Kapten Trumm kirjutas: Loomulikult on neid rakette võimalik rekkalt lasta ja igale poole NASAMS-id panna, kuid kõikide asjade ostmine arvestatavas koguses ei ole selgelt reaalne (kui juba brigaadi 15x15 km õhutõrjemull maksis miljardi) ja mittearvestatavas koguses pole neist eriti palju kasu. Et luua sõjaliselt mingi arvestatava kasuteguriga maapealne õhutõrje ja rannakaitse Eesti oludes (rannakaitse ei ole 2 rekkat 1200 km rannajoone peale), siis suurusjärk on kardetavasti üle kümne miljardi=seda ei tule.
Need 25 tabureti ei maksnud mitte midagi, 5 Giraffe radarit tulejuhtimiskeskused ( arvu ei tea, arvatavasti 3) + sidetehnika maksid üle 90% tehingust.
2008 aasta algul, ostis suurbritannia 5 radarit, hinnaga 30 miljonit naela, sellal oli GBP dollari kurss rekordilised 2.1 ehk siis need 5 radarit maksid 63 miljonit dollarit, ehk ligi 700 miljonit krooni, sinna juurde veel arvuta tulejuhtimismasinad ja sidetehnika, mis on samuti hirmkallid.
Seega maksti 25 tabureti + n arv raketide ( arvan, et mingi 75 - 100 ?) ja õppetehnika eest umbes sada miljonit, kui sedagi.
Samas see ost oli vajalik, sest ilma mobiilsete radarite ja tulejuhtimiseta ei ehita mingit ÕT võrku ülesse, pluss need radarid on suht võimekad ja sinna annab ning tasub ka võimekamaid rakette külge panna.
Norra Nammasi, üks auto maksab 40 milli krooni tk 6 rakettiga, samas on kuus raketti suht palju ja mõistlikum oleks 4, ehk siis üks auto maksaks 25 milli.
Pooleteist miljardi eest saaks 60 sellist autot.
Kui arvestada, et Stinger maksab umbes 0.75 milli tk, arvatavasti Mistrali suurusjärk on sama, saaks neid üle 600tk 500 miljoni eest.
2 miljardi eest saaks 60 Nammasi rekkat ( 240 raketi ) ja vähemalt 600 mistrali. See peaks tagama piisavalt tiheda võrgu, kataks umbes 7 kordselt terve eestimaa.
Kui panna iga rekka peale 4 harpooni tk hind umbes 10 miljonit + auto teeb see umbes 50 milli auto
Miljardi eest saaks 20 sellist masinat ja 80 harpooni.
paneme veel juurde, miljardi eest mingit muud tehnikat, paar radarit jne.
Ehk terve kupatus 4 miljardit.
Siin me räägime uuest tehnikast + millega saab kohe lasta ning arvestavast kvantideedist, mida ei anna lihtsalt kas või tänu suurele arvukusele paari päevaga kõike puruks lüüa.
F16 saaks ehk odavalt vanemaid A-D versioone, E/F saaks ainult uuest peast või siis osta uuendust A-D peale, mis maksab korraliku raha, et saada Block 60.
12 E/F Lennukit maksaks juba uuest peast üle 7 miljardi. Kujutan ette, et kasutault ostes + tuuning oleks umbes kolmandik kuni pool sellest hinnast ehk 2.3 - 3.5 miljardi vahel. Mingitesse imediilidesse pole väga suurt usku.
Püsikuludest on jauratud, ehk siis umbes 300 milli aastas, kuid seltsimehed, sinna on vaja ka relvastust peale osta, ilma milleta pole sellega midagi teha.
Kui osta AIM 120, AIM-9 Sidewinderit ja AGM-84 Harpooni
12 lennukit, AIM 120 oleks kindlasti vaja 2 lahingkomplekti lennuki kohta ehk 144 tk, AIM-9 Sidewinderit 1 lahingkomplekt ehk 72tk ja Harpooni iga lennukile 2 ehk 24tk. See oleks minimaalne, tegelikult oleks vaja veel AGM-88 HARM, AGM-65 Maverick ja CBU-87, seega vajamineva relvastuse hind tüürib pigem 2 miljardi kanti.
Soetamishind oleks 12 lennukil 2.3 - 3.5 miljardit + 1.5 - 2 miljardit relvastus. 10 aasta peale umbes 3 miljardit raha, ehk 6.8 - 8.5 miljardit +- miljard siia - sinna 10 aasta lõikes. Teatud mõttes võib Ämari rahad ka juurde lisada + varulennuväljade.
Kokkuvõttes, on neid ikkagi kõigest 12 lennukit.
Kuna kvantiteet on olematu ei näe ma mingit põhjust miks need lennukid toimiks paremini kui eelpool väljapakutud süsteem.
Kapten Trumm kirjutas: Vaata, häda on selles, et ega see luureinfo kogumine nii lihtsalt ka ei käi, et venelane teab, mitu lennukit sul on parasjagu kõlbulikud ja palju remondis. Ja senikaua, kuni eksisteerib kasvõi 20% tõenäosus, et dessantlaevade paraad merel võib päädida kurat teab kuskohast välja ilmunud lennukilt lastud raketiga pardasse või siia tossutavad dessantlennukid võivad lihtsalt üle raketi pälvida, siis neid siia ei tule enne, kui vastane on veendunud, et õhk puhas on. Selleks läheb arvatavasti aega. Ja senikaua meid ohustavaid high value asset'eid siia ei tule. Näiteks õhudessandi tõrjeks pole maapealsest ÕT-st suurt kasu, sest vastane selgitab enne ohtlikud alad välja, lennuväe korral on oht laias laastus 700 km ulatuses baseerumiskohast.
Meie lennukite arv oleks neile teada, kui arvavad, et on kõik alla saanud teevad asja ära, sest kui ilmubki 1 või 2 lennukit välja siis see ei takista suurt midagi.
Kui meie ainus õhutõrje ja laevatõrje on lennukid ning neid on kõigest näpuotsaga, siis seda enam pingutab venemaa nende hävitamisega.
Merel olevat dessantlaevastiku kaitseb paari sõjalaeva õhutõrje, mida paar hävitajat ei suuda ära spämmida. Kui lennuvägi saabki paarile kaatrile pihta, pole hullu.
Enne õhudessanti saadetakse paarkümmend hävitajat ette, kes samuti kas seovad need paar lennukit õhulahingusse või mis reaalsem, need paar lennukit ei tõuseks võsast lendugi sellisel juhul.
Ja kaotused pole kunagi venelasi sundinud ümber mõtlema.
Ütle mulle ausalt, kui palju nendest 12 lennukist sinu meelest peale 24 tundi veel töökorras on, kui neid kasutada sihipäraselt ( st ei lasta vene lennuväge strateegiliste objektide kallale ning meie maavägesid rappima), oletame, et venemaa koondab siia mingi 100 hävitajat ning stadartne arv mobiilset õhutõrjet.
