www.militaar.net

No ma ei tea, mis imelisi kullast vidinaid need Lätlased sinna külge tellisid, sest ameeriklased maksid oma Mk 48 eest alla 9 000 dollari.
Komplektis on:

MK48 MOD0 LIGHTWEIGHT MACHINE GUN. INCLUDES BIPOD,SLING ASSEMBLY,SPARE BARREL/CASE,CLEANING KIT AND TOOLS.

http://www.webflis.us/WebFLIS.html?B=i% ... D2D37AEAB2

Täielikult komplekteeritud kuulipilduja Minimi, mille kaliiber on 7,62 mm, maksab koos varuosadega umbes 40 000 eurot.

Iga kuulipildujaga tuli nähtavasti kaasa ka vajalik varuosade tagavara, et oleks võimalik kasutada kuulipildujaid kuni nende elutsükli lõpuni nt. järgmised 20 aastat. Kui palju kulub selleks kuulipilduja kohta varuraudade komplekte ja muid kuluvosi? Palju maksab soojussihik 10 000 eurot? Trijicon ACOG 6X48+RMR 4000 eurot? Teisiti oleks olnud see vist mõeldamatu, alguses ostad relva, hiljem eraldi muud jubinad ja kokkuvõttes maksad topelt?

Lihtsalt võrdluseks käsirelvade ostu fännidele - Eesti ostis Soomes 2009. a 122 mm haubitsaid koos hulga laskemoona ja muu pudi-padiga 48 000 eurot tükist.
Rahabossid tahavad siin 40 000 eest kergekuulipildujat osta....?

Äkki tuleks sõbralike riikide kaitseministeeritumite uksed üle kraapida, kui endal midagi võtta pole, USA-s nt merejalavägi vahetab neid Minimisid täpsuspüsside vastu.
Sama käib ka selle automaatide ostu kohta tegelikult.

Lätlased on varemgi armeele "huvitavate" hindadega asju ostnud, poleks esimene kord.

Iga kuulipildujaga tuli nähtavasti kaasa ka vajalik varuosade tagavara, et oleks võimalik kasutada kuulipildujaid kuni nende elutsükli lõpuni nt. järgmised 20 aastat. Kui palju kulub selleks kuulipilduja kohta varuraudade komplekte ja muid kuluvosi? Palju maksab soojussihik 10 000 eurot? Trijicon ACOG 6X48+RMR 4000 eurot? Teisiti oleks olnud see vist mõeldamatu, alguses ostad relva, hiljem eraldi muud jubinad ja kokkuvõttes maksad topelt?

No sorri aga käsitulirelvad ongi valdavalt kuluv ese. See ei ole mingi soomustransportöör või suurtükk, mida peab 20 aastat käigus hoidma. Kui midagi läheb pekki, siis tellidki uued jupid või uue relva. Spetsiaalselt väikse arvu relvade jaoks mingi 4,5 korda kallima hinna eest veel mingeid laovarusid tellida on puhas ogarus. Lihtsam on paar relva varuks osta, et vajadusel oleks kohe asendus, kiiremini kuluvad jupid (põhiliselt vedrud) lattu osta ja ülejäänud jupid siis vastavalt vajadusele tellida. Selleks, et relvad hakkaksid suuremas koguses varuosasid vajama, tuleb neist iga kuu läbi lasta kümneid tuhandeid kuule, ehk siis oluliselt rohkem kui üks DOS päevas.

https://www.youtube.com/watch?v=PApRcRE-ft8

Juppe saab vastavalt vajadusele muidugi tellida. Toimiv logistika on võidu üks peamisi komponente, ajaks kui tellitu kohale jõuab võib sõda olla juba lõppenud ja igat juppi eraldi tellides läheb selline tellimine lõppkokkuvõttes märgatavalt kallimaks.

alari kirjutas:Tavalisele jalaväelasele on need vägagi sobilikud, lasta saab nendega vabalt paarisaja meetri kaugusel olevat sihtmärki ja põhiline pluss on nende juures see, et sihitud lasu tegemiseks kuluv aeg väheneb.

Trijiconi sihikuristile märgitud M855 ballistiline parandus võimaldab lasta kuni 600 meetri kaugusel olevat sihtmärki.

Põhilised kuluvosad (peamiselt igasugused vedrud) on suhteliselt lihtsad ja odavad ning niikuinii relvuritel varuks. Kui välitingimustes midagi tõsisemat läbi läheb, siis on logistikutel tõenäoliselt lihtsam sulle uus relv tuua. Esiteks sellepärast, et relvur ei pruugi kusagil ligiduses olla. Teiseks sellepärast, et tal on ilmselt niikuinii käed tööd täis. Näiteks Ameerika sõjaväes on terve jalaväepataljoni peale (700-800 meest) kaks relvurit, kes vastutavad absoluutselt kõige eest, mis pauku teeb, sealhulgas ka kaudtulevahendid.

