahab autonoomiat või kedagi diskrimineeritakse koledasti). Ja pärast üritatakse ka susserdada, et eestlased ise tahtsid paremat valitsust. Sellise piiratud operatsiooni pärssimiseks kuluvad need 10 lennukit ära küll. Lisaks teevad igapäevast õhuturvet ja seda ei pea enam naabritelt kerjama. Kui Gruusiat meenutada, siis ka see oli piiratud operatsioon. Täismõõdulise sõja peaks NATO-liikmelisus küll ära hoidma, aga piiratud kiiret operatsiooni ei pruugi ära hoida, eriti kui ise jätame mulje, et seda võiks üritada, kuna seda ja toda üldse ei ole ja tundub lihtne.
Xender
Liige
Postitusi: 1806
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Postitus Postitas Xender »

Kiire kampaania olekski ühe kahe päevane suur õhukampaania kust võtaks osa kindlalt üle 100 lennuki, tehtaks ruttu õhuväele ära ja siis pommitataks ülejäänud sõjaline suutlikus maatasa.

Ja maaväed hõivaks mingi väikese ala, näiteks Narva.

Peale mida hakkataks tingima, et andke Narva meile, sest seal rikutakse venelaste inimõigusi ja kui ei anna, võtame suurema tüki.
Kasutaja avatar
Basilio
Liige
Postitusi: 703
Liitunud: 08 Veebr, 2008 13:36
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas Basilio »

Xender kirjutas:Kiire kampaania olekski ühe kahe päevane suur õhukampaania kust võtaks osa kindlalt üle 100 lennuki, tehtaks ruttu õhuväele ära ja siis pommitataks ülejäänud sõjaline suutlikus maatasa.

Ja maaväed hõivaks mingi väikese ala, näiteks Narva.

Peale mida hakkataks tingima, et andke Narva meile, sest seal rikutakse venelaste inimõigusi ja kui ei anna, võtame suurema tüki.
Kui meie staatus oleks sama, mis Gruusial, siis tuleks võibolla kõne alla küll. Paraku NATO liikmega päris niiviisi teha ei saa. Terve riigi kiirel okupeerimisel ja uue valitsuse pukkipanemisel oleks ehk lootust. Katsuks jätte muljet, et "nad ju ise tahtsid, me ainult natuke aitasime" vms. Kui aga rinne jääb Narva alla seisma ning riigikord säilib, on igati põhjust abi kutsuda. Ja NATOL ei ole ühtegi põhjust sellest keeldumiseks. Nii lollilt kohe kindlasti ei toimita. Pigem susserdatakse seestpoolt ja üritatakse ÜRO sildi all midagi sisse tuua. Kasutatakse kõikvõimalikke väljapressimise ning äraostmise nippe valitsuse tasemel. Hirm võib olla tõhusam kui tankid-pommid!
Nimi on Basilio, kõuts Basilio!
Xender
Liige
Postitusi: 1806
Liitunud: 16 Mär, 2005 23:15
Kontakt:

Postitus Postitas Xender »

Venemaa ei hakka meiega enne susima, kui NATO-l on vesi ahjus kusagil.

Seega on pigem võimalik, et tehakse mingi kiire väike aga tõhus kampaania ja siis hakkatakse läbi rääkima.

Narvas korraldatakse mingi provokatsioon ning kohalikud "kutsuvad" venemaa appi. Kiire löögiga tehakse eesti armee võitlusvõimetuks paari päevaga ning maavägi võtab ära Narva ja selle ümbruse. Sinna asutakse kaitsele

Venemaa seletab NATO-le, et see värk oli vajalik venelaste kaitseks jne. Venemaale esitatakse noote jne.

Narvaga saaks endale juurde elanikkonna kelle külgeliitmisega ei tekki jama ning elektrijaamad. Terve riigi vallutamisel on see jama, et siis võib NATO sekkumine olla suht kindel ja 40nendate taktikat enam ei anna väga kasutada, isegi Gruusias olid vene väed suht inimlikud ( nende kohta ).

Seega ma näeks sellist poolkõva lahendust, sest see oleks kõige rohkem venemaa huvides.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44188
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kummaline loogika.

Kui brigaadi 15x15 km maalapi õhukaitse 5 km kõrguseni maksis 1 miljard, siis pole paremate süsteemide puhul mõtet genereerida mingeid paarimiljardilisi hindu. Seepärast neid Giraffesid oligi mitu, et ühe radariga pole selline süsteem lahinguvõimeline.

Vene lennuvägi hävitab meie lennusalga ühe päevaga, aga õhutõrjerakette ei hävita? Maapealsed radarid kustutatakse ära ja lennukid on pimedad, aga õhutõrje laseb nagu muiste. Mis imevägi see neid rakette kaitseb siis?

