www.militaar.net

Kas keegi oskab kommenteerida, kas Ühendriikide 1. ratsadiviisi 8. ratsarügemendi mehhaniseeritud jalaväekompanii soomukid pidid 22.11.2014 olema Kaitseväe keskpolügoonil õppusel ja kui pidid, siis miks nad seal ei olnud?

Beginning early next year NATO will have a new reaction force ready, which can be deployed more rapidly on its eastern border. This new force, called "interim spearhead," will consist of a few hundred troops from Germany, the Netherlands and Norway. Troops will rotate in terms of their state of readiness, but remain at bases in their home countries.

http://www.dw.de/nato-prepares-spearhea ... u-2092-rdf

DW kirjutas mõnest sajast, NYT 4 tuhandest

The “interim spearhead force” will be made up of German, Dutch and Norwegian troops and is expected to be about the size of a brigade, or about 4,000 troops.

http://www.nytimes.com/2014/12/03/world ... c=rss&_r=0

Kui ise ei taha ennast kaitsta ei tee seda Nato ka http://www.cato.org/blog/are-baltic-rep ... ut-defense

Artikli autor T.G. Carpenter on ühes varasemas artiklis leidnud ka seda, et Balti riikide NATO-sse võtmine oli halb.

They are dangerous strategic liabilities, not assets.

(Märts, 2014)
http://nationalinterest.org/commentary/ ... next-10103

Artikli autor väidab, et Balti riikidel puudub arvestatav geopoliitiline tähtsus, mis on ju täielik jama. Balti riikide püsimine ohjeldab oluliselt Venemaa võimalusi hallata ja hõlvata Läänemerd. Kaardile vaadates on selge, et tänu Eesti ala hõivamine annaks Venemaale olulise kontrolli kogu Soome lahe ja Läänemere keskosa üle ning Läti ja Leedu alade hõivamine muudaks Poola ja Saksamaa haavatavamaks. Artikli autor ei mõista, et Balti riikide turvalisusest oleneb oluliselt Poola turvalisus, millest omakorda sõltub Saksamaa turvalisus. Ehk Saksamaal on kasulik pidada Poola suhteliselt tugevana puhverdamaks Vene võimalikku agressiooni, mis tähendab ka Baltikumi turvalisuse toetamist. Kolme Balti riigi hõivamine suurendaks samuti järsult survet merelises mõistes Taani väinadele ja seda kaudu brittidele (ehk kas tõesti jänkidele on Balti riigid siis geopoliitiliselt tähtsusetud).

Läti ja Leedu kaitsekulud on naeruväärsed küll, aga tobe on haukuda Eesti kallal, et see kuulub nende viie riigi hulka, kelle kaitsekulud on tegelikult soovitataval tasemel. Ei tahaks siiski lõunanaabreid lambist hukka mõista, ei tea nende taustu nii hästi. Ja minu meelest on suur asi, et kaitsekulud tõusevad vaatamata miinimumprogrammi täitmisele Eestis, ehk 0,05% on ka psühholoogiliselt märkimisväärne tõus.

mäger kirjutas: Läti ja Leedu kaitsekulud on naeruväärsed küll, aga tobe on haukuda Eesti kallal, et see kuulub nende viie riigi hulka, kelle kaitsekulud on tegelikult soovitataval tasemel. Ei tahaks siiski lõunanaabreid lambist hukka mõista, ei tea nende taustu nii hästi. Ja minu meelest on suur asi, et kaitsekulud tõusevad vaatamata miinimumprogrammi täitmisele Eestis, ehk 0,05% on ka psühholoogiliselt märkimisväärne tõus.

Mina olen aru saanud,et see märkimisväärne 0,05% tõus on tehtud liitlaste siin viibimiseks. Ilma selle märkimisväärse tõusuta aga liitlaste siin viibimisel peaksime kuskilt ostast 10 aasta arengukava kärpima. Oleks jäänud ära CV või Javelin? Hetkel paistab liikursuurtükid jäid ära st.lükati helgesse tulevikku aastal 2019.
Iseenesest ilma liitlaste tulekuta ei ole Eesti kuidagi reageerinud Vene-Ukraina sõjale välja arvatud jutt ja kiitlemine kui head me oleme.

Iga märkimisväärne kaitsekulude suurenemine tähendaks, et keegi teine kaotab. Sellel hetkel hakkab rahvas küsimas, et 2% meil juba on, NATO liikmelisus on, mida me enam tõmbleme. Nii et iga 0,x protsendi võrra suurenemine üle paljuräägitud 2%on justnimelt psühholoogiliselt keeruline. See ei ole enam siis, kui keegi hakkaks taguma avalikkuses aastaid, et esmane kaitsevõime vajab tegelikult näiteks 4%, aga seda pole veel keegi teinud. Trumm ei lähe siin arvesse, see vajab eeskõnelejaks kedagi tuntumat. Ärgem ikka ülehinnakem rahva tahet kaitsekuludesse raha panna, see lõppeb täpselt sellel hetkel, kui subjektiivselt tundub, et nüüd on piisavalt. Psühholoogiaga on tegemist ka selles osas, kui tõesti kulud järsult tõsta sinna 2,5 % kanti, siis paratamatult saadab see signaali nii sisse- kui väljapoole, et asi on kriitiliselt halb ja see tähendaks raha voolu väljapoole, nii et kokkuvõttes paari aasta perspektiivis raha hulk riigis väheneks ja seega kaitsekuludele võimalikult minev rahahulk jääks samaks või väheneks, vaatamata % suurenemisele SKP:st.

