Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Jutt pole mitte mingist suvalisest Krimmi sillast, vaid sellest Kertši väina ületavast sillast, mis Krimmi venemaaga ühendab. Muidugi lasevad ukrainlased selle mingil hetkel tükkideks, tossuta palju tahad._dumbuser_ kirjutas: ↑01 Juul, 2022 14:31 Video autor pakub, et venelased on mingi Krimmis oleva silla pärast närvis ja teevad seal suitsukatet, et seda oleks raskem tabada. https://mobile.twitter.com/markito0171/ ... 7664157700
Oleneb mis rakette kasutatakse. Kui UKR otsustab selle silla vastu kasutada tavapäraseid laevatõrjerakette (Neptun, Harpoon), siis vähemalt üle vee lastes käib see nagu laeva pihta laskmine. Vaja on silla koordinaate, rakett lendab inertsnavigatsiooniga vajalikku ruutu, palju metalli ja betooni sisaldav sild peegeldab väga hästi radarikiirgust - raketi radar lukustub sillale ja ilmselt tabab. Mingi suits asja ei morjenda._dumbuser_ kirjutas: ↑01 Juul, 2022 17:44 Ma oletan, et ainult GPS põhine (või selle analoogid Galileo, GLONASS, BeiDou, jne https://www.telit.com/blog/multi-gnss-b ... dvantages/) peaksid hakkama saama nii, et sihtkohta ise ei näe. Ülejäänud peavad nö nägema. Näiteks laeva puhul pole koordinaadist palju kasu kui paat on õigest kohast juba minema kärutanud. Ja seega peab rakett suutma oludele vastavalt ka käituda ehk siis oma sihtmärgi asukoha muutust arvestama. Eks need raketigurud oskavad paremini seletada. Samuti pole läbi suitsu näha misasi seal silla peal liigub. Võib aga olla, et mingi väärt kraam on liikumas ja siis on parem sild koos selle kraamiga "orbiidile" saata.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõi:
Tänases telefonivestluses Ameerika Ühendriikide staabiülemate ühendkomitee esimehe kindral Mark Milleyga puudutasime Ukraina kaitseväe strateegiliste ülesannete elluviimise küsimust, millest peamine on ukraina vabastamine rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Meie kaitse- ja vasturündetegevuse õnnestumise oluline tingimus on vastavate materiaalsete ja tehniliste ressursside tagamine. Oleme siiralt tänulikud toetuse eest ja ootame edasist abi oma partneritelt.
https://t.me/operativnoZSU/30705
Mõned videod eesliiniltUkraina kaitseminister kommenteeris vaenlase vägede kaotusi:
- Vaenlane on kaotanud Ukrainas üle 30 000 oma sõduri. Rohkem kui 90 000 venelast on saanud haavata. Kadunud inimesi on palju. Venemaa juhtkond peab paljusid okupante "teadmata kadunuteks", et mitte maksta nende peredele rahalist hüvitist. Agressor püüab jõuda Donetski ja Luganski oblasti halduspiiridele. Samuti seab ta ülesandeks säilitada ja kindlustada maismaakoridor okupeeritud Krimmiga, blokeerides Ukraina meresidet Mustal merel. Omakorda kasutab ta Valgevene territooriumi raketirünnakute andmiseks Ukrainale. Teeme kõik, et kaitsta kõiki potentsiaalselt ähvardavaid suundi, märkis Oleksi Reznikov.
https://t.me/operativnoZSU/30701
Ukraina Tulevikuinstituut võttis Venemaaga seotud trendide nädala kokku.
1. Putin nimetas Donbassi kaitsmist ja Vene Föderatsiooni julgeolekut tagavate tingimuste loomist "erioperatsiooni lõppeesmärgiks". Ei mainitud ei kogu Ukraina "demilitariseerimist" ega "denatsifitseerimist" – vastupidi, viimasel ajal on täheldatud nende mõistete väljalangemist ametlikust Venemaa diskursusest. Nii et suure tõenäosusega on Venemaa esmaseks prioriteediks juurdepääs Donetski ja Luganski oblasti halduspiiridele. Tõenäoliselt järgneb sellele katse annekteerida Donbass ning osa okupeeritud Hersoni ja Zaporožje piirkondadest, korraldades seal pseudoreferendumid.
2. Venemaa negatiivsete demograafiliste protsesside taustal on Kreml huvitatud endise NSV Liidu Euroopa osast pärit migrantide ümberasustamisest (ja assimilatsioonist). Kuid arvestades, et Valgevene ega Moldova ei saa oma suuruse tõttu olla vajalikus mahus rände doonorid, keskendub Venemaa ukrainlaste ümberasustamisele. Korraldades ukrainlaste sundküüditamist Venemaa territooriumile ja sellele järgnevat levitamist kogu riigis, püüab Kreml vähendada Vene Föderatsioonist algava demograafilise kriisi negatiivset mõju.
