Viktoriin

[Castellum]

Kirikupoolne külg ei ole sirgjoon?

Vaata nt Maa-ameti kaarti. On üldiselt ikka küll sirgjoon.

[Svejk]

Lossi jõepoolsel seinal on eenduv rõdu või miski, millele konkreetset nime ei oska hetkel anda:



Oletan, et kui see on õige vastus, siis selle juurdeehitusega on seotud mingi põnev juhtumine või tähendus....

[Illike]

Kirikupoolne külg ei ole sirgjoon?

Vaata nt Maa-ameti kaarti. On üldiselt ikka küll sirgjoon.

Julgen vastu vaielda, aga saan aru, et see ei ole õige vastus

[aurik]

Võib-olla peab Castellum silmis paari müürist pisut eenduvat osa, mille allotsas oli auk, elik, mille kaudu lihtsalt väljaheited lossi müüri taha kukkusid?

[Walter2]

Lossi jõepoolsel seinal on eenduv rõdu või miski, millele konkreetset nime ei oska hetkel anda:
Oletan, et kui see on õige vastus, siis selle juurdeehitusega on seotud mingi põnev juhtumine või tähendus....

See on kindlasti Eesti esimene vesiklosett?

[Castellum]

Kirikupoolne külg ei ole sirgjoon?

Vaata nt Maa-ameti kaarti. On üldiselt ikka küll sirgjoon.

Julgen vastu vaielda, aga saan aru, et see ei ole õige vastus

Mina Maa-ameti aerofotolt küll ei saa sellist tulemust. Max ~0,5 m erinevust sirgest, s o ~0,5 %. Vast loeb selle ikkagi sirgeks.

[Castellum]

Lossi jõepoolsel seinal on eenduv rõdu või miski, millele konkreetset nime ei oska hetkel anda:



Oletan, et kui see on õige vastus, siis selle juurdeehitusega on seotud mingi põnev juhtumine või tähendus....

Väga ilus pilt...nime ei oska ka paraku anda, ise olen seda nimetanud ärkliks, aga pole ka päris see...tegu on 17. saj paraadsissekäigu ja -trepikojaga.

Aga pole õige. Üritan ikka rääkida linnusest, s o 13. saj...~1562. Kõik hilisemad linnusesse ehitatud uhked lossid ja kirikud on omaette huvitav teema, aga praegu ei puutu siia.

[Illike]

Kas on seotud geomeetriaga või on ehituslik iseärasus?

[Svejk]

Kuna selgelt (ühemõtteliselt, täpselt) pole seda pakutud, siis pakun, et põhiplaanilt "ruut" on tegelikult pisut "rombis"...

[Castellum]

See on nii geomeetriline kui ka ehituslik iseärasus, nii et Illike ja Svejk on õigel teel. Aga rombis ei ole, vaadake kaarti. Alla 1% jms hälbeid pole mõtete pakkuda...

[Some]

Kahtlustan, et ideaalse ruudu rikkus ära suurtükitorn, ehk siis praegune kirik. Muidu vaata millisest küljest tahad - ongi ruut.

[Castellum]

Kahtlustan, et ideaalse ruudu rikkus ära suurtükitorn, ehk siis praegune kirik. Muidu vaata millisest küljest tahad - ongi ruut.

Ei ole, on ju öeldud, et linnuse hilisemaid lisandusi ei arvestata.

Tõsi, mingil muldkindlusehitisel suurtükitorn ehitati siia 16. salgupoole. Seda võiks nimetada rondeeliks, aga kuna selle perioodi terminid pole eesti keeles paigas (loodetavasti saab uue leksikoniga korda), jääksin selle pikema variandi juurde. Igal juhul polnud see bastion, nagu tihti väidetakse.

Ja see torn ühendati linnuse vana kaguväravaga mingi kaelkaponiiriga, arvan mina. Täpselt me ei tea, pole lihtsalt andmeid. Nii et pro forma olid need tõesti keskaegsed lisandid, ehkki sisult juba uusaegsed kaitseehitised. Aga see tõesti ei puutu linnuse ruudukujulisse kavatisse.

