www.militaar.net

toomasv kirjutas:

kuido20 kirjutas:

toomasv kirjutas:Proovime uuesti. Kõigepealt sooviks ka muidugi kuido20 käest teada saada, mis asi on Vene gaas?? Ja kui ma ei oleks hakkanud siin vinguma, siis parandus oleks vist olemata ?

Väga hea, et tähelepanu juhtisid, sain faktivea parandatud.
Vene gaas on see, mis toru sees on ja algselt Venemaalt pärit, ehk Venemaa saab kasu.
Näiteks, kui Ungari saadab gaasi Ukrainale ja Ungari sai ise selle gaasi Venemaalt, siis on tegu Vene gaasiga.

Kui Ungari saadab gaasi Ukrainale, siis on see juba Ungari gaas ja Ungari saab sellest kasu. Seda "vene gaasi" mantrad kordavad ainult Vene propakanalid. Olgem ikka täpsed, kui Gasprom müüb Slovakkiale gaasi, siis sealt maalt tema kasusaamine lõppebki, edasi saab kasu Slovakkia. Või Poola, või mis iganes muu riik või koht, kust Ukraina gaasi ostab. Ukraina ei osta juba 2,5 aastat gaasi Gaspromilt, seega ta ei ole sõltuvuses Gaspromist.

Ma räägin sellest, et kui Ukraina gaasi asemel kasutaks rohkem muid energiallikaid (prügi, tuul, biogaas, päike jne) siis ta peaks vähem gaasi juurde ostma. Sõltumata sellest, kelle gaas Ungari/Slovakkia/Poola kaudu kohale jõuab ja kellele on Ungari/Slovakkia/Poola Ukrainasse edastatava gaasi eest maknud.

Kui Ungari tarnib Ukrainasse Venemaalt ostetud gaasi siis venelased saavd oma tulu kätte ungarlaste käest. Kui Ukraina ei peaks Ungarist gaasi ostma siis ka Venemaa ei saaks oma tulu ungarlaste käest.

Ukraina kindral Ruban "Ohvitseride korpusest", peeti kinni Maiorski kontrollpunktis mööblikoorma sisse peidetud relva ja laskemoona laadungiga. "Ohvitseride korpus" tegeleb vangide vahetamisega.

https://www.pravda.com.ua/rus/news/2018/03/8/7174046/

kuido20 kirjutas:Ma räägin sellest, et kui Ukraina gaasi asemel kasutaks rohkem muid energiallikaid (prügi, tuul, biogaas, päike jne) siis ta peaks vähem gaasi juurde ostma. Sõltumata sellest, kelle gaas Ungari/Slovakkia/Poola kaudu kohale jõuab ja kellele on Ungari/Slovakkia/Poola Ukrainasse edastatava gaasi eest maknud.

Seda nüüd küll, aga taastuvatele energiaallikatele üleminek nõuaks nii suuri investeeringuid, et ettenähtavas tulevikus seda nagunii ei juhtu.

Kriku kirjutas:

kuido20 kirjutas:Ma räägin sellest, et kui Ukraina gaasi asemel kasutaks rohkem muid energiallikaid (prügi, tuul, biogaas, päike jne) siis ta peaks vähem gaasi juurde ostma. Sõltumata sellest, kelle gaas Ungari/Slovakkia/Poola kaudu kohale jõuab ja kellele on Ungari/Slovakkia/Poola Ukrainasse edastatava gaasi eest maknud.

Seda nüüd küll, aga taastuvatele energiaallikatele üleminek nõuaks nii suuri investeeringuid, et ettenähtavas tulevikus seda nagunii ei juhtu.

Saavad küll kui tahaksid, 1 megavatine jaam avati jaanuar 2018 Tšernobõlis
http://www.independent.co.uk/news/world ... 59891.html

Kulutatakse aga 133,4 B kWh aastas. Taastuvenergia osa energiatarbimises on 3%.

