www.militaar.net

Tartus käidud nigu nätaki...

Pitsanduse poolepealt niipalju (ja tspetsjaaltänks vihjajatele

), et sedakorda testisin Ooperit:

"Me Ooperit, me Ooperit, me armastame Ooperit"
https://www.youtube.com/watch?v=BWZh4GDOajY

Hind okei, maitse okei, võibolla tomastikaste oli pisut harjumatu hapukasterava maitsega, aga ma söön kõike ja ka Ooperit sööks veel, niiet alla neelaks keel.
Katet oli selle raha eest korralikult, teenindus soe ja sõbralik, personal silmapaitav, pitsa valmis üllatavalt kiiresti.
Võtsin kaks keskmise suurusega (28 cm) pitsat kaasa - täpselt kümps. Karbi eest küsivad eraldi.

Indeks TUGEV 4 (neli+)

Alko 1000 Market:

Pildil enamus, mis viimsepäevavarude alla käib ja ostmist kannatasid.
Kohati väga soodne hind, kohati mitteniiväga...

Läti kalakonservitööstus elab veel ja poolakad olid tugevalt esindatud liha ja pasteedi poole peal.

Kui Läti sprotte, sprotipasteete, kalapalle tomatis, skumbriat jne tahab väga soodsalt või suhteliselt soodsalt, siis sinna minna.

Poola pasteedid ja konkreetne turisti eine olid väga soodsad.

Turisti eine kondistatud ja sandistatud linnuliha massiivist ja veel millestki - kilohinnaga 1,50

Tõmbasin karbi ühe klõnksuga tühjaks, elukaasa proovis kaa, aga ei saanud vist aru, sest vingus, et üksi kõik pintslisse panin...

Veel olid soodsad kohvioad kilohind seitsmega midagi, Tartu Milli kaerahelbeid - "need õiged" - olid hea kilohinnaga, üldse puudus riis.
Makaroone igast sorti oli, (tundub, et suhteliselt kvaliteetsed), hinnad suhteliselt soodsad.

Õlts 4,7% mingi Mexico oma oli kohvriga ostes kümps - seda võtsin. Muud õlud soodsad polnud, vblla kui võtta, siis ainult Saku Ice - alla kahe euri lits
(...aga selle raha eest saab hetkel veel korralikku Tsehhi laagrit Selverist! )

Svejk kirjutas: Internetis kolades sattus selline seksikalt militaarne stardipakett - "kuulikindel" :

Bullet Brew
http://www.pruulmeistrid.ee/tootekatego ... /bulletbre

ÕLLEKOMPLEKTID
http://maltoosa.ee/product-category/ollekomplektid/

Ja kui "kuulikindel" on sama eestimaine, nagu Saku Antwärgi õlu või Felixi ketšup, siis http://maltoosa.ee komplektid tehakse päriselt ka Eestis. Minu käest võib selle kauba kohta lisa küsida.

Pilt

Ma pole nüüd kaks viimast aastat viitsinud enam ise õllet ajada
muidu ikka sai aetud

Mul siin külje all pädevad mehed pakuvad kah head maltoosat jms
Kohaleminemise vaev. Antakse/valatakse ka ostja oma plännergusse. Võta palju tahad.

http://www.rpmt.ee/?id=107&sub_id=194
vt. Maltoosa tootmisjuht ja Linnaseekstrakti tootmine

Enn Bee!
See mingi lilla asi seal üleval pildil... "Konserva Turystyczna".. näeb jube... kuidas nüüd ütelda.... kahtlane välja.

Mingi kana ja tindikate segu?

Fucs kirjutas:Mul siin külje all pädevad mehed pakuvad kah head maltoosat jms
Kohaleminemise vaev. Antakse/valatakse ka ostja oma plännergusse. Võta palju tahad.
http://www.rpmt.ee/?id=107&sub_id=194

RPMT linnaseekstrakt on ka maltoosa.ee põhiline tooraine. Päris hea rüüpe saamiseks tuleb sellele muidugi humalad ise sisse keeta ja kääritamiseks õige õllepärm hankida. Usu mind, pärmist sõltub õlle maitse ikka rohkem kui palju.

Fucs kirjutas: See mingi lilla asi seal üleval pildil... "Konserva Turystyczna".. näeb jube... kuidas nüüd ütelda.... kahtlane välja.
Mingi kana ja tindikate segu?

Kui on tindikute segu, siis tasub viint pääle rüübata, saab omale võrratult kauni ja seksika sinise nina

.