Ise proovisin ka Maa-ameti kaardilt mõõta üle, nii et igaüks saab kontrollida üle.

Asi on selles, et linnuse ringmüüri algne põhi on ruut küljepikkusega ~105 m (kirjanduses andmed natukese kõiguvad). Ilmselt pandi maha ka mingi märknöör, pakuks ise ehitajana välja. Aga välja kukkus nii, et edela- (Tallinna tänava poolne, praeguse peavärava poolne) ja kirdekülg (jõepoolne) ehitati sellest mõttelisest ruudust sissepoole, loode- (tehasepoolne) ja kagukülg (kirikupoolne) aga sellest ruudust väljapoole. Kuna seinte paksus on ~2...2,5 m, siis on praegu linnuse üks külg ~4...5 m pikem kui teine. Nähtuse põhjust me ei tea.

Kuna geomeetrial põhinev lahendus oli sel ajal oluline, oletan, et selle korrapära rikkujatel ei läinud kuigi hästi. Tänapäeval on ehitusel palju selliseid asju - avasid mõõdetakse sise- või välisseinast, aga peaks võtma hoopis teljest; suunatud sarrusega paneel pannakse valet pidi jne jne - omast praktist olen näinud. Põhjus lihtsalt teadmiste puudus (enamik ehitajatest ei tea, kuidas töötab raudbetoonis sarrus), aga ka inimlik eksitus. Miks oli toona nii, veelkord, ei tea.

Nii et tehniliselt oli ksf flindil õigus. Kuna ta aga tulistas puusalt kobara vastuseid ja ei saanud ise aru, mida ta üldse vastas, jätsin selle arvestama. Moded ehk arvavad teisiti.

Kui läheb nii, siis flint küsib.

[Svejk]

Tuttav lugu...

Kui ma buumiajal ühte siksakitavat ridaelamuvundamenti ettevõtsin, siis geodeet-seapeet (mitte midagi isiklikku, Fucs.... ) põrutas märgid taldmikule, samasugused mõlemale küljele
(täielik haltuura)
"Usalda, aga kontrolli"...... mõõtsin mõõdulingiga üle küll, aga õnnetuseks õigestimärgitud külje pealt ja kõik klappis - teist külge enam ei viitsinud.

Niisiis läks ladumine lahti, aga mida rida edasi, seda kahtlasem asi silmale tundus, kuni lõpuks taipasin - teise poole märgid olid seinapaksuse võrra nihu
(kusjuures viga oli pmst samas proportsioonis nagu Põltsamaa linnuselgi )
Seapeet midagi omaks ei võtt, kui kuriteopaigale tagasi kutsusti ja ma ta argumentidega nurka surusin. Vihjas vaid et "tal tööd küll, ja kui ei midagi meeldi siis ta enam üldse platsile nägu ei näita.." Ehh - olid ajad ...

Saagisime seinajupid vahelt välja ja uuesti teisele poole joont tagasi. Taldmik oli õnneks piisavalt lai.....

[flint]

Ruut on nelinurk mille kõik küljed on võrdse pikkusega ja nurgad täisnurgad. Sain ise täitsa hästi aru mida vastasin, et küljed erineva pikkusega ja lisasin lihtsalt mis sellega kaasneb.


Vahele üks lihtne küsimus, Eesti NSV-s oli 1 linn kus oli 2 Lenini kuju (neid suuri seisvaid) kuid polnud ühtki kirikut, mis linnaga tegu?

[Castellum]

Ruut on nelinurk mille kõik küljed on võrdse pikkusega ja nurgad täisnurgad. Sain ise täitsa hästi aru mida vastasin, et küljed erineva pikkusega ja lisasin lihtsalt mis sellega kaasneb.


Vahele üks lihtne küsimus, Eesti NSV-s oli 1 linn kus oli 2 Lenini kuju (neid suuri seisvaid) kuid polnud ühtki kirikut, mis linnaga tegu?

Jõgeva.

Nt siit:
http://www.bettimuuseum.eu/index.php?lang=3