72. leht 606-st
Postitatud: 20 Jaan, 2008 13:17
Postitas araterI
Huvitava tähelepanekuna, et isegi Leopard 2A6M CAN ehk siis eelmine aasta kanadalaste jaoks täiustatud masinad on RPG grillidega
pilt1
pilt2
pilt3
Selgelt küll missioonidele mõeldes aga siiski väga efektiivne. Räägitakse, et ka sääreluude murdmises kui kehvasti paigutatud.
Siin ka Leo-ostu infot kohalikelt
http://www.sfu.ca/casr/101-vehleo2.htm
Postitatud: 20 Jaan, 2008 15:48
Postitas Kapten Trumm
vk1 kirjutas: ( Ehk idee järgi on kahuritega süsteemi lask odavam ja vast ehk ka parem massilisema rünnaku puhul , aga probleem on laskekauguses . Et kui kahuri laskekaugus on u. 5km., aga kopteril oleval tankitõrjeraketil 6 km. , siis ei ole kahurist suurt tolku
Rakettide pealetuleku peamine põhjus on selles, et sõltumata suunamise viisist (radar, optiline vms) on kahuri tuli lihtsamini välditav. Selleks piisab ohtlikus alas korrapäratus siksakis lendamisest (inglise keeles gun jink). Iga lennuki manöövri järel peab automaatika kahuri asendit sättima, arvestama ennetuse ja lõpuks peavad mürsud ja sihtmärgini lendama. See kõik võtab aega 2-3 sekundit, mille jooksul võib lendur teha juba järgmise pöörde ja olla mürskude tabamise kavandatud kohast (impact point) nii 300 meetrit eemal ohutus kauguses. Madallennul on lennuki kiirus min 600-700 kmh - see on ca 200 meetrit sekundis.
Laskekaugus pole üldse küsimus, nt kergematel sõjalaevadel enim kasutatud OTO Melara 76 mm universaalne automaatkahur tulistab enam kui 10 000 meetri kõrgusele. Point on lihtsalt selles, et kahuri torust 10 km kõrgusele lendamiseks kulutab mürsk aega ca 15 sekundit ja selle aja jooksul jõuab manööverdav märk tahtmise korral impacting point'ist 10 km kaugusel olla.
Automaatkahurid on efektiivsed madalal ja otse märgile peale lendava masina vastu. Manööverdava hävituslennuki tabamine on sellega üpris keeruline - selleks on vaja moona, mis muudab suunda vastavalt märgi liikumisele - ehk juhitavaid rakette.
Postitatud: 20 Jaan, 2008 15:57
Postitas Kapten Trumm
araterl kirjutas:Huvitava tähelepanekuna, et isegi Leopard 2A6M CAN ehk siis eelmine aasta kanadalaste jaoks täiustatud masinad on RPG grillidega Selgelt küll missioonidele mõeldes aga siiski väga efektiivne. Räägitakse, et ka sääreluude murdmises kui kehvasti paigutatud.
No ega see ainult RPG vastu pole, see kaitseb põhimõtteliselt kõikide otseprojektsioonis tabavate kergete kumulatiivrakettide vastu, mille kaliiber on suurem kui grilli ribide vahe. Ma arvan, et ka CG ja B-300 vastu on samahea.
Aktiivsoomust ei saa sealkandis hästi kasutada, kuna kasutatakse tanki ümbruses palju jalastunud jalaväge, aktiivsoomuse lõhkemine on ohtlikum kui seal võrgus lõhkev kumulatiivrakett. Aktiivsoomus on mõeldud kasutamiseks first and foremost siis, kui tankid tegutsevad koos lahingliikurites jalaväega või omapäi. Teiseks aktiivsoomus on kopsakas kaalulisa. Kolmandaks koormab pisivigastustega tankide parandamine 20 000 km kodust eemal tublisti logistikat ja rahakotti. Kerged granaadiheitjad aga selle masina vastu peale vigastamise muud ära ei tee.
