www.militaar.net

Kriku kirjutas:
Küsisin sellepärast, et siin on väga oluline, millal saab Eesti pool teada, et suurem jama käimas on. Jutt on siiski ootamatust rünnakust. Kui toimub Narva hõivamine, siis hiljemalt veerand tunniga hakatakse kuskil kiires tempos tegutsema. Kui Auvere kandis üritataks kummipaatidega dessanti, kui kaua siis aega läheks? Kui dessant kaldale jõuab, ei ole sellel koha peal liiklusvahendeid ees ootamas, mis nad karjääride lääneserva viiks. Ja nii edasi tekib igasuguseid probleeme.

Muidugi ei ole Eestil pataljonide kaupa kiirreageerijaid, aga kui piirivalvest tuleb teade, et kuskil Narva jõe lõigus kipub mitusada rohelist mehikest üle jõe, kedagi ikka kohale lennutatakse. Mõnikümmend otsusekindlat meest heal positsioonil võivad vahel päris palju lugeda.

Kokkuvõtteks, kõik on ilmselt nõus, et Narva kesklinn on hõivatav enne, kui Eesti poolelt vähegi arvestatavad jõud kuidagi reageerida jõuaksid, aga kas Auvere karjääride puhul pole asi kahtlasem?

Eks teadasaamine oleneb sellest , et kui sügavale Venemaale Eesti piirivalve näeb. Kui dessant kuskil elektrijaama juures maabub, siis nad ongi karjääride edelanurgas ja tuleb kiiresti hakata põhjasuunas ehk Viivikonna ja Sillamäe poole liikuma. Liikumisvahendid võivad samuti käepärast olla, minu mäletamist mööda on jõekaldal lausa mingi suvilakooperatiiv kus kastiautodega mehed võivad parajasti kellegi Igorjoki sünnipäeva pidada. Tavaolukorras ei paneks see kedagi kulmu kergitama. Või kui mälu selle datšarajooni suhtes petab, siis üksikud elumaju on seal küll, elektrijaama parkla ööpäevaringselt autosid täis, kaevanduse keskuse ümber on kõikvõimalikku tehnikat jne
Kaevandus, Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam pluss õlitehased on üks kompleks ja sealt algavad karjäärid ulatuvad peaaegu Sillamäeni.

Kiirreageerijad saakasid piirivalvelt teate, et terroristid kipuvad elektrijaama kallale ja keskenduksid eelkõige sellele. Ja oleneb veel kustpoolt nad tulevad. Kui Narvas samal ajal pealetung algab, pole sealtpoolt kedagi appi tulemas. Tulevad ainult abijõud dessandile koos raskema tehnikaga.

Ma ei saa jälle omakorda aru, et miks ründajad peaksid Narvas tundide kaupa politsei või Kaitseliidu maja piirama ning initsiatiivi käest andma. See on samasugune loogika nagu venelaste arvates oleks Bresti kindlus pidanud 1941 aastal tervet armeegruppi kinni pidama. Alatud sakslased läksid sellest lihtsalt mööda, jätsid rahulikult tagalasse ja küll hiljem on aega materdada.
Kui Martin Peeteri mõttekäiku õigeks lugeda, et eesmärk ongi natuke märulit teha, NATO reageeringut testida ning minema tõmmata, siis võib-olla.

Erinevalt siin tsiteeritud Vladimir Juskini artiklist arvan ma jälle, et just Leedu ja Eesti on Baltikumis need , kust üldse midagi oleks rehitseda. Leedust võib-olla maismaaühendust Kaliningradiga kuigi selle lootusetusest saab ilmselt Putingi aru. Eestis põlevkivibasseini, mis annab võimaluse Eestil korralikult mune pigistada kui toimivad üksused töökorras hoida ja kohalikud elanikud üldjoontes rahul on.
Lätis mingite Rezekne või Daugavpilsi rahvademokraatiate võimuleupitamises pole peale hädise propagandakära vähimatki mõtet.
Samamoodi on kahtlane herr Juškini väide, et Putin ei korralda oma tausta tõttu armeeoperatsioone. Kas mitte keegi Putin polnud see, kes Gruusia sõjas käis?