3. Ukraina teema polnud Putini ja Lukašenka kohtumisel ainuke. Veelgi enam, mida laiem on aruteluväli ja mida rohkem teemasid Minski seisukohad pakuvad (mitte küsida), seda vähem on Moskval Ukraina küsimuses argumente. See kinnitab kaudselt 30. juunist 1. juulini 2022 Grodnos toimunud “Vene Föderatsiooni ja Valgevene piirkondade foorumi” kulgu. Putin ja Lukašenka piirdusid üldiste sõnadega videokõnedega. Teisest küljest sunnib Valgevene võimude agressiivne retoorika naabrite suhtes, vägede kohalolek Ukraina piiri lähedal ja Venemaa tulistamine Ukraina linnadele Kiievit hoidma piisavalt suuri väerühmi, et katta Valgevene suunda. See tähendab, et piirata end abivägede rindejoonele ülekandmise võimalustega. Ja see on juba Kremlile kasulik.
4. Vene okupandid Zaporožje TEJ juures võtavad ette uusi enneolematuid tegevusi, mis ohustavad tuumaohutust ja aitavad kaasa tuumakatastroofi tekkele. Samas ei loobunud rasistid plaanist ühendada Zaporižžja TEJ Venemaa Föderatsiooni energiasüsteemiga, ehkki sõjatingimustes on see ülimalt keeruline, kui mitte üldse realistlik. Liitumisraskuste taustal püüavad okupandid Ukrainat süüdistada selles, mida nad ise teevad – tuumajaamade käitamise reeglite rikkumises ja sõjalistel eesmärkidel kasutamises.
5. Kreml ajab sihipärast poliitikat süsteemivastase liberaalse opositsiooni täielikuks hävitamiseks. Ilja Jašini vahistamine ja välisagentide seaduse uus versioon olid sündmuste jada jätkamine - Navalnõi vahistamine, nõuded Jeltsini keskuse vastu ja liberaalse meedia sulgemine. Selle põhjuseks võib pidada hirmu võimalike protestiaktsioonide ees, mis on tingitud Ukraina-vastasest häbiväärsest sõjast, arvukatest inimkaotustest ja tavaliste venelaste elatustaseme langusest. Lähitulevikus ei pruugi Venemaal enam üldse olla avalikku opositsioonipoliitikut ega blogijat.
6. Putini esimene sõjaaegne välisvisiit Kesk-Aasia riikidesse kujunes tagasihoidlikuks, pealiskaudseks ja viljatuks. Kuid Putini reis oli pigem ennetav ja kaitsev kui proaktiivne ning seda seostatakse piirkondlike muutuste ja Venemaa mõju järkjärgulise vähenemisega piirkonnas teiste osalejate esilekerkimise, kohaliku integratsiooni ja Moskva nõrgenemise tõttu Ukraina sõja taustal. .
Osapoolte allkirjastatud kommünike ja Kaspia mere tippkohtumise tulemused näitavad, et riigid ei ole valmis tõsiseid projekte arutama. Ühelt poolt all-sanktsioneeritud Venemaa olemasolu ja teisalt Kaspia mere kui Euroopa turu potentsiaalse energiaallika kasutamise küsimuse tundlikkuse tõttu.
https://t.me/Pravda_Gerashchenko/29167
Feigin on Arestovitšit suht pidevalt pommitanud selle Kertši silla UKR poolse tümitamise teemal... et kas saaks ja millega saaks ja kas uute läänest saadavate kaugemale ulatuvate täpisrelvadega kuidagi ei saaks ja millal juba ometi saaks ja....Marvin kirjutas: ↑01 Juul, 2022 17:59Jutt pole mitte mingist suvalisest Krimmi sillast, vaid sellest Kertši väina ületavast sillast, mis Krimmi venemaaga ühendab. Muidugi lasevad ukrainlased selle mingil hetkel tükkideks, tossuta palju tahad._dumbuser_ kirjutas: ↑01 Juul, 2022 14:31 Video autor pakub, et venelased on mingi Krimmis oleva silla pärast närvis ja teevad seal suitsukatet, et seda oleks raskem tabada. https://mobile.twitter.com/markito0171/ ... 7664157700
Ukrainal puuduvad hetkel (avalike andmete põhjal) sellised relvad, mis võimaldaks silla pikemaks ajaks rivist välja viia ja ise mitte suitsiidi teha. Selleks on vaja purustada vähemalt üks kandepostide vaheline lõik või ühed kandepostid. See tooks kaasa kuudepikkuse remondi ja silla seisaku.Arestovitši vastus lühidalt ja kokkuvõtvalt:
* Sild on ehitatud väga tugev ja selle projekteerimisel ning ehitamisel on arvestatud võimalike rünnakutega
Kaart hetkel ei kinnita, aga selle järgi võib oletada möllu kogu sellel Verhnokamjanka / Zolotarivka mõneruutkilomeetrisel alal: https://www.google.com/maps/d/viewer?mi ... 03025&z=12
Keskmine on kindlasti Eestist.hjl85 kirjutas: ↑02 Juul, 2022 0:20 Eestlased , kes Ukraina eest võitlemas (foto) Kahjuks ei leidnud telefoniga vastavat teemag üles
https://twitter.com/russiaconflict/stat ... GaLLBi3Zdg
Seda osad allikad kinnitasid juba nädala alguses, et ukrainlased taandusid sealt täielikult ja et vene luuregrupid olid sealKriku kirjutas: ↑02 Juul, 2022 10:03 Küll aga kinnitab kaart Privilja langemist jõest lõunas ja Lisitšanskist loodes. Nii et nüüd on venelased ilmselt lõpuks suutnud sealkandis Severski Donetsi jõest püsivalt üle saada. Vaevalt et seda jõeületust enam kinni pannakse või et sel praegu erilist mõtetki oleks.