Postitatud: 20 Jaan, 2008 16:24
Postitas denis23
Kapten Trumm kirjutas:araterl kirjutas:
Aktiivsoomust ei saa sealkandis hästi kasutada, kuna kasutatakse tanki ümbruses palju jalastunud jalaväge, aktiivsoomuse lõhkemine on ohtlikum kui seal võrgus lõhkev kumulatiivrakett.
tegelikult venemaa eksperdid (nagu on kõigile teada, venemaa on nii soomuse kui ka aktiiv- ja dünaamilise soomuskaitsesüsteemide leiutajariik) on ammu selgitanud välja et aktiivsoomust on otstarbekalt rakendada ka siis kui tanki peal istub dessant, kuna lahingu mõttes kaotada mitu jalaväest on vähem valus kui terve tanki.
Postitatud: 20 Jaan, 2008 16:54
Postitas urmo25
araterl kirjutas:Huvitava tähelepanekuna, et isegi Leopard 2A6M CAN ehk siis eelmine aasta kanadalaste jaoks täiustatud masinad on RPG grillidega
pilt1
pilt2
pilt3
Selgelt küll missioonidele mõeldes aga siiski väga efektiivne. Räägitakse, et ka sääreluude murdmises kui kehvasti paigutatud.
Siin ka Leo-ostu infot kohalikelt
http://www.sfu.ca/casr/101-vehleo2.htm
See grill on väärt asi.Tean juhtumit kus inglaste soomuk viking afgaanis sai 5 rpg tabamust,aga tänu grillile jäi liikumis võimeliseks. Kahjuks Eesti soomukid afgaanis selliste grillidega ei varustata kuna soomukid on juba nüüd ülekoormatud ( toit jne).Masinate sillad ei pea vastu.Tanke võiks osta kas või õppe eesmärgil (sõdurite tankihirmu vastu ).
Postitatud: 20 Jaan, 2008 18:05
Postitas araterI
Krt terve pasi ring grille võiks kaaluda nii mõnisada kilo. See on siis kaks varustuses meest või muud nodi.
Aga noh, kui laksu ära saame, siis hakatakse arvutama, et ekstra kaks ühikut grillitud sõjameest konservikarbis on kehvem variant kui grilliring konservikarbi ümber.
Teretulemast reaalsusesse
http://hem.passagen.se/robinn/guard/bil ... 12_jpg.jpg
Postitatud: 21 Jaan, 2008 10:43
Postitas Kapten Trumm
urmo25 kirjutas: Kahjuks Eesti soomukid afgaanis selliste grillidega ei varustata kuna soomukid on juba nüüd ülekoormatud ( toit jne).Masinate sillad ei pea vastu.Tanke võiks osta kas või õppe eesmärgil (sõdurite tankihirmu vastu ).
Noh, teadjamad räägivad, et Pasi keskmine sild pidi lagunema ka ilma koormamata. On lihtsalt selline konstruktsiooniviga vist ja koormamine kiirendab asjade käiku. Oma osa annab ka see, et need masinad olid ju omajagu pruugitud ja seisid Soomes mobilisatsioonivarude hulgas (nagu meil seisavad rootsi rakmed).
Postitatud: 21 Jaan, 2008 18:10
Postitas Pirr
Kapten Trumm kirjutas:
Automaatkahurid on efektiivsed madalal ja otse märgile peale lendava masina vastu.
Kehtib see ka otse sihtmärgile lendava raketi kohta või on rakett õhutõrjekahuri automaatika jaoks liiga väike objekt

Postitatud: 21 Jaan, 2008 18:18
Postitas urmo25
Kapten Trumm kirjutas:urmo25 kirjutas: Kahjuks Eesti soomukid afgaanis selliste grillidega ei varustata kuna soomukid on juba nüüd ülekoormatud ( toit jne).Masinate sillad ei pea vastu.Tanke võiks osta kas või õppe eesmärgil (sõdurite tankihirmu vastu ).
Noh, teadjamad räägivad, et Pasi keskmine sild pidi lagunema ka ilma koormamata. On lihtsalt selline konstruktsiooniviga vist ja koormamine kiirendab asjade käiku. Oma osa annab ka see, et need masinad olid ju omajagu pruugitud ja seisid Soomes mobilisatsioonivarude hulgas (nagu meil seisavad rootsi rakmed).
meil 1jaol lagunes pasil korraga 2 silda ära ja neid juhtumeid polnud üks vaid minu mäletamist mööda 5või 6. oli ka selline juhtum kui masinal vahetati sild ära läksime siis opile kompaniiga opi lõpuks oli see sama sild puruks.eks see afgaani maastik aitab ka kaasa.