Rahva meelsuse koha pealt on ikka vahe Narva venelasel ja Tallinna venelasel. Tallinnlastel pole mingit võrdlusmomenti ja nad arvavad, et ilusad niidetud murud nagu Jõelähtmel ulatuvad Piiterini välja. Narvakad teavad, et enne peale neid ja enne Peterburi on veel 100 kilomeetrit maad kus viltuvajunud sarade vahel kasvavad Sosnovski karuputked nagu noored õunapuud. Sellepärast on tallinnlasi palju lihtsam üles ässitada linna segi peksma. Ja sillamäelasi vähemalt mu meelest lihtsam kui narvakaid.
Pronksiööl oli vist Jõhvi kõige idapoolsem kants kus kurja pilguga ringi käidi ja vist üritati ka peaväljakul mälestussammast põletada.

Kui palju aega läheb konkreetselt jõe ületuseks?

Arvestataval hulgal mehikeste vedamiseks oleks ikka kümneid masinaid vaja. Ühte kastikasse pakid umbes ühe rühma.

Paar-kolmsada meetrit lai jõgi . Kui kummipaadil mingi arvestatav mootor ka on siis alla kümne minuti.
Elektrijaama parklas seisavad millegipärast pidevalt autobussid, mis vahetuse tööle toovad ja pärast koju viivad - oma 50 nägu läheb sisse kui keegi käima oskaks panna.
Üleüldiselt mina selle transpordi pärast niiväga ei muretseks, sest Narvast sinnasamasse paika jõuab poole tunniga (25 km) ning palju arvestatama varustusega kui hädapärast paadiga üle toodi. Ning selles nägemuses peaks teine grupp liikuma mööda maanteed Sillamäele ning kolmas raudteel Vaivarasse ehk kiirreageerijate ning piirivalvurite jaoks tuleb Narvast korraga liiga palju inimmassi peale.

Putin ei taha Eestis, Lätis või Leedus tükki maad mitte tüki maa pärast, vaid igasugune avantüür võetakse ette selleks, et testida NATOt ja/või näidata NATOt nõrgana.

Kapten Trumm kirjutas:
Seega, et olukorda edukalt (ja võimalikult veretult) lahendada on vaja mõelda, kuidas muuta 3-4 objekti hõivamine (PV kordon, sild, politseijaoskond, kohalik KL baas jne) tunde vältavaks lahinguks (võttes vastaselt ära ajalise initsiatiivi). Kui objektid pole soovitud kiirusega hõivatud ja sillad on "kuumad", siis armeeüksused ei pruugi tulla. See aga tähendab, et linnas lahinguga seotud spetsuhhad lüüakse peagi Narva jõkke kohale jõudnud EV relvajõudude poolt. Võimekus pidada seal 2-3 tundi lahingut (kiiremini midagi olulist kohale ei jõuaks) peab olema lahendatud asset'itega kohapeal. KL, PPA, aga miks mitte ka pääste, ajateenijatest kiirreageerijad Jõhvist....valik on teie.

Seda silda on seal üsna keeruline hoida ja isoleeritud vastupanukolle kusagil KL baasis ei säästa meid mardisantide juurdevoolust, mille takistamine on võtmeküsimus. Üks aste allapoole, mis ka tempot maha võtaks, oleks võime hoida mingi aeg sildu (või nende mahasõiduteed) ja tammi tule all. Ükskõik kust. Muidugi tänapäeva hübriidsõjas tuleb olla valmis, et bussides on massistseenidesse värvatud našistid.
Selleks, et hoida ära üllatusrünnakut, ei hakka Eesti kunagi alaliselt Narva paigutama scoutspataljoni või isegi selle kompaniid, sest ei saa oma vähese ressursiga nii riskida. Mida ehk saab teha, on hoida pinge kasvades Narva ruumis suhteliselt väikeseid relvastatud üksusi (rühma või eriüksuslasi), kelle kohta vaindlane ei tea, kus nad on. Selle jaoks tuleks teha sama, milles soomlased venelasi süüdistavad ja mis tõenäoliselt toimub Eestistki - osta vastavat kinnisvara.

vanahalb kirjutas:Üleüldiselt mina selle transpordi pärast niiväga ei muretseks, sest Narvast sinnasamasse paika jõuab poole tunniga (25 km) ning palju arvestatama varustusega kui hädapärast paadiga üle toodi. Ning selles nägemuses peaks teine grupp liikuma mööda maanteed Sillamäele ning kolmas raudteel Vaivarasse ehk kiirreageerijate ning piirivalvurite jaoks tuleb Narvast korraga liiga palju inimmassi peale.