Kas kaitsejõud on jätkuvalt mugavustsoonis ja tegelikult oleks võimalik rahalist efektiivsust suurendada ja iseliikuvad varem tellida? Ma ei tea. Äkki keegi teine teab?

U-96 kirjutas:Kui ise ei taha ennast kaitsta ei tee seda Nato ka http://www.cato.org/blog/are-baltic-rep ... ut-defense

Iseenesest on see ju loomulik, me oleme NATO osa mitte NATO ei ole mingi suur ja kauge organisatsioon mida saab appi kutsuda häda korral. Me peame ka ise võimsalt panustama.

Mis puudutab aca seda Cato asutust siis ma oleks ettevaatlik.
http://en.wikipedia.org/wiki/Cato_Institute

Saavad väljastpoolt annetusi. "Väike" annetust Huilolt on täiesti reaalne, see kasutab kõike et meid maha teha.

Kapital tõmbleb praegu Eestist minema minna ikka sellepärast et meie riigi kestma jäämine pole enam liiga kindel. Meie väiksus on sügavalt meie endi mure. 2% asemel tuleks rääkida hoopis vajalikust võimsusest ehk siis küsimus tuleks püstitada umbes nii: Missuguse meie jõu juures ei saaks Vene fõderatsiooni inimkaotused olla enam alla näiteks 50 000 inimese. Ja vastav võimekus tekitada.

Mis puudutab aca seda Cato asutust siis ma oleks ettevaatlik.
http://en.wikipedia.org/wiki/Cato_Institute

Seal Cato instutuudis teenib oma leiba ka A.Illarionov, kes väga teravalt Putini vastu sõna võtab.
Cato mahategemiseks ei näe mina alust. Eriti veel, kuna see millest see artikkel räägib, on ju nende seisukohana pädev.

Ma näen ka meie kaitsepoliitikas muret tegevaid signaale. Ühest küljest on kõik erakonnad justkui aumehelikult kokku leppinud, et
"Riigi julgeolek on tähtis konsensuse asi ja parteipromo sellega ei tee. Populismi ei lange ja teeme ainult üheskoos vastutustundlikke otsuseid."

Nüüd ongi nii, et ei räägitagi antud teemal midagi. Keegi ei taha vastutada ja keegi ei taha sõna võtta. Kõik on vait. Ja triivitaksegi kuidas Mikser juhatab.
Mikser kuulutab meedias ainult suurt enesega rahulolu sõnumit.
Miks aetakse sellist "ehk ei juhtu midagi" riskantset poliitikat?

Oht ongi selles, et kui meil varustust ning sellega kaasnevat väljaõpet tunniks X ei ole, siis on ILGE JAMA.
Ei sobi "ehk aastaks 2020" vekslid. Hiljemalt 2016 lõpp peab hädapärane agressiooni tõrjumiseks kohapeal olemas olema ja asjakohane väljaõpe käimas.
Ja hädapärane on kõik see, mida riigikaitse arengukava on meile ette näinud.
Võimelünkade tõttu on väga võimalik, et paljud meist surevad asjata ja me kaotame oma riigi.
Laaneotsa artikli viimane lõik räägib ka, et VF-il on plaan panna õhuväega meie jaoks Läänemeri kinni.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ants-l ... d=70387093

On meil iseseisev õhutõrje sellega tegelemiseks?
Kui me konflikti korral oleme logistiliselt ära lõigatud, siis rahahunnik pangas ja tasakaalus eelarve meid enam ei aita.
Siis on meil vaja varustust, mida defitsiidi ja kõrge hinna tõttu pole võimalik hankida. Ja kui on võimalik hankida, siis pole võimalik kohale vedada.
See teadmine kõigutab moraali, usku riiki ja usku vastuhaku edukusse.
Miks aetakse meil sellist vastutustundetut kaitsepoliitikat?

See 0.05% lisaks on hale võrreldes VF-ga. VF kaitseelarve kasvab järgmiseks aastaks 20%.
Kui siiani oli meie kaitse-eelarve 2.0% SKP-st, siis VF eelarve oli 4,2% SKP-st.
Minu hinnangul on see ebaadekvaatne meie poolt.
Me peaks oma kaitse-eelarve-SKP suhte siduma VF kaitse-eelarve-SKP suhtega.