Aga mis puutub koduõllesse, siis mõned retseptid leiab siit: http://www.beerguide.ee/protsess.html
Seda 3-liitriste purkide varianti olen ma ise päris palju kordi teinud, täiesti hariliku külapoest ostetud pärmi ja RPMT maltoosaga. Suurim kompliment minu koduõllele on olnud see, kui paar inimest on sellest ennast (suht lühikese ajaga pealekauba) ikka NII kännuämblikuks joonud, et sedavõrd totaalset pilditust on isegi kange alkoholiga üsna keeruline saavutada. Salakaval kraam on. Maitse poolest üsna magus, meenutab natuke kalja ja ega maitstes kanguseks üle 3-4% vol. ei pakuks. Aga kui ikka 5-6 päeva külmas maakivikeldris käib, siis võtab va reo oma kõva 10 volti küll sisse. Naljakas vaadata, kuidas mõni inimene ajab januga paar toopi hinge alla ja pool tundi hiljem enam laua tagant püsti ei saa

.

Seentest rääkides.... mis peaks olema siin teemas täpselt kümnesse, sest viimsepäeva supermarket hakkabki olema metsas...

Täna sai töö käigus satutud murumunade (Lycoperdon perlatum) paradiisi.
Esmalt sai koperdatud selliste kogumite otsa, milliseid oli ikka nii kaugele kui silm ulatus metsas...

...sealt edasi tuli vastu selline üpriski korralike mõõtmetega isend (lasermõõtja pikkus on 15cm)....

...noja siis veel edasi koperdasin juba tõsise seene otsa

Et siis mina isiklikult pole mitte kunagi nii suurt murumuna kohanud metsas

Antud isend on küll juba üle kasvanud ja ei kõlbaks enam söögiks, aga põhimõtteliselt oleks saanud seal kohapeal oma kõhukesed nendest murumunadest mitmekeisi täis süüa, kui oleks olnud viimnepäev käes juba

Kuskilt on kõrva jäänud et seente seedimiseks pidi rohkem kaloreid kuluma kui seenest endast vastu saab, nii võib viimnepäev üsna ruttu kätte jõuda. Kas keegi kinnitab või lükkab ümber?

Murumunad – toitvad ja ravivad seened

Murumunad evivad mitmesuguseid ainult neile omaseid kemikaale, mis annavad seenele spetsiifilise lõhna ja maitse. Seente täpsem teaduslik uuring viitab nende suhteliselt kõrgele antibakteriaalsele toimele, mille kasutegur võrdub antibiootikum ampitsilliini omaga, pärssides kolibakteri (Escherichia coli), stafülokokkide (Staphylococcus aureus), salmonella, streptokokkide, mükobakterite ja pseodomonase (Pseudomonas aeruginosa) elutegevust. Juba vanas rahvameditsiinis kasutati murumunade eostolmu edukalt nahahaavade ravis ja haudumisvastase pulbrina. Samuti pärsivad murumunad paljude mulla patogeensete mikroseente elutegevust.

Mustjale murumunale on enim osutatud hemostaatilist ja nahahaavu parandavat toimet. Indiaanlased koguvad ja kasutavad musta murumuna eostolmu ninaverejooksude peatamiseks.

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/te ... d=66815593

Seentele annab toiteväärtuse just nende suur orgaaniliste ühendite sisaldus. Rasvu sisaldavad nad küllaltki vähe, kuid rohkem kui kartul, peet või teised aedviljad. Ja kuigi lipiidide sisaldus seentes on madal (1,3-2,7% kuivainest), kuulub 67% neist küllastumata rasvade hulka. Süsivesikute hulk seente kuivmassist moodustab keskmiselt 68-74%. Kuigi osa süsivesikuid on kergesti seeduvad (glükoos, fruktoos, mannoos), moodustavad põhiosa neist kiudained, mis aitavad organismil mittevajalikke aineid väljutada.

Mineraalainete rikkuse poolest lähenevad seened puuviljadele. Kaaliumit, fosforit ja väävlit on neis rohkem kui aedviljades ja enamuses puuviljades. Valku on neis kaugelt rohkem kui aedviljades. Mitte asjata ei nimetata neid taimseks lihaks. Kuivatatud puravikes on omastatavaid valke kaks korda rohkem kui loomalihas ja kolm korda rohkem kui kalas, lisaks 20 aminohapet.

Seentes on karoteeni (kukeseentes, kivi- ja sametpuravikes ning riisikates isegi rohkem kui porgandis), B-rühma vitamiine (tiamiini – vitamiini B1 – on šampinjonides, riisikates ja kukeseentes vähemalt samapalju kui teraviljades ja loomamaksas); riboflaviini – B2 – on rohkelt kivipuravikes, šampinjonides ja pilvikutes; nikotiinhapet – B3 – on kukeseentes ja kännuseentes; püridoksiini – B6 – leidub kännuseentes); PP-vitamiini peaaegu sama palju kui maksas. D-vitamiini (mitte vähem kui võis) leidub rohkesti puravikes, kogritsates, lehterkukeseentes. C-vitamiini on kukeseentes sama palju kui tsitruselistes, mustsõstras ja küüslaugus.

