www.militaar.net

Lemet kirjutas:Mmm...eile nähtu põhjal ei suutnud seda teha isegi parimaks tunnistatud jagu. Tapa video kaheksas minut näitab, et ka seal on jalgakäimisega probleemid. Ilmselt on meie arusaamad eranditest pisut erinevad. Mis ameeriklaste rivisse puutub, siis asuvad ka nemad sealsamas Paldiskis ja on olnud juhust nende rivi paaril korral näha- ei ütleks küll, et nad nigelamad oleks kui KV ajateenistujad. Pigem vastupidi. Asjaga mitte seotud inimese pilgu läbi.

TTA kirjutas:

Lemet kirjutas: Mis ameeriklaste rivisse puutub, siis asuvad ka nemad sealsamas Paldiskis ja on olnud juhust nende rivi paaril korral näha- ei ütleks küll, et nad nigelamad oleks kui KV ajateenistujad. Pigem vastupidi.

Siis on küll kurb kui Paldiskis asjad nii nukrad on. Mul õnnestus sel kevadel näha paldiskis paraadi proovi mis tehti enne brigaadile lipu annetamist Tallinnas vabaduse platsil ja sealne ameeriklaste rivi oli küll nigel. Kui suur üksus seal ajateenijaid üldse rivistusel oli? Enamik on ju paldiskist ära kolinud või ei?

Käisin täna Paldiskis vandeandmist vaatamas. Muljed...jääb loota, et tegu oli lihtsalt ebaõnnestumisega ja et lahinguettevalmistus on ikka parem kui seal demonstreeritud riviväljaõpe ja muidu KV organiseeritus. Aga no vähemalt mingisugusegi muusika oleks võinud sellisele pidulikule üritusele ikka kohale vedada, üpris õõvastav oli vaadata lipu kulgemist haudvaikuses, saatjaks vaid saabaste klobin. Hakka meeldegi tuletama, et ses paljukirutud nõukogude armees toimus igahommikune razvod orkestri saatel. Esimene pool aastat ikka suure ja täisväärtusliku, ülejäänud poolteist kuuemehelise(aga väeosa oli kah vaid paarsada inimest) pasunakooriga. Vandeandmine on vaid üksainus kord(või vähemalt peaks olema) ja selle oleks võinud üritada mingilgi kombel meeldejäävaks teha. Positiivse poole pealt- meeldis, kuidas muidu uksepiita toetanud ameeriklane hümni kõlades valvel võttis. Ja ilmselgelt oli näha, et vähemalt ühes rühmas oli juhtivkoosseis olemas ja asine, mida oli mitmest asjast näha-kuulda.

tommy kirjutas:Päris hea reklaam....

Üle 130 kilomeetri pikkusest piirijoonest on ainult 11 kilomeetrit sellisel tasemel, et sellest märkamatult üle pääseda on võimatu. Enamik Eesti ja Venemaa vahelist maismaapiiri on kohutavas olukorras, kus piirivalvurid võitlevad võsa, rägastiku ja sooga. Politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher: piir peab ainult tänu valvurite supertööle.

Piiri valvamine saab sellise tegevuse kohta öelda ainult tinglikult, sest tegelikult otsivad valvurid looduse märke sellest, kas kuskilt on keegi juba salaja üle piiri vupsanud. Piltlikult öeldes tegelevad nad jäljeküttimisega nagu tuntud indiaaniromaanide peategelased. On juhtunud, et piirivalvuritel endil saab olematust piirialast kõrini ning nad teevad vabast ajast ise piirijoone siledamaks ja avaramaks. Nii näiteks on üks piirivalvur toonud ka kodutalust traktori ja teinud äkkega ühele lõigule korraliku kümne meetri laiuse raja. Jutt käib Euroopa Liidu ja NATO välispiirist.

Koostöö venelastega katkes

Olukorda, kus kahe riigi vahelist piiriala sisuliselt ei eksisteeri, kasutavad loomulikult ära kurjategijad sala- ja inimkaubanduseks, rohkemgi veel eksivad kogemata teisele poole piiri juhuslikud inimesed. Eesti Päevalehe saadud andmed näitavad, et selle aasta kaheksa kuuga on kogu idapiiril Narva-Jõesuust Luhamaani ebaseaduslikke piiriületusi olnud 109 korral. Selle sisse kuuluvad nii Peipsil valele poole eksinud kalapaadid kui ka kuritahtlikud piiriületused Kagu-Eestis. Just Kagu-Eesti maismaapiiril on rikkumisi fikseeritud rohkem kui 60 korral. Veel juuli lõpuks oli inimkaubandusega seotud piiriületusi ainult 13, aga see arv suureneb iga nädalaga.