Jah, see on loogiline. Kui on juba olemas Narva sillad, siis milleks jamada mingi dessandiga?

vanahalb kirjutas:Samamoodi on kahtlane herr Juškini väide, et Putin ei korralda oma tausta tõttu armeeoperatsioone. Kas mitte keegi Putin polnud see, kes Gruusia sõjas käis?

Gruusias käis Medvedev aga Juškini väited on kahtlemata kummalised, ei taha paanikat tekitada? Need kel vaja, teavad niigi, milline olukord on...

Ei maksa seda jõe ületust ja transpordiprobleemi üle dramatiseerida, Narva pole mingi Amazonas.

Merejalavägi jm. kerged eliitüksused spetsnaz, luure sõidavad valdavalt soomustransportööridel, BTR-80 sõidab vees max. 10 km. tunnis, kaua läheb aega Narva jõe ületuseks, olenevalt jõe laiusest mõni minut?

Narva jõe puhul veehoidlast Peipsi poole on probleem mitte otseselt jõe ületamises vaid Venemaa poolt jõeni pääsemises. Kuigi jah, mina pole seal maastikuluuret teinud ja häid kohti ehk leidub.
Dessandiga jamamine oleks sellepärast, et Narvast Auveresse viib ainult üks noolsirge ja lai kuid metsavaheline tee. Kui ründajad seal kasvõi kaitseliidu varitsusele satuvad, ei jõua nad õigeks ajaks. Täpselt samamoodi võib olla raudtee mineeritud just selliste viirustusrongide tarvis. Siis on jälle ca 5 minuti küsimus, et kas rong jõuab läbi sõita või jõutakse nuppu vajutada kusjuures nupp pole ilmselt Narva jaama dispetseri käeulatuses.
Auverest ja elektrijaamadest hakkasin ma üldse sellepärast kirjutama, et Sillamäe-Auvere tundub olema selline hästi kaitstav joon, kuhu on võimalik ühe hingetõmbega söösta. 30-45 minutit Narvast kui linnas jokutama ei jääda. Kaugemale ei jõuaks ja lähemale pole mõtet.

No kui jõe ületamiseks kisub, küllap "eksib" mõni transponderiteta lennuk natuke varem ka kuhugi Kiviõli kanti ja pillab kogemata alla paar rühma dessantnikke (enne kui Ämari poisid kimbutama tulevad), kes siis ainsat jaanuarikuist lumevaba teed igaks juhuks võsast silmas peavad. Et kui mingid tegelased peaks Tapalt sinnapoole tuiskama üldsegi mitte eriti kuulikindlates masinates. Ei peagi mingid rambod olema, annavad paarile masinale laksu ära, tõmbavad uttu ja paar lisatundi omadele võidetud. Või on Pihkva diiviisi talvised seenelised ja jätavad rodina eest sinna naha. Venelastel on terve assortii kasulikke idioote valida, erinevalt meist. Õppuste käigus visati valesse kohta! Purjus sünnipäevalised läksid jahile! Kui mass üle jõe, võib juba ülbemalt vastata.

Narvas on ainult 2 kohta, kus oleks mõistlik kohest vastupanu üritada - sild ja tamm. Kõik muud punktid - esimene laine sõidab lihtsalt peatumata mööda. Mõlemas kohas oleks lihtsaim vastupanu tee/tammi sulgemine moel, mis ei võimaldaks jalgrattast suurema vahendiga edasi liigelda. Selleks sobib suurepäraselt tee sisse ehitatud süsteem, mille käivitamiseks peab kõrval asuvast betoonist punkris (alaliselt mehitatud kahe mehega, kelle ülesanne võib muuhulgas olla näiteks valvekaamerate juhtimine vms) keerama korraga kahte võtit. Tulemusena peaks tee seest kerkima soliidse tugevusega tõkis(ed). Mitte need "torkan kummid katki" hambad vaid pigem >1m kõrged palju tonne kaaluvad raudbetoonist ristkülikud. Süsteemi välja lülitamiseks (liikluse taastamiseks) oleks vaja aga koodi "peakorterist". Pole vaja tina lennutama hakatagi.
Narvas uuendati hiljuti põhjalikult piiripunkti teed, oleks olnud hea moment ka selline süsteem lisada.