Kulla Xender, lepi selliste tõsiasjadega

1. kui Vene kogu oma sõdimisvõimelise lennuväe korraga peale saadab, siis hävitatakse nii eskardrill kui maapealne ÕT süsteem kiiresti, jutt on ehk loetud päevadest. Kõik nad hävitatakse massrünnakuga kiiresti. Küsimus on lihtsalt selles, palju oma piiratud rahaga veel teha saaks.

2. sama katteulatusega maapealne ÕT süsteem on kallim ja suuremate jooksvate kuludega kui lennusalk. Paari miljardi eest saad maapealse süsteemi puhul ehk 3 asulat turvatud ja kogu lugu. Odavamalt ei saa, sest kasutatud normaalseid Lääne süsteeme eriti ei müüda ja seoses viimasel ajal moodi läinud aktiivseid rakette kasutavate AIM-120 unitaarsüsteemidega neid ei moderniseerita (neid, mis meile jõukohased oleks).

3. lennusalgaga on võimalik lahendada ka muid võimekuse puudujääke, mida ÕT teha ei saa. Näiteks õhuluure, battlefield intrediction, anti radar, anti ship jne. Nende rannakaitse süsteemidega ei maksa ulmet kirjutada.

4. Kümme lennukit kestab täpselt samavähe kui üksainus jalaväebrigaad, tema 24 haubitsat või Scoutspataljoni 30 Pasi, mis parasjagu Eestis on. Nagu kogu riigikaitse.

5. Sõdade kogemused näitavad, et maapealne ÕT kustutatakse ära kiiremini kui lennuvägi. See on erandita nii kõikides sõdades alates Vietnamist olnud ja ei ole ka siin teisiti. Sest ta on väheliikuv ja passiivne lahendus - initsiatiiv antakse vaenlasele. Lahingus on see nagu umbkaitsesse võtmine - võtame ringkaitse sisse ja las siis vastane ise valib, kas tuleb otse, külje pealt või eest ja tagant korraga.

6. MLU Tape2 moderniseeritud F-16A-d on umbes võrreldava võimekusega kui USAF F-16C Block 50. Vahe on ainult nõrgemas mootoris ja selles, et plaaner pole uus, vaid kapitaalselt remonditud. Sinna saab kõik samad viled-kellad peale panna, kaasa arvatud AIM-9X ja JHMCS - Norra on selle juba soetanud.

7. Kui sul pole raha omada suurt armeed, siis tuleb omada väikest, aktiivset, mobiilset ja sellist, mis suudab reageerida igasugusele ohule. Kogu õhukaitse rajamine väheliikuvale ja passiivsele ÕT-le on selle kontseptsiooniga täielikus vastuolus. Efektiivsus tähendab nt võimet liikuda kiiresti ja võtta hetke pärast vaenlast vastu järgmises kohas. Umbes samahea oleks jalaväelt veoautode äravõtmine ja ütlemine-käige jalgsi, autod hävitatakse esimese päeva õhtuks.

Kui jutt käib laevade ründamisest, siis soovitaks siinkohal moka maas hoida. Argentiinal oli Falklandi sõja alguses 5 tiibraketti ja näputäis eelhelikiirusega Super Etendard lennukeid. Need lendasid oma tegevusraadiuse piiril ja suutsid kaasa võtta ainult ühe raketi (teisel pool oli kütusepaak). Need uputasid kaks suurt sõjalaeva, kandmata ainsatki kaotust, kuigi inglaste ülekaal õhus oli enam kui kindel. Lasti üksikuid rakette, mitte ei tehtud grupirünnakuid. Inglased ei näinudki, kuskohast need lennukid oma surmava lasti lendu lasid. Tavaliste vabalangevate pommidega otsekontakti minnes kaotati inglaste õhutõrjele üle 20 lennuki.

Mis oleks saanud, kui Argentiinal oleks olnud sõja alguses nt 50 tiibraketti?
Inglise luure tegi suuri jõupingutusi, et vältida nende tiibrakettide edasist sattumist Argentiinlaste kätte - tegu oli sõjaliselt kolmandajärgulise riigiga, kelle lennuvägi igasugu embargode tõttu hädavaevu koos püsis. Nii suur oli see oht. Ma arvan, et inglaste merevägi poleks julgenud enne Falklandile minna kui see tiibraketioht on likvideeritud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 4665
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Mul on selline tunne, et Eesti peab suutma hoida sõjategevuse aktiivsena seni, kuni tuleb NATO sekkumise otsus. Kui sõjategevust sellel ajal enam ei toimu (ükskõik kus rinne on), võib olla NATO-l raske Vene vastu sõjategevust alustada, eriti kui see samal ajal seletab, et meil pole midagi Saksamaa ega Prantsusmaa ja isegi mitte USA vastu, ainult Eestiga on meil eriarvamused, diskrimineerib teine jne.. Rindejoone õgvendamise meeleolud on nii kiired Läänes tulema. Ainult käimasolevasse actionisse nad lülituvad võibolla, tõenäosus on veidi suurem vähemalt. Kaardile vaadates on Baltikum paras perifeeria L-Euroopa poolt vaadatuna, seda ka julgeoleku aspektist. Poola ründamist pandaks hulga rohkem pahaks.
Kasutaja avatar
man21
Liige
Postitusi: 822
Liitunud: 01 Juun, 2005 13:34
Kontakt:

