www.militaar.net

davidsoniharald kirjutas: ↑25 Nov, 2024 10:54 See juristi jutt tundub väga kahtlane. GPS ei ole ainus navigatsiooni süsteem lennukil ja lennuki ära eksitamiseks tuleb neid kõiki korraga segada. Lisaks on lennukil ka inertsiaalnavigatsioon, mida väljaspoolt segada ei saa.

See on pigem jah selline "keegi oli kohapeal nõus meiega rääkima" stiilis uudis.

davidsoniharald kirjutas: ↑25 Nov, 2024 10:54 See juristi jutt tundub väga kahtlane. GPS ei ole ainus navigatsiooni süsteem lennukil ja lennuki ära eksitamiseks tuleb neid kõiki korraga segada. Lisaks on lennukil ka inertsiaalnavigatsioon, mida väljaspoolt segada ei saa.

No see Leedu jurist-spetsialist, kes toru otsa saadi, on ju mingi täiesti suvaline tüüp, kelle ainus kokkupuude sündmusega on see, et ta elab samas riigis.
Rääkis seda, mida kohalikud spekuleerivad ja viskas oma isiklikku arvamust ka sinna kaunistuseks peale. Tõsiseltvõetavus on üsna minimaalne.

Jep, tahtsin kah sama öelda, lisaks veel, et nad olid ju juba ka ILS-i ulatuses ja glissadikursil aga lihtsalt madalamal video järgi. Aga eraldi teema paistab olema, et lennuk tuleb video järgi maanduma, landingu tuled põlevad, aga mis on arusaamatu, et vähemalt vasakust tiivast tuleks justkui mootori tagant sähvatus/tulejugasid välja. Video (millest midagigi ehk öelda julgeks) alusel on näha, et tulevad justkui kahe lainena. Tuleb pilvest, sii juba tulles on esimene ports, siis justkui paar sekundit oleks vahe, ja siis teine ports ja samas lennuk tuleb järjest edasi allapoole, kuigi see on ilmselgelt alla glissaadikõrgust rajani jõudmiseks, kurss paistaks justkui (veel) klappivat samas. On see videos siis tiival olevad flasherid, või on ikka mootori(te)l tõrge, seda on raske hinnata niimoodi, aga kui teemaks on vasaku mootori (või ka mõlema) ootamatu jõu kadu maandumisel, siis võiks öelda, et eks see oligi videolt näha.

Lisan veel, et ka teiselt hilisemalt videojupilt võiks justkui näha üht vasakult küljelt mootorist välja tulevat sähvatust ja seejärel suht kohe käib mats ära. Kui mõlemad videod aegteljele kokku panna, siis klapib kah. Juba praegu olemasoleva info kohaselt saaks öelda, et lennuk maandudes kursist madalamal ja vb ka lisaks justkui kursist vasakule kaldumine ja esimesest (vasakust) mootorist väljuvad pompaažile omased "purtsatused".

Lisan veel, et nägin ka kolmandast rakursist tehtud valvekaamera videot vasakult küljelt ja ka sealt paistavad olema mootorist tulevad plahvatused ja samuti ilmselgelt liiga vähene kõrgus, võrreldes normaalse maandumistrajektooriga.

Ma ei ole spetsialist, aga kas gps häiringute puhul lennuk üldse maanduma lähebki? Finnair igatahes pööras kohe otsa ümber, kui Tartus gps signaal ära kadus?

Vanasti oskasid piloodid silma järgi ka maanduda.

isonts kirjutas: ↑25 Nov, 2024 11:31 Ma ei ole spetsialist, aga kas gps häiringute puhul lennuk üldse maanduma lähebki? Finnair igatahes pööras kohe otsa ümber, kui Tartus gps signaal ära kadus?

Finnair pööras sellepärast otsa ringi, et Finnairi poolt pilootidele antud ettenähtud protseduur on selline.

Peeter kirjutas: ↑25 Nov, 2024 11:40

isonts kirjutas: ↑25 Nov, 2024 11:31 Ma ei ole spetsialist, aga kas gps häiringute puhul lennuk üldse maanduma lähebki? Finnair igatahes pööras kohe otsa ümber, kui Tartus gps signaal ära kadus?

Finnair pööras sellepärast otsa ringi, et Finnairi poolt pilootidele antud ettenähtud protseduur on selline.

lugesin natukene juurde
https://www.err.ee/1609325829/finnairi- ... e-maanduda
Kui ma õigesti aru saan siis suurel lennuväljal kasutatakse mingit kohaliku lennuvälja õhunavigatsiooni tuge? Seega pole gps häirimine mingi oluline tegur maandumisel sellisel lennuväljal?