2korda2 kirjutas: peaks tee seest kerkima soliidse tugevusega tõkis(ed). Mitte need "torkan kummid katki" hambad vaid pigem >1m kõrged palju tonne kaaluvad raudbetoonist ristkülikud.

On sul analoogset näidet mujalt maailmast tuua?

Paar-kolmsada meetrit lai jõgi . Kui kummipaadil mingi arvestatav mootor ka on siis alla kümne minuti.
Elektrijaama parklas seisavad millegipärast pidevalt autobussid, mis vahetuse tööle toovad ja pärast koju viivad - oma 50 nägu läheb sisse kui keegi käima oskaks panna.
Üleüldiselt mina selle transpordi pärast niiväga ei muretseks, sest Narvast sinnasamasse paika jõuab poole tunniga (25 km) ning palju arvestatama varustusega kui hädapärast paadiga üle toodi. Ning selles nägemuses peaks teine grupp liikuma mööda maanteed Sillamäele ning kolmas raudteel Vaivarasse ehk kiirreageerijate ning piirivalvurite jaoks tuleb Narvast korraga liiga palju inimmassi peale.

Kindlasti mäletate Juri Ustimenkot
http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=1144
Lisame, et tegemist ei olnud mingite eriüksuslaste, vaid mereväe õppeasutuse kadettidega ning Ustimenkot Eestis tabada ju ei suudetudki (vahele jäi Poolas).
Loodetavalt on nüüdseks selline "jääretk" muutunud raskemaks, taolisel tasemel valvatav piir on riskikoht nr 1 (mida kinnitas ka Kohveri juhtum).

Betoonplokkidega näidet tuua ei ole - enamasti piirdutakse metallist "riiulitega", vist Filtri tee pääslas on selline. Mulle tundub selline suurema frontaallaaduri poolt lihtsalt ära tõstetav. Täpsemalt uurinud pole. Suur betoonkamakas, millel pole ühtegi aasa/nurka trossi kinnitamiseks tundub asisem lahendus.

No näete, mehed hakkavad vaikselt õigetele järeldustele jõudma. See sillatõke on üks neist.
Selleks, et vältida suuremat sõdimist Narvas (ja kaotusi), tuleb taoline hõivamisoperatsioon tõkestada juba selle algfaasis.
Nüüd tuleb välja mõelda vahendid.

Raubritter kirjutas:No kui jõe ületamiseks kisub, küllap "eksib" mõni transponderiteta lennuk natuke varem ka kuhugi Kiviõli kanti ja pillab kogemata alla paar rühma dessantnikke (enne kui Ämari poisid kimbutama tulevad), kes siis ainsat jaanuarikuist lumevaba teed igaks juhuks võsast silmas peavad. Et kui mingid tegelased peaks Tapalt sinnapoole tuiskama üldsegi mitte eriti kuulikindlates masinates. Ei peagi mingid rambod olema, annavad paarile masinale laksu ära, tõmbavad uttu ja paar lisatundi omadele võidetud. Või on Pihkva diiviisi talvised seenelised ja jätavad rodina eest sinna naha. Venelastel on terve assortii kasulikke idioote valida, erinevalt meist. Õppuste käigus visati valesse kohta! Purjus sünnipäevalised läksid jahile! Kui mass üle jõe, võib juba ülbemalt vastata.

Milleks nii keeruliseks asja ajada? Pealegi me radar näeks seda. Soome saatkond annab endiselt välja pool miljonit viisat aastas. Kama võib tuua kohale ühega Eestit läbivast miljonist kaubakonteinerist. Pigem ei tule nad väikeste jõududega Kiviõli kanti, sest kardavad kotti jääda. See varitsus võib toimuda kusagil Narvale lähemal.