Postitus Postitas man21 »

Tiibraketi poolt kahe käega, kuid nende lennutamiseks pole ilmtingimata vaja lennukeid. Jah, lennukilt lastuna lendab kaugemale, aga see on ka tülikam moodus ta lendu saata, sest kõigepealt peab lennuki lendama lennutama ja siis alles tiibraketi.
Kaudtuli on see asi, mida me arendama peame. Ka haubitsaid on selliseid vaja, mis maksimaalselt kaugele laseksid. Meil peavad olema relvad, mis hoiaksid Pihkva dessantnikuid pidevalt sihikul ja selliseid relvi, millega saame Piiterit heidutada. Venemaa tunneb üht argumenti - relvad.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Kasutaja avatar
Juhani Putkinen
Liige
Postitusi: 2336
Liitunud: 02 Nov, 2007 16:21
Kontakt:

Postitus Postitas Juhani Putkinen »

Ise arvan, et juhul kui Eesti kunagi loob endale hävituslennukite eskadrilli, nii nimelt odavaid Sidewindereid peaks olema vähemalt 100 tk (ca. 100 miljonit EEK kokku). Nende odavade vahenditega peaks püüdma nottima vaenlasi võimalikult palju. Neid AIM-120 rakette, millega saa tulistada suurusjärgus 100 km kaugusele, võiks olla vähemalt 50 tk (ca. 200 miljonit EEK kokku) 100 tk oleks loomulikut parem, aga nad maksavad.

Kui laevavastaseid rakette on ainult 5 tk. millest Kilo Tango kirjutas, nii tegelikult see pole mingisugune heidutus - võimekusest rääkimata.

Mootoreid on vaja vahetada nagu nii - kui palju maksab üks uus F-16 mootor?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44188
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Keegi ei käsi ju uusi mootoreid osta. Kõik senised F-16 diilid, mis Euroopas tehti, käisid sedasi, et müüja riik tagas mootori viimise olukorda, mis vastab null töötunnile. Ma arvan, et varumootoritega saab ka teha sedamoodi, et soetada kasutatud mootorid ja lasta need remontida. Neid F100 mootoreid vaevalt, et enam toodetaksegi.

Laevavastaseid rakette on vaja ikka vähemalt 1 komplekt - 2 tk lennukile, 10 lennukit, minimum 20 raketti.

AGM-84 kasuks räägib muidugi see, et nende uued mallid nagu SLAM on väga raskesti avastatavad ja kuna neil radarit enam peal pole, siis ei anna ka ka enda tulekust märku. Teiseks on AGM-84 suurim kasutaja USA, kellel on tohutud varud, kuna see on mereväe põhirelv. Ja lõhkelaen on seal sees piisav suure laeva uputamiseks.

Rakettide osas olen vastupidisel arvamusel - minuarust tuleb rõhku panna just AIM-120-le, mis annab kvalitatiivse üleoleku ja võimaldab eemalt toime tulla arvukama vastasega. AIM-9, kui ta pole AIM-9X, ei anna üleolekut, kuna venelaste kasutatav R-73 on nii pikema laskekauguse kui ja Shlem süsteemiga laiema laskesektoriga (45 kraadi AIM-9L/M 23 kraadi vastu). Lähilahinguid peaks vältima ja kasutama eeliseid radarites, relvastuses ja segamisvahendites. Lähilahingus hakkab arvuline ülekaal rohkem maksma ja ükskõik kui head piloodid on, siis varem või hiljem tekib "unseen shooter" olukord, kus mõni vastane saab juhuslikult meie oma sihikule ja sealt välja rabeleda on juba keeruline. Rakettides on seis selline, et viimastes sõdades on AIM-120 tabamusprotsent üle poole, vene R-27 tabamusprotsent öeldakse olevat ühel juhul kümnest (Etioopia- Eritrea konfliktis räägitakse 22-st kulutatud raketist ja kahest teadaolevast tabamusest). Lisaks on R-27 SARH, AIM-120 ARH ja vähemalt vene teatmike andmeil on R-27 suuteline tabama kuni 7g manööverdavaid märke (ta on disainitud peamiselt pommitajate vastu), samal ajal kui AIM-120 olevat võimeline tabama kuni 20g tegevaid märke ja teda saab kasutada dogfight raketina kui muud enam pole.
Viimati muutis Kapten Trumm, 28 Jaan, 2009 17:31, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist