www.militaar.net

Ei tea, pole seda suremise värki väga harrastanud, aga ilmselt on tõesti võimalik, et pihtasaanud inimene veel inertsist ja adrenaliinist jõuab laskudele vastata, isegi mitme haava korral.
Ise kujutasin muidu ette sellist head spioonifilmi olukorda, kus inimesed seisavad toas ja järsku selgub, et keegi neist on vaenlane ja ta üritab igas suunas olevaid inimesi tappa

"Vahtmistrovi tsirkusest" on foorumis ennegi juttu olnud, aga sattus üks selline pilt ette, mida varem väga näinud pole.



Pilte ja juttu sest aretiseston veel näha selliselt aadressilt
http://alternathistory.org.ua/tsirk-vak ... sy-stalina
Kõige rahvarohkem komplekt koosnes pommitajast ja viiest hävitajast, mis talle külge haagiti.

Iga pommituslennuki märg unenägu oli selline, et hävitajad saadavad kogu misiooni ulatuses, aga kui hävitajaid peab kaasas kandma, siis pommidele ei jätkugi kapasiteeti

Lemet kirjutas:"Vahtmistrovi tsirkusest" on foorumis ennegi juttu olnud, aga sattus üks selline pilt ette, mida varem väga näinud pole.


Pilte ja juttu sest aretiseston veel näha selliselt aadressilt
http://alternathistory.org.ua/tsirk-vak ... sy-stalina
Kõige rahvarohkem komplekt koosnes pommitajast ja viiest hävitajast, mis talle külge haagiti.

See on midagi uut:
Звено-СПБ (ТБ-3 М-34 + 2 Як-7Б) 32-го ИАП ЧФ, апрель 1942 года.

ivanorav kirjutas:Iga pommituslennuki märg unenägu oli selline, et hävitajad saadavad kogu misiooni ulatuses, aga kui hävitajaid peab kaasas kandma, siis pommidele ei jätkugi kapasiteeti

Samas peaks see küljesrippuv hävitaja ka natuke tõstejõudu tekitama, ikkagi tiivad küljes. Seega peaks ikka natuke tõstejõudu ka mõne pommi jaoks jaguma.

Ei ole halba ilma heata ja vastupidi.
Võtama neli lennukile mõjuvat jõudu - raskusjõud, tõstejõud, tõmme ja takistus. Suure lennuki külge riputatud, seisva mootoriga hävitaja suurendab neist raskust, takistust ja tõstejõudu.
Töötavate mootoritega hävitajad oleks ka omamoodi stardikiirenditeks. See aga nõuaks tugevaid kinnitussõlmi ja kütusesüsteemi ühendamist emalennuki omaga. Muidu kulutaks hävitaja oma niigi väikest kütusevaru. Kõik see teeb asja raskemaks ja keerukamaks.
Veel paar häda sellise lahenduse puhul. Esiteks on hävitajad TB-3 pikiteljest kaugel ja teiseks madalal. Kui nüüd stardil peaks ühe hävitaja mootor jukerdama, tekib ebasümmeetriline tõmme. Ja igal juhul tekitavad töötava mootoriga hävitajad emalennukile kabreeriva (nina üles) momendi. Seega nõuab "tsirkuse" piloteerimine pommitaja meeskonnalt väga häid oskusi ja täpset koostööd hävitajate pilootidega.
Sakslaste Mistel oli "ümberpööratud Vahtmistrovi tsirkus". Seal juhtis hävitaja piloot kogu kaadervärgi rünnatava objekti lähedusse ja pärast eraldumist suunas raadio teel lõhkeainega koormatud pommitaja märgile.

Stefanovski mälestustest võib lugeda probleemidest selle tsirkusega, kui pilootide väihimagi eksimuse korral terve kaadervärk huku serval seisis. Ja seal olid ju ometi katselendurid, kelle oskused tavapilootide omast tiba paremad olid.

Ise ei tea ja pildilt ei saa aru, kuidas need pommitaja külge riputatud hävitajad relvastatud on. Tiibade all tunduvad midagi pommilaadest rippuma, vaevalt et need õhk-õhk tüüpi raketid on. Mulle tundub sellise hävitaja kandja mõte olevat selles, et näiteks pommitusülesannet täitma stardib 5 pommidega varustatud nn klassikalist pommitajat + 1 hävitaja kandja. Vaenlase territooriumi kohal võivad pommitajad jääda vastase hävituslennukite kätte ja sellisel juhul saab hävitajakandja oma herilased pommitajate kaitseks tiiva alt lahti lasta ja pommitusretke lõpuleviimise tõenäosus on suurem. Oma hävitajate lennukaugus ei võimaldaks pidevat hävitajate eskorti aga pommitaja küüdiga on see võimalik.
Teine variant, arvestades hävitajate tiibade all rippuvaid pomme, on enne pommituspiirkonda jõudmist lasta hävitajad tegema pommitustööd kiiremal ja peenemal viisil. Hävitaja on kiirem, väiksem (maapealsel õhutõrjel keerulisem tabada). Hävitaja saab söösta madalale objekti kohale ja oma napi pommivaru täpsemalt sihtmärgile heita, pommitaja peaks heitma tabamiseks ja kahju tekitamiseks rohkem pomme. Samuti võib tekitada selline peenem hävitajate puru pommitajatate lineaarsest kursist kõrval "pommitades" segadust õhutõrjetöös ja pommitajatele jääb suurem võimalus oma töö lõpule viia.