Otto K kirjutas:

kalvis kirjutas:Torude surve ja gaasihoidla pole mitte kuidagi seotud, sest gaasiohoidlas on alati kompressorid ja gaasihoidla surve on alati suurem kui on trassi oma. Muidugi võib olla ei soovi riik kogu gaasi hoidlast ära tarvitada ning lihtsam on koole ja muid sotsiaalasutusi sulgeda kui liigse kulu tekitajad.

Ma selle väite peale mürki ei võtaks.
Mina olen lugenud / kuulnud, et need asjad ( surve torudes ja gaasihoidlad) on omavahel vägagi seotud ning oma osa on ka külmadel ilmadel.
Hiodlates ei ole gaas kogu aeg (suure) surve all.
Kui magistraaltorus surve langeb, on seda vaja kompenseerida gaasihoidlates oleva survega kuid see võtvat aega ja külma ilmaga topelt aega.
Huilandiapoolne gaasisurve langus tuli suure ootamatusena, väidetavalt.
Kusjuures, üks vaidluspunkt Stocholmi kohtus on ka gaasi surve trassis. Väidetavalt on Huilandia sellega kogu aeg "jukerdanud" ning surve on lepingus määratust väiksem olnud. Jällegi on pidanud Ukraina tegema lisakulutusi, et transiitgaas jõuaks Euroopasse.

Juhtumisi ma tean täpselt, kuidas gaasihoidlad ja surved on seotud.
Gaasihoidlatel on kompressorid, et survestada maaalust "mahutid" - seal on suurem surve kui trassis. Nee kompressorid on päris jurakad mis sinna 100 baari kanti rõhku sisse taovad. Üks kolb on umbes 100 liitrise vaadi suurune. Mida rohkem gaasi hoidlasse pannakse seda suurem peab surve olema. Gaasihoidla töötab tagurpidi tünni põhimõttel - surve tõstmisega surutakse põhjavesi tünnist välja allapoole.
Trasside rõhud jäävad alla 100 baari, minimaalseks on 20 baari. Ka trassidel pumbatakse gaasi kompressoritega - seega on liikumise alguskohas surve suurem olles samuti 85 baari kandis, samas kui lõpuotsa juures on võibolla 20 baari.
Vene kui laseb surve alla siis tõesti ei saa gaasi enam madala surve juures imeda (ku isurve langeb alla 20 baari, lülitatakse trass välja).
Riigipiiridel on siibrid ja kui teinepool laseb surve alla või ei anna gaasi siis pannakse siiber kinni (vaevalt ukraina tahab et tema gaas liiguks venemaapoole).
Loomulikult kui idanaaber tahab käkki keerata või mitte Ukrainale gaasi tarnida siis ta võib üldse andmise lõpetada või annab vähendatud koguses varem kokkulepitust. Mõlemal juhul surve langeb.
Surve langedes langeb ka gaasi temperatuur, muidu poleks probleemi aga see vähene veeaur võib hakata kondenseeruma ja põhjustada jamasid gaasikompressorjaamades. Selleks on aga vastumeede olemas - kompressorjaamas köetakse gaasi tema endaga. See kõik on automaatne ja ei põhjusta midagi. Kuid siit tuleb ka vastus miks rõhku alla 20 baari ei lasta.
Kui keegi tahab gaasispetsiifilist juttu rohkem teada siis palun ühendust võtta privas, ma arvan, et foorumilugejaid see gaasitrasside temaatika väga ei huvita, lühidalt kui ikka üks pool gaasi ei anna siis ukraina peab kas oma reservuaarist võtma (ukrainal on see olemas) või teistest riikidest ostma.

Kriku kirjutas:Kulutatakse aga 133,4 B kWh aastas. Taastuvenergia osa energiatarbimises on 3%.

Kui taastuvenergia osa väike siis peaks ju kibekiiresti taastuvenerga toomisega pihta hakkama, sõda kestab veel kaua edasi. Kipub minema I maailmasõja laadseks kurnamissõjaks.

Minu arust võiks sõja ajal ikka sõja võitmiseks kulutusi teha. Teiseks, sõja ajal ja praeguse asjaajamiskorra juures ei investeeri keegi miljardeid Ukraina taastuvenergiasse.

