www.militaar.net

Kes juba kiirabiga haiglasse satub, on reeglina koroonaviiruse vastu testitud. Viiruse superlevitajad on aga nende lähikondsed, kes põevad kergelt ega käi end ka testimas.Koroonaga nakatunud patsiendid, kes seisundi halvenedes kiirabi kutsuvad, on reeglina kopsupõletikus ning oma diagnoosist juba teadlikud, ütleb Tallinna kiirabi juht Raul Adlas.

Koroona haiguspilt on selline, et haigus eskaleerub ühel hetkel väga kiiresti. Selleks ajaks on inimene reeglina juba nädal aega kodus kõrges palavikus olnud ning suhelnud perearstiga, kes ta koroonaproovi tegema on saatnud. Kiirabi koroonadiagnoose ei kontrolli, aga teisiti kui koroonaga praegu kopsupõletikku ei esinegi.

"Kopsupõletikud, millega meid kutsutakse, on kõik koroona. Enamus patsiente, kes kiirabi kutsuvad, juba teavad, et on koroonapositiivsed," ütleb Adlas.

Nakkuse levitajad on aga nende raskelt haigetega koos elavad lähikondsed, kes põevad väga kergete sümptomitega ja leegivad mööda ilma ringi. Nad ei võta ühendust oma perearstiga ega lase end testida.

"Teame, et enamus koroonahaigeid ei jää kopsupõletikku, aga on väga-väga nakkavad. Kel on kerge köha, kurk kipitab, need sageli ei lähe testima, aga on nakkuse ohtlikud levitajad, käies kergete sünnipäeval, tööl jne. Nad ei pea testimist ega isolatsioonis olemist oluliseks ega vajalikuks, just nemad levitavad," kirjeldab Adlas.

Kapten Trumm kirjutas:Oma natuke kriitikavõimet, enne kui paristama asud.
Eestis on ainuüksi 400 000 pensionäri, lisaks paarsada tuhat kroonilist haiget ja vähemalt 100 000 elutähtsa teenusega tegelevat inimest (sh 25 000 meedikut). Tänase seisuga on ühe doosiga vaktsineeritud alla 180 000 ja kahega alla 60 000.

Seega, selline variant, et "riskigrupi nimekirjas pole rohkem kedagi" ei ole isegi teoorias võimalik.
Küllap ikka on, lihtsalt perearstil on mugavam (ja võibolla kasulikum) penskarite ära rääkimise asemel võtta mõni 30. a vabatahtlik ja asi ants.

Vaktsiine väljastatakse arstidele haigekassa koostatud nimekirjade järgi, seejuures igakordne kogus moodustab pisike murdosa vajalikust grupist. Siin ei saagi tekkida mingit üle jäämist.

Sa üldistad jälle. Mis kasu on vaktsiniidoosist nt Põlvas kui riskigrupis olev inimene asu nt. Hiiumaal.
Perearstid tellivad vaktsiini oma nimekirja järgi. Saavad koguse kätte ja hakkavad vaktsineerima vastavalt nimekirjas olevatele inimestele. Arvesta ka sellega, et nad ei tea millal nad saavad vaktsiini ja kui palju. On juhtumeid kes onsaanud vähem kui tellitud ja on ka neid kes on saanud ka rohke. Ärme seda probleemiga praegu arvesta.

Some kirjutas:Ma ei saa sellest aru, miks riskigrupis inimesed ei võiks oma valmisolekust ise perearstile teada anda? St, lisaks 30-40a tervetele "kiirreageerijatele" oleks olemas valmis nimekiri ka käbedamatest pensionäridest?

Kapten Trumm kirjutas:
Perearstid saavad vaktsiini vastavalt haigekassa nimekirjadele nende nimistus olevatele isikutele.
Iga tarne on seni olnud mõni % sihtgrupist. Seega korraliku eeltööga ei saa mingit ülejääki tekkida, kui riskigrupist (penskarid ja kroonilised) on meil vaktsineeritud alla 20%. Saadav kogus on nii pisike, et "joone alla" jääb igal juhul kümneid ja sadu inimesi, kes on eelisvaktsineeritavad.
Ootejärjekorrast inimeste võtmine on kas laiskus/mugavus või korruptsioon. Sellised ülejäägid saavad tekkida ehk suvel, kui riskigrupist on üle poole vaktsineeritud.

Lisaks ei lähe see AZ vaktsiin midagi halvaks, isesulguva kummikorgiga viaal säilib külmkapis väga kaua, süstlaga sealt võetakse, enne süsti soojendatakse süstalt minuti peos - enamik vaktsiine, mis mulle on tehtud, on sedasi läinud. Seda suurt pudelit ei soojenda keegi üles ega korgi lahti. Raiskumineku oht on Pfizeri ja Modernaga, mis säilivad ülimadalal temperatuuril ja tuleb sulatada - neid perearstid näevad harva, nende omaduste laiendamine perarstide kaudu käiva AZ peale on päris rumal. AZ hoitakse tavalises külmikus nagu puugi või leetri vaktsiini.