Mistel olnud väga jõhker relv - 10 meetrit betooni läbistada polevat probleem. Laevade vastu üritati nendega midagi teha, aga sihtmärgini ei jõudnud neist ühtki? Sellise tabamus olnuks lahingulaeva vist ära poolitanud?

Siit saab Misteli koht täitsa OK inffi:

http://www.warbirdsresourcegroup.org/LRG/mistral.html

http://www.fiddlersgreen.net/models/air ... omber.html

http://www.youtube.com/watch?v=wkLvyXY1LV0

Actual kirjutas:Ise ei tea ja pildilt ei saa aru, kuidas need pommitaja külge riputatud hävitajad relvastatud on. Tiibade all tunduvad midagi pommilaadest rippuma...

Hävitajad on antud juhul pikeerivate pommitajate rollis. Tiibade all paistavad olevat 250 kilosed fugasspommid FAB-250sv. Selline pomm sisaldas umbes 120 kg paha ainet. Raudteetammi tabamisel moodustus lehter läbimõõduga umbes 10 meetrit. Rööpad purunesid kuni 20 meetri ulatuses.
Sellise TB-3 / I-16 koosluse kasutamisest natuke juttu siin: http://falkeeinsgreatplanes.blogspot.co ... rmans.html

Saveljevi kvadroplaan. Kinnitatakse aga ka, et tegelikult olla nende masinate loojaks hoopistükkis Saveljeviga koos töötanud poolakas Vladislav Zalevski

Tulesiil
Katsemudeli loomislugu.

„…1944 aastal pakkusid Tupolevi konstrueerimisbüroo brigaadiülem Nadaškevitš ning juhtiv insener Saveljev välja idee kasutada Špagini püstol-kuulipildujaid vastase jalaväekolonnide ründamiseks. Sel otstarbel projekteeriti platvorm, millele oli kinnitatud 88 püstol-kuulipildujat PPŠ (üksteist rida, igas reas kaheksa rauda).
Kogu süsteem sai nimeks „PPŠ patarei“. Igal relval oli seitsekümmne ühe 7,62 mm. padruniga varustatud magasin. Lahinguolukorras kinnitati platvorm jäigalt Tu-2 pommisektsiooni. Rünnates avas piloot pommisektsiooni luugid ning avas spetsiaalse sihiku abil sihtides vaenlase pihta marutule. Ümberlaadimiseks lasti platvorm trosside abil alla.



Otsus sellise süsteemi paigaldamiseks kahele lennukile Tu-2S võeti vastu lennuväe peamarssali Novikovi juures toimunud nõupidamisel 1944 aasta 10 novembril.Kümne päeva pärast pöördus Tupolev TTPA õhujõudude peainseneri Repini poole palvega anda käsk 156-ndale tehasele eraldada 180 1941 aasta mudeli 180 PPŠ-dkoos vastava koguse ketasmagasinidega ning 15 000 padruniga nende tarbeks.
1946 aasta veebruari algul läbis PPŠ patarei, mis mitteametlikult oli saanud nimeks „tulesiil“ (огненный еж), lennukatsetused polügoonil. Katsetused demonstreerisid patarei suurt efektiivsust. Siiski oli marutuli lühiajaline ning vajadus automaatide ümberlaadimiseks lennuväljale tagasi pöörduda muutis süsteemi eelised olematuks. Kokkuvõttes tunnistati vaenlase hävitamiseks märksa otstarbekamateks kassettides paiknevad väiksekaliibrilised pommid.


Siiski tuleb tunnistada, et antud lennuk läheb ajalukku vaatamata sellele, et see loodi vaid ühes eksemplaris, siiski masinana, millel läbi ajaloo on paigaldatud kõige rohkem raudu.
http://alternathistory.org.ua/ognennyi-ezh

Sihuke imeline pilt...oskab keegi öelda, ons tegu kunstilise fototöötlusega või on taoline sõiduriist ka tegelikuses esinenud... Väidetavalt 34 aasta ja Austria.

Disainer seljatas inseneri, muidu poleks selline kenadus sündida saanud
Pildi järgi otsides oli see imemasin täiesti olemas, Škoda PA-II

http://www.tanksinworldwar2.com/czechos ... -pa-ii.php

Aga milleks selline riist veel hea oli
Ratastooliinimesed saaks sellisega meie tänavatel hakkama küll