Küll OT, aga see taastuvenergia...hiljutistel külmavõitu hommikutel kodust välja tulles jälgisin ümberringi tikksirgelt taevasse tõusvaid korstnasuitse ja mõtlesin, et mida küll teeks selliste ilmadega rahvas, kel toaküte tuulikute jahvatatud elektril põhineks...vabandust teemavälise postituse pärast.

Küttepuit on ka taastuvenergia.

Metsa on ukrainlastel vähe ja söega on jama. Ühes ahjufoorumis keegi sealt kurtis, et valitsus küll propageerib tahke kütuse kasutamist, aga kütuse saamist ei soodusta kuidagi. Igasugust põhku ja maisivarsi on see-eest neil külluses ja sõbrad poolakad toodavad ka seadmeid (ka väketootjatele), millega sellisest toorainest brikette saab pressida. Võmalusi neil tegelikult on, kui tagavad end liigutada. Talveperioodil kasutatavat päikeseenergiat soojusena kasutamiseks on neil ka lõunapoolsema asendi tõttu arvestatavas koguses. Hulk päikeseelektrijaamu jäi Krimmi.

Jah, kui lugeda "Surnud hingi", siis seal köetigi õlgedega mõisaahjusid.

Kriku kirjutas:Minu arust võiks sõja ajal ikka sõja võitmiseks kulutusi teha. Teiseks, sõja ajal ja praeguse asjaajamiskorra juures ei investeeri keegi miljardeid Ukraina taastuvenergiasse.

Kas sellise vinduva pikajalise kurnava konflikti korral ei otsusta mitte see, kellel tagalas kõht rohkem täis on ?
Külm sõda vol. 2 käib täie hooga ja Külm sõda vol. 1 lõppes ju sellega, et oma sõjalise hiilgus tipul NLiit kukkus lihtsalt ära, nälg tuli majja.

Ukraina majanduslik olukord ei ole kiita, hullem kui Venemaal, vaatama sellele, sanktsioone Venemaale regulaarselt uuendatakse. Seda rindel rahulikumat perioodi peaks Ukraina kasutama ühiskonna ja majanduse kiireks reformimiseks, sest sõjaväele saab anda nii palju vahendid kui majandus kannatab. Reformidega Ukrainas hästi ei lähe.

https://maailm.postimees.ee/4431859/ukr ... -realistid

Ei usu, et taastuvenergia juurutamine gaasi asemel tagalas kellegi kõhtu täidaks. See on ikka väga pika vinnaga ja kallis. Euroopa rikkaim riik Saksamaa, kus pole mingit sõda, ka ei kiirusta sellega.

Minuaruast on Ukraina gaasijama NSV Liidu aegsest infrastruktuurist tingitud. Gaasitrassid on igale poole veetud ja linnade kaupa on elumajad ainult gaasiküttele arvestatud. Kõige tavalisemas korteris jätkub elektrivõimsust ainult valgustuseks, telekale , külmkapile ja hädapärast ka pesumasinale kui naabrimutt samal ajal oma trussikuid pesema ei hakka. Süüa tehakse gaasipliidil ja sooja vett saab samuti gaasiboilerist.
Ilmselt on ka siis kesküttekatlamajad gaasitoitel kui toru juba sinnamaani veetud on.

Elektrit iseenesest on ja selle puudumise tõttu nad külma kätte ei jääks. Ukrainal on nii tuumajaamad kui hüdroelektrijaamad ja kivisütt samuti. Probleem on ikka selles, et elektrivõimsus ei jõua õnnetute ülekandeliinide tõttu sinna kuhu vaja ja liine pole keegi uuendanud, sest elu on aegade algusest gaasile orienteeritud. Eestis on sellele natuke sarnased mõned Narva gaasipliitidega linnaosad - endil elektrijaam kohe kõrval, aga võimsust ei jätku.

Seepärast pole erilist vahet, et kas energia on taastuvenergia või mitte. Pealegi on see Tšernobõlis avatud 1 MW jaam irvitamapanevalt väike. Eestis Ida-Virumaa poole sõita, siis on mõnes sealses tuulepargis üksainuds tuulik 3 MW.