Postitatud: 23 Mär, 2008 11:42
Postitas hugo1
Eile näitas telekas üks päev Ants Laaneotsaga.
Näitas kuidas nad mööda Iraagi tankiromulat ringi tuiasid.
Ekraanile tuli sel ajal kiri, Laaneots tahab Eestile ka tanke.
Loodame, et see mees suudab midagi ära teha, näost tal näha, et asju võtab ta tõsiselt.
Leo 1
Postitatud: 28 Mär, 2008 18:45
Postitas Qtec
Mis puudutab võimalikku Leopard 1 ostu, siis leidsin sellise artikli:
http://www.defense-aerospace.com/cgi-bi ... le=feature
Juhiksin tähelepanu osale: "Furthermore, by 2012 there will no longer be logistics support and spare parts for the turrets of Leopard 1s, resulting in complete obsolescence by 2015."
Kuigi meile oleks ka Leo 1 juba suur saavutus, ei sisenda selline teave küll erilist kindlust ja soetustahet.
Postitatud: 30 Mär, 2008 15:15
Postitas araterI
See käib küll muu tehnika kui tankide kohta aga riikidelt nagu Poola ja Tšehhi oleks äkki midagi õppida eriti mis puudutab nt liikursuurtükke, jalaväemasinaid jne
Näiteks Tšehhid on teinud omal ajal ikka täiesti tõsiseltvõetava ja ajast kõvasti ees liikursuurtüki. Ei tea mida nad praegu seal toodavad?
http://en.wikipedia.org/wiki/DANA
Poola varustusest saab aimu siin
http://www.army.mil.pl/eng/arm.html
Postitatud: 30 Mär, 2008 17:10
Postitas paharet
araterl kirjutas:See käib küll muu tehnika kui tankide kohta aga riikidelt nagu Poola ja Tšehhi oleks äkki midagi õppida eriti mis puudutab nt liikursuurtükke, jalaväemasinaid jne
Näiteks Tšehhid on teinud omal ajal ikka täiesti tõsiseltvõetava ja ajast kõvasti ees liikursuurtüki. Ei tea mida nad praegu seal toodavad?
http://en.wikipedia.org/wiki/DANA
On olemas ka 155 mm variant mis võiks meile paremini sobida
http://www.kotadef.sk/uk_04_04.html.Kui andmeid vaadata siis tundub olema täitsa normaalne asi.
Postitatud: 01 Apr, 2008 1:41
Postitas Felix
paharet kirjutas:araterl kirjutas:See käib küll muu tehnika kui tankide kohta aga riikidelt nagu Poola ja Tšehhi oleks äkki midagi õppida eriti mis puudutab nt liikursuurtükke, jalaväemasinaid jne
Näiteks Tšehhid on teinud omal ajal ikka täiesti tõsiseltvõetava ja ajast kõvasti ees liikursuurtüki. Ei tea mida nad praegu seal toodavad?
http://en.wikipedia.org/wiki/DANA
On olemas ka 155 mm variant mis võiks meile paremini sobida
http://www.kotadef.sk/uk_04_04.html.Kui andmeid vaadata siis tundub olema täitsa normaalne asi.
Logistika mõttes läheks siiski palju libedamalt standartse laskemoonaga. Kuna meil neid 155mm. juba üksjagu on siis vaevalt sinna kõrvale enam neid 152mm. mõistlik võtta oleks. Neid 155mm. peaks läänes FH-70 ja M-109 erinevate modifikatsioonide näol kõvasti üle hakkama jääma, liigutakse ikka sinna PzH-2000. poole. Ootame oktoobrini ära eks siis paista, mis sest arengukava asjast saab aga tundub, et meil läheb siin kõik jälle justkui Oskar Lutsu Kevades Arnoga, et kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli kolmas maailmasõda juba alanud...
Postitatud: 02 Apr, 2008 13:05
Postitas Error404
Felix kirjutas: tundub, et meil läheb siin kõik jälle justkui Oskar Lutsu Kevades Arnoga, et kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli kolmas maailmasõda juba alanud...

aga kipub sinna kanti minema küll. Vandid norivad suht juba avalikult maailma areenil tüli, varem või hiljem kellegil viskab kopa ette see..