Eesti Päevalehele on öeldud, et kui veel aasta alguses oli Eesti ja Vene piirivalve koostöö suurepärane ja Vene pool jagas eestlastega infot, siis alates Ukraina kriisist on kahe poole koostöö peatunud. See tähendab, et Eesti piirivalvurite töö on kolmekordselt raske: eel- ehk luureinfot napib ja üle piiri tulijaid on järjest rohkem ning seda olukorras, kus piirijoon on raskesti valvatav.

Ainuüksi kahe nädala tagusest Eston Kohvri intsidendist kuni tänaseni on piirivalvurid Kagu-Eesti piirilt tabanud neli illegaalide gruppi. Neist viimane tabati üleeile, kui vahele võeti viis Vietnami kodanikku ja nende eestlasest teejuht

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher lausub, et ideaalset piirijoont on Kagu-Eesti 136-kilomeetrisest piirilõigust 11 kilomeetri jagu. See on piirijoon, mis iga 25 meetri tagant on märgistatud postiga, piiriala on korralikult puhtaks tehtud, sirge ja varustatud jälgimisseadmetega, mis fikseerivad ületamise automaatselt. Sellises kohas pole võimalik teisele poole kogemata eksida ega ka teadlikult märkamatult üle piiri joosta. Valvekaameraid ja liikumissensoreid on ka ülejäänud 132 kilomeetril ja neid peidetakse isegi puude sisse, ent nende tööraadius on võsastunud lõikudes kohati ainult paar meetrit, sest puud ja võsa jäävad ette.

Pole kedagi huvitanud

PPA hinnangute järgi maksab ühe kilomeetri piiriala kaasaegseks ehitamine ja valveseadmetega varustamine 150 000 – 200 000 eurot. See tähendab, et vaja läheks vähemalt 20 miljoni eurost investeeringut, et kagupiir kvaliteetselt paika saada. Miks seda siiani tehtud ei ole? Ametlikult põhjendatakse ehitamata jätmist sellega, et Eesti ja Venemaa vahel pole jõustunud piirilepingut ning piiri väljaehitamine või korralik märgistamine võiks segada ratifitseerimisläbirääkimisi. Tegelik vastus on tõenäoliselt see, et kagupiir pole lihtsalt kedagi huvitanud. Endine siseminister Ken-Marti Vaher avaldas üleeile arvamusartikli, milles nõuab kagupiiri väljaehitamist, kuid jätab tähelepanuta asjaolu, et tal endal oleks olnud võimalik see oma ametiaja jooksul ära teha. Kui tema siseministriks oleku aja lõpu poole arutati PPA töötulemusi, ütles ta ise PPA juhtkonnale, et piiriteema pole prioriteetne.

Ka möödunud aasta lõpus, kui riigikogu väliskomisjonis piiri teemat arutati, jõuti seisukohale, et ehitame siis, kui piirileping on ratifitseeritud. Viimati küsis PPA riigieelarvest piiriala ehitamiseks 4,3 miljonit eurot just Ken-Marti Vaheri ajal 2012. aastal, ent raha ei antud. Pärast seda pole PPA uuesti raha küsinud, sest võttis toonast eitust signaalina, et piir ei huvita. Nii olemegi seisus, kus Eesti piiri valvatakse Boriss Jeltsini ukaasi ja Roland Peetsi 2006. aasta 20. aprillil välja antud käskkirja alusel. „Tänulik tuleb olla ka Tarmo Kõutsile ja Aare Evisalule, kes lasid omal ajal piirile paigaldada postid kirjaga: „Seis, Eesti piir!” Vähemalt on need olemas,” nendib Elmar Vaher.

Ta toob esile kolm punkti, mida 20-miljoniline investeering annaks. Esiteks läheks piirivalvuri töötund palju õigemasse kohta, kui see täna läheb. Teiseks oleks piiriületaja jälgede tuvastamine palju lihtsam. Kolmandaks, üle piiri jõudvad illegaalid jäävad praegu väga suuresti meie mureks. Tihti pole võimalik tõestada, kust nad Eestisse jõudsid, seega pole ka Venemaal kohustust neid tagasi võtta. See tähendab iga illegaali kohta sadades või isegi tuhandetes eurodes kulusid – alates kriminaalmenetlusest kuni illegaalide toitlustamise, majutamise, ravikulude katmise ja lõpuks ka kodumaale saatmiseni. Et riigipiir on välja ehitamata, on Eestile ette heitnud ka Schengeni hindamiskomisjon, seda viimati eelmisel aastal. Tõsi, hindamiskomisjon pole kahtluse alla seadnud seda, kas piir peab. Nagu Elmar Vaher ise oma alluvate kohta märgib: piir peab ainult tänu piirivalvurite ennastsalgavale tööle, kes peale kõige muu on piirile ise laudteid ehitanud. „Nende inimestega kohtudes näib uskumatu, kui nutikad nad on. Nad teevad kõik, mis võimalik, et vabast tahtest ja ajast oma töötingimusi parandada,” ütleb Vaher.