Ma ennustasin, et varsti läheb tuumamusklitega mänguks. TU-dega lendamine ja Iskanderiõppus Kaliningradis on alles esimesed õiekesed sellest mis tulemas on.
Ja tuumasantaaži tingimustes ei ole välistatud, et NATO artikkel 5 mureneb samamoodi nagu Budapesti memorandum.
Kui mingid Balti riigid on tuumarahu säilitamise hind, siis on Euroopas ja USA-s palju neid kes oleks sellist peenraha valmis maksma. Nagu öeldi, oleme me mõningate lääne tegelaste silmis (tüütu) kohustus aga mitte vara.

Toetan täelikult pagana arvamust, meie poliitikutele parlamendis on hetkel kõige olulisem nende tagasi valimine ja koht partei nimekirjas selle kõrval on riigikaitse vähem tähtsam.
Huvitav kui päriselt Venemaa meid ründab kas siis tõstetakse kaitsekulud 2,5 % peale?

Jah, minu meelest peaks ka rohkem panustama. Kes oleksid siis suuremate kaitsekulude eeskõnelejad, keda rahvas kuulaks? Mart Laar? Urmas Paet? Siim Kallas? Ants Laaneots? Raivo Aeg?

Kuna teema on NATOst, siis väidan siiski jätkuvalt, et NATOl on piisavalt huvi ka kolme balti riigiga tegeleda. USA tegevus on selgelt olnud ülemvõimu kehtestamine nii Vaikse ookeani kui Atlandi ookeani piirkonnas. Põhja-Atlandil ei saa turvalist ülemvõimu olla ilma Läänemere turvalisuseta, seega on Balti riikide kaitsmine USA:le väga oluline. Samamoodi on see oluline brittidele ja sakslastele, ma arvan ka türklastele, kuna Venemaa vabad käed Läänemere piirkonnas tõstavad tema enesekindlust ja agressiivsust ka Musta mere basseinis. Ka tuumashantaa^zi puhul on Lääneriikidel Balti riikide vastu huvi.

Stratfori mõttekoja asutaja George Friedman on juba aastal 2009 ennustanud uskumatu täpsusega praeguseid sündmuseid ja tema nägemuses Lääneriikidel on huvi Balti riikidega tegeleda. Oma raamatus Järgmised sada aastat on Baltikum iseseisvate subjektidena esindatud ka viiekümne aasta pärast, kuna aga Venemaast pole selle ajavahemiku käsitluses suurt üldse juttu.

Veidi ise valmis olemise teemal. Leedukad on valmis kõigiks arenguteks ja organiseerivad kiirreageerimisjõude.

New York Times, 19. detsember.

http://www.nytimes.com/2014/12/20/world ... .html?_r=2

Ukraine Crisis in Mind, Lithuania Establishes a Rapid Reaction Force

RUKLA, Lithuania — Maj. Linas Pakutka walked back and forth behind the line of soldiers lying in the snow-crusted field, a row of distant pines forming a jagged horizon in the twilight sky. His command to fire was barely audible in the fierce wind.

The assault rifles, German-made G36s, crackled to life, punching invisible holes in a row of targets almost lost in the gloom.

“If something happens tomorrow, we are ready,” said Maj. Ernest Gaigalas as he watched the training exercise. “If something really bad happens, we are good to go.”

Major Pakutka leads the two main units in Lithuania’s brand-new rapid-reaction force. It is the first of its kind along NATO’s eastern flank, intended to address exactly the kind of hybrid, insurgent warfare that has characterized the conflict in eastern Ukraine.

“One thing is clear now, we have to be ready,” said Brig. Gen. Vilmantas Tamosaitis, leader of the joint staff that commands the force from the Ministry of Defense in Vilnius, the capital. “We have the same neighbors that Ukraine has.”

Selline hinnang siis:

Probleem:

«Must stsenaarium võiks olla, et ühel päeval -- sõna otseses mõttes ühel päeval -- ta lihtsalt hõivab Riia ja Tallinna ... See võtab tal sõna otseses mõttes ühe päeva. Neil ei ole mingit võimalust vastu hakata,» rääkis Brzezinski.

Lahendus:

«Ma arvan, et heidutusel peab olema tähendus. Sel peavad olema hambad. Ning see peab looma olukorra, kus taolise tegevuse planeerijal pole muud võimalust, kui arvestada, milline vastupanu sellega kaasneb,» ütles Brzezinski.

Putin mõistab seda, kuid teab, et Eestisse tungides tuleb tal vastu seista mõningatele Ameerika vägedele. «Ja veel parem oleks, kui ka mõningatele sakslastele, mõningatele prantslastele. Ja mõistagi mõningatele brittidele,» ütles ta.

http://www.postimees.ee/3064685/brzezin ... desse-vaed

Minu loogika ütleb, et sellisel juhul peaks eelpositsioneeritud jõud paiknema Tallinnas ja Riias mingi asukohariigi(linna) julgestusüksuse alluvuses?