Trijiconi sihikuristile märgitud M855 ballistiline parandus võimaldab lasta kuni 600 meetri kaugusel olevat sihtmärki.

Osad raudsihikud on ka võimalik 800 meetri peale seadistada, see ei tähenda, et keegi sellelt kauguselt midagi tabama hakkab. Kui räägime tavalistest käsirelvades, siis nende piiriks jääbki 300-400 meetrit. Ning arvestades keskmise sõduri võimekust, siis praktiline laskekaugus oleks pigem juba sinna 200 meetri või isegi vähem kanti, olenevalt tingimustest. Punatäpid on selles suhtes väga head, et kui nad on korralikult nullitud, siis on nende kasutamine väga lihtne, mugav ja intuitiivne. Enamus inimesi lihtsalt ei ole relvadega nii head, et isegi kõige parema sihikuga märkimisväärsetel kaugustel midagi tabada suudaksid.

HK416 hinna kohta niipalju, et prantslased ostavad 93080 automaati 168 miljoni EUR eest, ehk siis 1800 EUR tükist.

kallek kirjutas:Trijiconi sihikuristile märgitud M855 ballistiline parandus võimaldab lasta kuni 600 meetri kaugusel olevat sihtmärki.

Mis sa sellega tõestada tahad? Et kuna aimpointil pole sihikuristi, siis pole võimalik sellega tulistada kaugemale, kui CQB situatsioonis (paarkümmend meetrit) vaja on? Oled sa üldse punatäppsihikuga kunagi lasknud? Mina olen ja saab lasta kaugemale, kui sina arvad. Nende sihikute põhiline point on siiski see, et saad sihitud lasu kiiremini ära teha.
Tahaks ka näha keskmist jalaväelast, kes 600m kaugusele laseb.

Trijicon võimaldab lasta kaugemale ja täpsemalt, isegi 300 meetri kaugusele lastes on Trijicon selgelt parem. Lasu kiirus on teema CQB tüüpi operatsioonides ja seal on punatäpil loomulikult oma eelis. Kui kiirus on teema saab Trijiconi ka punatäpiga varustada.

nimetu kirjutas:

Trijiconi sihikuristile märgitud M855 ballistiline parandus võimaldab lasta kuni 600 meetri kaugusel olevat sihtmärki.

Osad raudsihikud on ka võimalik 800 meetri peale seadistada, see ei tähenda, et keegi sellelt kauguselt midagi tabama hakkab. Kui räägime tavalistest käsirelvades, siis nende piiriks jääbki 300-400 meetrit. Ning arvestades keskmise sõduri võimekust, siis praktiline laskekaugus oleks pigem juba sinna 200 meetri või isegi vähem kanti, olenevalt tingimustest. Punatäpid on selles suhtes väga head, et kui nad on korralikult nullitud, siis on nende kasutamine väga lihtne, mugav ja intuitiivne. Enamus inimesi lihtsalt ei ole relvadega nii head, et isegi kõige parema sihikuga märkimisväärsetel kaugustel midagi tabada suudaksid.

Ei tea, kas ongi mõtet küsida, aga kas sul nende väidete kohta mingi viide on vastavale uurimusele või mõtlesid praegu koha peal välja, kui kaugele ja kui efektiivselt keskmine inimene mingi sihikuga laseb? Loe ja naera.

Kallek , võid seda auru siin üles peksta, aga eestlased ei hakka ostma 40+ kilo eest omale kerget kuulipildujat, mida tavapäraselt pannakse jakku 2tk ehk sinu toodud jutu alusel üle 80k €. Tõin sulle juba vastu näite, kus belglased ostsid kümme korda suurema koguse ca 8200€ komplekti eest (Mk3 7,62 mm).
Kuna meil raha vähe oli, siis soetatigi juurde MG3-d. Kergeid kuulipritse on tegelikult vaja ja ilmselt ostetakse need muu kraamiga koos 1. Ja 2. Brigaadile, kuid kindlasti tehakse belglaste/prantslaste/usakatega sarnane diil.
Ma panen nüüd veidi puusalt, aga julgen arvata, et isegi EOG mehed ei telli omale miljoni euriku eest 24 relva, sest isegi neile oleks see priiskamine nii lihtsa asja ostmise puhul, kuigi nende ressursid mehe kohta on ikka teine tase kui keskmisel tava võitlejal.
Eestis ei hakata ka igale vennale mingit ulme optikat või muud sihikut peale ostma. Sig 516 koos tehase paigaldatud korraliku punatäpiga maksis jahipoes 2000€. Ilmselgelt võib riigihankest paremat hinda oodata. Lisaks ei ole võimatu, et hanke võitja laseb need kokku panna (toota) Eestis.

kallek kirjutas:Trijicon võimaldab lasta kaugemale ja täpsemalt, isegi 300 meetri kaugusele lastes on Trijicon selgelt parem. Lasu kiirus on teema CQB tüüpi operatsioonides ja seal on punatäpil loomulikult oma eelis. Kui kiirus on teema saab Trijiconi ka punatäpiga varustada.

