Postitatud: 26 Juul, 2005 17:25
Jah!
Harald Roots käis Saaremaal Laidoneri jt sõitu ette valmistamas.
Ta kirjutab sellest:
"Esimene sõit läks Taga lahe äärde, kus toimus sakslaste dessandi peajõudude maandumine. Ülev tunne valdas mind, kui jõudsin selle lahe rannikule, mida nimetatakse ka Pidula laheks. See laht jättis tõesti piduliku mulje. Ringi sõites ja käies otsisin üles sakslaste maandumiskoha Undva poolsaarel Rannaküla juures. Vestlesin ka kohalike elanikega. Sain nendelt teada nii mõndagi huvitavat.
Sakslaste dessandi teostamise päeval 12. oktoobril 1917. a. oli vana Mihklipäev [kuupäeva puhul tuleb arvestada, et 29. IX muutub uue kalendri järgi 12. X-ks]. Sel puhul tehtud Saaremaal juba aegsasti õlut. Saaremaa õlu oli tuntud oma kanguse poolest - "kes tilga saab, see maha jääb!" Juba Mihklipäeva eel joodud tublisti õlut ja eriti meeldinud see hüva jook vene soldatitele, kes 11. oktoobril pea kõik purjus olnud. Ka vahipostid maganud purjuspäi, kui Taga lahte 12. oktoobri varahommikul ilmunud saksa laevad suurearvulise dessantväega. Vaenlase laevu märgatud alles siis, kui need oma kahuritest tule avanud. Ka side rannikul olnud kõikjal katkenud, sest eelmisel päeval lõiganud saksa spioonid ja diversandid venelaste sideliinid katki. Saarel valitseva korralageduse tõttu olnud saksa spioonidel hõlbus oma purustustööd teha.
Elanikud jutustasid, et maandumislahingute ajal saanud 9 sakslast surma ja needki arvatavasti laeval, mis miini otsa läinud. Käisin nende langenud sakslaste ühishauda Rannaküla lähedal vaatamas. Kohalikest elanikest saanud surma ainult üks vanem mees, kes istunud oma toas. Kuul oli teda läbi akna tabanud. Küla ise kannatada ei saanud.
Leidsin üles ka venelaste 6" rannapatarei positsiooni, mille ümbruses oli veel märgata saksa laevasuurtükkide mürsulehtreid." (Lk 64-65). Jne.
Ma pole H. Rootsi koostatud (kapten Jaaksoni kui abijõu abil) ja Reegi nime all ilmunud "Saaremaa kaitsmist ja vallutamist a. 1917" lugenud ega tea, kuidas seal mihklipäeva kirjeldatud on.
Küsimisjärjekord Merepural
Harald Roots käis Saaremaal Laidoneri jt sõitu ette valmistamas.
Ta kirjutab sellest:
"Esimene sõit läks Taga lahe äärde, kus toimus sakslaste dessandi peajõudude maandumine. Ülev tunne valdas mind, kui jõudsin selle lahe rannikule, mida nimetatakse ka Pidula laheks. See laht jättis tõesti piduliku mulje. Ringi sõites ja käies otsisin üles sakslaste maandumiskoha Undva poolsaarel Rannaküla juures. Vestlesin ka kohalike elanikega. Sain nendelt teada nii mõndagi huvitavat.
Sakslaste dessandi teostamise päeval 12. oktoobril 1917. a. oli vana Mihklipäev [kuupäeva puhul tuleb arvestada, et 29. IX muutub uue kalendri järgi 12. X-ks]. Sel puhul tehtud Saaremaal juba aegsasti õlut. Saaremaa õlu oli tuntud oma kanguse poolest - "kes tilga saab, see maha jääb!" Juba Mihklipäeva eel joodud tublisti õlut ja eriti meeldinud see hüva jook vene soldatitele, kes 11. oktoobril pea kõik purjus olnud. Ka vahipostid maganud purjuspäi, kui Taga lahte 12. oktoobri varahommikul ilmunud saksa laevad suurearvulise dessantväega. Vaenlase laevu märgatud alles siis, kui need oma kahuritest tule avanud. Ka side rannikul olnud kõikjal katkenud, sest eelmisel päeval lõiganud saksa spioonid ja diversandid venelaste sideliinid katki. Saarel valitseva korralageduse tõttu olnud saksa spioonidel hõlbus oma purustustööd teha.
Elanikud jutustasid, et maandumislahingute ajal saanud 9 sakslast surma ja needki arvatavasti laeval, mis miini otsa läinud. Käisin nende langenud sakslaste ühishauda Rannaküla lähedal vaatamas. Kohalikest elanikest saanud surma ainult üks vanem mees, kes istunud oma toas. Kuul oli teda läbi akna tabanud. Küla ise kannatada ei saanud.
Leidsin üles ka venelaste 6" rannapatarei positsiooni, mille ümbruses oli veel märgata saksa laevasuurtükkide mürsulehtreid." (Lk 64-65). Jne.
Ma pole H. Rootsi koostatud (kapten Jaaksoni kui abijõu abil) ja Reegi nime all ilmunud "Saaremaa kaitsmist ja vallutamist a. 1917" lugenud ega tea, kuidas seal mihklipäeva kirjeldatud on.
Küsimisjärjekord Merepural
), Kuressaare "mättad" paremini säilinud kompleks siinmail (ja peaks veelgi parema välimuse saama) ja osadel omad ilusad nimedki olemas; Sookurg, Kull, Kotkas, Luik, Ööbik, Kiivitaja, Pääsuke, Tuvi. Nende kohta kunagi talvel küsimuski siitsamast viktoriinist läbi jooksnud (mille Sa vist koguni ise ära vastasid...)