Kapten Trumm kirjutas:

Sa üldistad jälle. Mis kasu on vaktsiniidoosist nt Põlvas kui riskigrupis olev inimene asu nt. Hiiumaal.
Perearstid tellivad vaktsiini oma nimekirja järgi. Saavad koguse kätte ja hakkavad vaktsineerima vastavalt nimekirjas olevatele inimestele. Arvesta ka sellega, et nad ei tea millal nad saavad vaktsiini ja kui palju. On juhtumeid kes onsaanud vähem kui tellitud ja on ka neid kes on saanud ka rohke. Ärme seda probleemiga praegu arvesta.

Perearstid saavad vaktsiini vastavalt haigekassa nimekirjadele nende nimistus olevatele isikutele.
Iga tarne on seni olnud mõni % sihtgrupist. Seega korraliku eeltööga ei saa mingit ülejääki tekkida, kui riskigrupist (penskarid ja kroonilised) on meil vaktsineeritud alla 20%.

Karina jõudis EMOsse kella 22 paiku. Kuni poole üheni öösel suhtles ta oma õega sõnumeid saates. «Tal võeti koroonaviiruse proov. Kui, kohe tulemus näitas, et ta on koroonapositiivne, saadeti ta eraldi palatisse. Ta tahtis väga tualetti minna, kuid teda ei lastud, hiljem anti talle spetsiaalselt selleks mõeldud tool,» selgitas Kristina. Ka kõhuvalu põhjus sai selgeks, talle pandi diagnoosiks halvas seisus (mädane - toim.) pimesool. 17. märtsi varahommikul tehti talle lõikus.

«Kirjutasin talle kell seitse hommikul, aga ta ei vastanud. Hakkasin muretsema ning helistasin haigla registratuuri. Mind suunati muudkui edasi ja lõpuks ma helistasin kirurgile, kes teda opereeris,» lausus Kristina. Kirurg ütles, et olukord on kriitiline, kuna Karina kaotas lõikusel väga palju verd. Kristina sõnul toonitas arst terve kõne vältel, et Karinal on Covid-19 nakkus ning perekond ei mõista täielikult selle viiruse ohtlikkust. «Ei mõista, kust ta korraga võttis, et me ei mõista koroonaviiruse ohtlikkust. Selleks polnud arstil mingisugust alust,» rääkis õde ja lisas, et teda huvitas sel hetkel ainult õe tervis, mitte koroonaviirus.

Hiljem võttis Kristina ühendust osakonna valvearstiga. «See arst kirjeldas juba täpsemalt õe olukorda - tal oli kaks operatsiooni, avatud verejooks, - kuid tekkepõhjus on teadmata,» meenutas Kristina. Valvearst lisas, et olukord on väga kriitiline. «Soovitas haiglasse tulla, muidu me ei jõua hüvasti jätta,» lausus Kristina.

Hiljem said tuttavad teada, et Karina viidi pärast esimest operatsiooni koroonaosakonda. «Seal tal hakkas halb, talle pandi tilguti külge. Arstid ilmselt arvasid, et tal hakkas operatsioonijärgselt halb. Aga selleks hetkeks oli tal juba verejooks, see jäi märkamata,» selgitas Kristina. «Veidi hiljem oli ta juba kliinilises surmas. Kus olid arstid? Miks seda hetke ei nähtud? Ta juba siis kurtis halva enesetunde üle,» ei mõista Kristina. Tema sõnul elustati õde 40 minutit ja seejärel hakkas süda tööle.

Neljapäeval, 18. märtsil tehti Karinale järgmine operatsioon, pärast mida öeldi, et verejooksu algallikas on teada.

Kas see on normaalne, et pimesoolepõletiku tõttu inimesed surevad?

Kapten Trumm kirjutas:Perearstid saavad vaktsiini vastavalt haigekassa nimekirjadele nende nimistus olevatele isikutele.
Iga tarne on seni olnud mõni % sihtgrupist. Seega korraliku eeltööga ei saa mingit ülejääki tekkida, kui riskigrupist (penskarid ja kroonilised) on meil vaktsineeritud alla 20%. Saadav kogus on nii pisike, et "joone alla" jääb igal juhul kümneid ja sadu inimesi, kes on eelisvaktsineeritavad.
Ootejärjekorrast inimeste võtmine on kas laiskus/mugavus või korruptsioon. Sellised ülejäägid saavad tekkida ehk suvel, kui riskigrupist on üle poole vaktsineeritud.

Kapten Trumm kirjutas:Lisaks ei lähe see AZ vaktsiin midagi halvaks, isesulguva kummikorgiga viaal säilib külmkapis väga kaua, süstlaga sealt võetakse, enne süsti soojendatakse süstalt minuti peos - enamik vaktsiine, mis mulle on tehtud, on sedasi läinud. Seda suurt pudelit ei soojenda keegi üles ega korgi lahti. Raiskumineku oh on Pfizeri ja Modernaga, mida perearstid näevad harva, nende omaduste laiendamine perarstide kaudu käiva AZ peale on päris rumal.

Ma muidugi mõistan akf Trummi pahameelt, et tema isegi otsapidi riskigruppi kuuluvana pole seni vaktsiini saanud, kuigi mõni teine jorss on. Siiski, selle teema arendus on nüüd juba üle õige mitme lehekülje kestnud. Teen ettepaneku sellele praegu joon alla tõmmata.