Lasu kiirus on igas situatsioonis tähtis - kui ikka 3 sekundit sihid ja vastane sinust sekundi kiiremini laseb, siis oled surnud sina. Selle tõttu uutes kasutusele tulevates laskeharjutustes on pööratud tähelepanu lasu kiirusele rohkem kui varem.
Kui arvestada, et usa sõjavägi on ostnud miljon punatäppsihikut, siis ilmselt nad ainult CQB-ga peaksidki tegelema. Ometi teeb nende jalavägi ikka jalaväe asju. 300st meetrist kaugemale ikka lasevad üldjuhul täpsuslaskurid

Ei tea, kas ongi mõtet küsida, aga kas sul nende väidete kohta mingi viide on vastavale uurimusele või mõtlesid praegu koha peal välja, kui kaugele ja kui efektiivselt keskmine inimene mingi sihikuga laseb? Loe ja naera.

Neid uurimusi on viimase saja aasta jooksul tõenäoliselt tehtud tuhandeid ning tulemused on üldiselt samasse auku. Sellest tulenevalt on see enam-vähem kodifitseeritud ka käsiraamatutesse ja treeningdoktriini. Näiteks FM 3-22.9 väidab:

With the advances made in computer technology in today's world, "smart" weapons systems are constantly being developed that are increasingly more accurate and able to engage targets at much longer ranges. Conversely, today's combat soldier is trained to engage targets only out to 300 meters.

300-600 meetrit on juba telli vastutusala ning 600+ jääb snaipritele.

Siin tulekski ehk täpsemalt seletada erinevad laskekauguste definitsioonid:

a) Maksimaalne laskekaugus - On kaks definitsiooni: maksimaalne kaugus, kuhu kuul võib lennata (oluline tiirude ohutuse tagamiseks), ning maksimaalne kaugus, millelt kuul omab veel piisavat energiat inimese surmamiseks (loetakse kusagil 85 džauli).

b) Maksimaalne efektiivne laskekaugus - Kaugus, millelt keskmine sõdur suudab sihtmärki tabada pooltel kordadest. Kusjuures sõdur on puhanud, tal on hea positsioon ning ta teab suhteliselt täpselt kaugust sihtmärgini - ehk siis lasketiiru tingimused.

c) Praktiline efektiivne laskekaugus - Kaugus, millelt keskmine sõdur võib rahuldavalt eeldada vastase tabamist lahingu tingimustes.

Maksimaalne laskekaugus sõltub peamiselt moonast ja vähesemal määral relvast ning võib tavalise vintpüssi puhul vabalt üle kilomeetri(te) ulatuda. Maksimaalne efektiivne laskekaugus sõltub pigem sõdurist ja tema oskustasemest ning on läbi ajaloo osutunud just sinna 300-400 meetri kanti. Parema optika ja intensiivse harjutamisega on seda võimalik mõnevõrra tõsta. Praktiline efektiivne laskekaugus sõltub peamiselt sõdurist ning tema hetkekonditsioonist. Rusikareeglina võetakse, et see on pool või vähem maksimaalsest efektiivsest laskekaugusest. Kui sõdur on stressis ja väsinud, siis see kaugus kukub kolinal.

Üks väga hea dokument praktilise täpsuse kohta:
http://www.cfspress.com/sharpshooters/p ... Weapon.pdf
Eriti soovitan lugeda alates lk 45.

Naerda ei ole siin midagi.
EDIT: Ja üks retooriline küsimus ka. Kui palju kordi käib üks keskmine Eesti reservist lasketiirus peale ajateenistust?

nimetu kirjutas:...
EDIT: Ja üks retooriline küsimus ka. Kui palju kordi käib üks keskmine Eesti reservist lasketiirus peale ajateenistust?

Se on üks teema, mida ma olen siin aeg-ajalt tuututanud. Tegelikult on reservõppekogunemistest vähe - ajateenijal peaks olema norm, mille ära laskmisel igal aastal saab ta midagi vastu. No ma ei tea - tulumaksusoodustust näiteks. Muidu on nii, et ajateenijal on ainult kohustused ja haigetel on ainult õigused.