Paradoksaalsel kombel on kagupiirile nüüd tähelepanu toonud Eston Kohvri juhtum, mis pole sisuliselt kuidagi piiri pidamise või mitte pidamisega seotud. See, mis juhtus Kohvriga, ei tähenda, et piir ei peaks. Kapo valis Kohvri operatsiooni kohaks sellise võsa just sellepärast, et seal valitsevad säärased tingimused. Kui tegemist oleks ilusa laia piiriribaga, poleks kuidagi olnud mõeldav ka kahe nädala taguse operatsiooni luhtumine. See, et selleks ajaks tekitas piirivalve väga kitsal piirialal nii-öelda akna kapole tegutsemiseks, on normaalne asjade käik. Kas keegi kujutaks ette kapot korraldamas salajast operatsiooni, kus kõrval seisab hoopis muus mundris mees või puu küljes on kaamerad, mis kõike avalikult salvestavad?

Mis nüüd edasi saab? Nüüd on lubanud siseministeerium ette võtta PPA koostatud materjalid ning kaasata keskkonnaministeeriumi ja riigimetsa majandamise keskuse (RMK), et see saaks riigile kuuluvatel piiriäärsetel maatükkidel piiriala „sisse saagida”. Väidetavasti on RMK nõus ja valmis ka samahästi kui homme tööd alustama.

Kuni seda aga ei juhtu, jääb Eesti kagupiiri kaitsmine sõltuma piirivalvurite supertööst. PPA statistika järgi avastatakse piiririkkumistest keskmiselt 80%. See tähendab, et igast viiest avastatud riigipiiri ületamisest saadakse neljal juhul teada, kes ja miks ületas. Kui palju juhtumeid aga piirivalveni üldse ei jõuagi? „Arvame, et enamiku ikka avastame,” ütleb Vaher. „Kui vaadata info liikumist kapo, teabeameti ja kaitseväeluure vahel, siis olen küll kindel, et üle piiri ei saa.”

Piirivalvurid saavad uued relvad ja varustuse

Kurb on tõdeda, et meie idapiiri seis ei ole selline, nagu see peaks olema. Kevadel ametisse astudes oli üks minu esimesi tegevusi kagupiiril toimuvaga tutvumine. Nähes, et piir vajab hädasti investeeringuid, eraldasime juba kevadsuvel 200 000 eurot nii laudteede rajamiseks kui ka muudeks vajalikeks töödeks soistele piirialadele.
Arvestades ka Ukrainas toimuvat, oleme kevadest praeguseni suunanud piiri turvalisuse tõstmiseks erakorralisena üle kahe miljoni euro. Selle summa eest on kas juba soetatud või soetamisel täiendavad tehnilise valve seadmed, piirivalvuritele öövaatlusseadmed, korralik isikukaitsevarustus (kuulivestid, teleskoopnuiad, vihmaülikonnad, kaitseprillid jms). Samuti saavad kõik idapiiri valvavad piirivalvurid lähiajal uued kaasaegsed Waltheri relvad. Oleme kokku leppinud RMK-ga piirijoone võsast puhastamise ja vajaduse korral ka raietööde tegemise. Aga peale piirivalvurite varustuse hankimise ja piirijoone puhastamise oleme tegemas idapiiril ka kahte suurt kinnisvarainvesteeringut, millest Narva piiripunkti ehitus on juba töös ja Piusa kordoni (mis on ühtlasi kagupiiri suurim kordon) ümberehituses järgmisel aastal leppis valitsus kokku sel nädalal.

Piirivalvurite täpne palgatõus pole veel teada, aga kindlasti on palgatõusu protsent vähemalt kaks korda kõrgem kui riigieelarvest planeeritud üldine palgatõusuprotsent.

PPA hinnangute järgi maksab ühe kilomeetri piiriala kaasaegseks ehitamine ja valveseadmetega varustamine 150 000 – 200 000 eurot.

Ta toob esile kolm punkti, mida 20-miljoniline investeering annaks. Esiteks läheks piirivalvuri töötund palju õigemasse kohta, kui see täna läheb. Teiseks oleks piiriületaja jälgede tuvastamine palju lihtsam. Kolmandaks, üle piiri jõudvad illegaalid jäävad praegu väga suuresti meie mureks.

"...Kagupiir tuleks tema arvates korralikult välja ehitada, alustada võiks nendest lõikudest, mis tulevase piirilepinguga ei muutu. Ka kümnekonna aasta eest toimunud reform, millega piirivalve muudeti sõjaväelisest organisatsioonist politseiorganisatsiooniks, oli tema sõnul viga, sest praegune piirivalve ei suuda mingile relvastatud piiriületusele vastu seista. Piirivalve peaks olema sõjaväeline organisatsioon, mis võib samal ajal olla siseministeeriumi koosseisus, nagu see on Soomes ja oli meil 90-tel aastatel..."