www.militaar.net

Otse loomulikult!

Küsi

Põltsamaa linnusega jätkame.

Teatavasti nägi Põltsamaa linnus pärast 18. saj lõppu välja järgmisena - ruudukujuline linnus, mille idanurgas olnud konvendihoonest ehitati 18. s lõpus uuesti üles loss (järjekorras kolmas). Kaguküljel olnud kindlusehitistest oli ümber ehitatud kirik. Kogu see toredus põles 14. juulil 1941 ära.

Kirikut taheti juba 1942 taastada. Tõsi, pole teada, kas hoone pidi olema vana või pidi kuskile linna rajatama uus hoone. 1947 võeti ikkagi ette vana kiriku taastamine. Nõukogude võimu kiuste õnnistati rekonstrueeritud kirik 1952 sisse (tornikiiver 1969).

Kiriku küljes olevat linnust (ja eriti muidugi uhket lossi) - ehk siis nööbi küljes olevat pintsakut - aga ei hakatud taastama ega isegi mitte selle mõttega uurima.

Küsimus - mis takistas 1940-te lõpul/1950-te algul Põltsamaa linnuse ja lossi taastamist või isegi nende ehitus-arheoloogilisi uurimisi?

Kas sinna polnud maetud hunnik "vabastajaid" kellede haudu ei lubatud üles tuhnima hakata?

Seos mõne endise omanikuga?

aest kirjutas:Kas sinna polnud maetud hunnik "vabastajaid" kellede haudu ei lubatud üles tuhnima hakata?

Vähemalt ei jäänud, muidu oleks sinna tekkinud kivi.

Illike kirjutas:Seos mõne endise omanikuga?

Ei...nõuka ajal oleks ju hoopis miinus olnud...

Kas pole siin seos Eesti esimese lipu valmistamisega Emilie Beermanni poolt? Ehk põhjus umbes analoogiline miks ei taastatud Endla teatrit Pärnus?

Walter2 kirjutas:Kas pole siin seos Eesti esimese lipu valmistamisega Emilie Beermanni poolt? Ehk põhjus umbes analoogiline miks ei taastatud Endla teatrit Pärnus?

1884 oli Põltsamaa linnuses Vana-Põltsamaa mõisa süda, omanikud Gagarinid:
http://mois.ee/vilj/poltsamaa.shtml
Emilie Beermann õmbles lipu hoopis mujal:
https://poltsamaa.kovtp.ee/documents/68 ... 5c0026a910

Kõhud täis ja väike nuputus

17. Paistab. et Põltsamaad keegi välja ei mõtle. Pakuks huupi, ehk sinna paigutati miskid sõjaväelaod.

Kas kakskümmend viis ei ole või?

Svejk kirjutas:Kas kakskümmend viis ei ole või?

Mooarust ka

15 loomulikult

16

Some kirjutas:17. Paistab. et Põltsamaad keegi välja ei mõtle. Pakuks huupi, ehk sinna paigutati miskid sõjaväelaod.

Põhimõtteliselt vastus õige.

Linnus oli Nõukogude sõjaväe käes, mis seal täpselt oli, ei tea. Ehkki otseselt pole öeldud (pole veel sattunud peale), pidid need olema lennuväelased. Põhiobjekt oli siis Kuningamäe lennuväli (-baas?).

Praegu ei kujuta küll ette, kuidas ühel pool müüri on sõjaväe arvel olev objekt ja teisel pool taastasid tsiviilisikud kirikut (s o natuke riigikahtlane tegevus niikuinii). Nii et teatud kahtlus selle versiooni kohta on...

Villem Raami järgi lahkusid sõjaväelased veebruaris 1956. Tema ise hakkas Põltsamaa asju uurima täiesti ametliku restauraatorina millalgi 1960-te lõpus. Miks vahepealsed tosinkond aastat, kui sõjavägi oli koha andnud vabaks, midagi teha ei saanud, sellele tema kirjapanekutes vastust ei ole (=mina pole veel leidnud).

Some, küsi.