Jah, nii on. Aga eraldi teema on see, millise juhendi annab oma piloodile lennukompanii. Ja omakorda on eraldi teema millised on piloodi kinnitatud pädevused maandumiseks. Ja nüüd kokkuvõtteks ongi, et kui mingil põhjusel lennuk ei saa maanduda ettenähtud kohta, siis minnakse tagavaraplaani juurde. Selleks võib olla näiteks kas tagavaralennuväli, või siis ka suundumine tagasi stardilennuväljale. Ja siis peab olema lennukis varuks kütet nii palju, et lennata lennuplaani alusel sinna kuhu soovitakse, siis vajadusel seal tiirutatakse, ja siis suundumiseks varukohta ja siis veel erakorraline reserv. Ja selle lõpliku valiku teeb siis lennuki kapten ja/või lennukompanii. Kui ikka on käsk, et siis ei maandu vaid tuled tagasi, siis keerabki kapten trammi ringi ja läheb tagasi.
Ja eraldi jutt on see, et praegu ei olegi täpselt ära välja tulnud, et kas siis peale täiendavate majakate paigaldamist tehtud Tartus maandumise mõõdistused on finnairi omandus, või on see ka meie lennuameti kaasomandus vmt. Oli jutt, et tellijaks ja teostajaks olevat olnud soomlased, eestlased rääkisid selliselt ebamääraselt, et teod on teostatud ja finnair saab nüüd jälle maanduda....

2001. a. novembris Tallinn-Kärdla lennuk sadas üsna samamoodi vahetult enne maandumist alla. Tookord oli põhjuseks piloodi eksimus, kiirustati ja maandumisprotseduuridest lasti lihtsalt üle.

Ettepanek: Ma saan aru, et kihu õnnetuse põhjuste üle spekuleerida on lausa talumatu, aga teen ettepaneku sellest hoiduda enne lisainfo laekumist. Võimalikke põhjuseid on nii palju, et loetelu täidaks mitu A4 lehte. Sestap on ilma süvenemata suhteliselt võimatu pakkuda, mis tegelikult põhjustas nimetatud õnnetuse.

Tallinnas on olemas GPSile lisaks raadiokompass-kaugusmõõdik - VOR/DME (https://en.wikipedia.org/wiki/VOR/DME). Tartus ei ole. Ämaris on selle militaarne laiendus VORTAC, mis on ka tsiviillennukile nähtav. Ka Vilniuses on VOR/DME täiesti olemas. Seega igasugune GPS signaali blokkimise jutt on lihtsalt müra ja sellele ei maksa tähelepanu pöörata.
Lendur olemata kahtlustan, et Tartus VOR/DME puudumine on see põhjus, miks GPS häirete korral Finnair tagasi pöördus. ILS on seal iseenesest olemas, aga ILSini peab ka kuidagi jõudma.

Jah, olen nõus. Aga teen väikse ääremärkuse: õhust aretamine ja spekuleerimine on üks asi, videotest nähtu analüüsimine aga hoopis teine. Mis mida põhjustab on aga juba tõesti õnnetuse uurimise rida.

Marvin kirjutas: ↑25 Nov, 2024 12:52 Tallinnas on olemas GPSile lisaks raadiokompass-kaugusmõõdik - VOR/DME (https://en.wikipedia.org/wiki/VOR/DME). Tartus ei ole. Ämaris on selle militaarne laiendus VORTAC, mis on ka tsiviillennukile nähtav. Ka Vilniuses on VOR/DME täiesti olemas. Seega igasugune GPS signaali blokkimise jutt on lihtsalt müra ja sellele ei maksa tähelepanu pöörata.
Lendur olemata kahtlustan, et Tartus VOR/DME puudumine on see põhjus, miks GPS häirete korral Finnair tagasi pöördus. ILS on seal iseenesest olemas, aga ILSini peab ka kuidagi jõudma.

Kui veel hiljuti Ülenurme kaugemast Vor-ist mööda sõitsin, oli territoorium suletuna ilusti alles, mingi tehnika ja antennindus tundus kuuseheki taga kah kohapeal alles olema, et vb ka justkui tunnistatud aegunud süsteemiks ja lihtsalt ainult välja lülitatud.

DME pandi Tartus pärast Finnairi intsidente uuesti käima, selgub.
https://www.eans.ee/uudised/tanasest-sa ... me-de-abil

Marvin kirjutas: ↑25 Nov, 2024 13:08 DME pandi Tartus pärast Finnairi intsidente uuesti käima, selgub.
https://www.eans.ee/uudised/tanasest-sa ... me-de-abil

Jah, DME pandi. Aga vor-id kumbki ei tööta