Orgaanilise tsingi ja vase sisaldus on eriti kõrge kännuseentes, tatikates, šampinjonides ja kukeseentes, mis teeb nad väga oluliseks vereloome seisukohast. 100g keedetud kännuseeni annab päevanormi tsinki ja vaske. Eriliselt kõrge väävliühendite sisaldus teeb seentest tugevad vahendid kasvajate vastu. Väävlisisalduse poolest ületavad seened nii aed- kui ka puuvilju. Kaltsiumi- ja fosforisisalduse poolest sarnanevad seened kaladele. Enamlevinud orgaanilistest hapetest on esindatud viin-, äädik-, sipelg- ja oblikhape, kivipuravikes ja kukeseentes veel õunhape, šampinjonides ja trühvlites sidrunhape. Küllaltki kõrge on seente fosforhappesisaldus, mis teeb nad oluliseks luustiku ja närvide jaoks.

Seened sisaldavad vähe kaloreid. Küll aga palju ravitoimega bioloogiliselt aktiivseid aineid. Näiteks letsitiini, mis aitab reguleerida kolesterooliprobleeme, ning antikoagulante, mis ei lase verel paksuks muutuda. Seentes on palju ensüüme, mis aitavad lagundada rasvu, tselluloosi ja glükogeeni.

http://www.toitumisnoustajad.ee/retsept ... oidulaual/

Suurusjärgus 20 kcal / 100 g.

Kartul on 75-100 kcal/100 gr.. Seened sisaldavad küll mõndagi kasulikku, aga inimesel on raskusi nende seedimisega. Seente rakukest koosneb kitiinist (nagu putukate kest) ja inimene seda ei seedi. Kui tahate seeni hästi omastada, kuivatage ära ja jahvatage jahuks. Puravikujahu on väga hea, kuivatades maitse tugevneb. Arvatavasti kehtib ka teiste seente puhul.

Jaanus2 kirjutas:Kartul on 75-100 kcal/100 gr.

On jah, vabandust.

Svejki lillat värvi konservi vaadates tuleb millegipärast keemiline lõks meelde. Nõukaajal olid sellised ilusad karbikesed, mis pandi kriitilistesse kohtadesse - postkontorisse, kassapidaja ruumi jms kohtadesse pahaaimamatut avajat ootama. Kui varas ringi tuhlas, tegi ta sellegi karbi tõenäoliselt lahti ning sai lahmaka silmatorkavat ning mahapestamatut värvi vastu nägemist. Selle järgi oli miilitsal pärast hea kurjategijat otsida.
Meil koolis oli selline karp relvaruumis kus sõjalise tunni tarbeks TOZ püsse ja puust AKM-sid hoiti. Ükskord tuli kõrge komisjon, uuris hoiutingimusi ning keegi tegi liigsest uudishimust ajendatult keemilise lõksu lahti. Sealt paiskunud erepunane löga määris silmnäo ära ning rikkus kroonu tuliuue sineli ilmselt jäädavalt ja üleüldiselt tuli pärast sellest ilge jama.

Minuarust on seegi "konserv" mingist sarnasest valdkonnast ja mõningatel siin on seamoodi vedanud, et sütik pole rakendunud. Alkopood võiks sisejuurdluse korraldada - kuidas on turvaelemendid sattunud müügile pandud kauba hulka?
(ma nii paadunud veel ei ole, arvamaks, et herr Svejk kokkuhoiukirest tingituna tagaruumides soomust käis tegemas

)

Juhiks austatud kaasfoorumlaste tähelepanu kahtlasele asjaolule, et pärast postitust, kus ta tunnistab tolle lilla konservi söömist, valitseb akf Svejki poolt siin teemas hauavaikus! Seega võib akf vanahalb'i versioon keemilisest lõksust tõeks osutuda, kusjuures ei maksa unustada, et aeg on edasi läinud, tehnoloogia arenenud, tootjad salakavalamaks muutunud, mistõttu pakun välja versiooni, et too lõks "käivitus" mitte purgi avamisel, vaid pärast tarbimist n.ö teiselt poolt välja tulles. Kas pauguga või mitte, aga tagajärjed paistavad olevad rasked!

Troll kirjutas:Juhiks austatud kaasfoorumlaste tähelepanu kahtlasele asjaolule, et pärast postitust, kus ta tunnistab tolle lilla konservi söömist, valitseb akf Svejki poolt siin teemas hauavaikus! Seega võib akf vanahalb'i versioon keemilisest lõksust tõeks osutuda, kusjuures ei maksa unustada, et aeg on edasi läinud, tehnoloogia arenenud, tootjad salakavalamaks muutunud, mistõttu pakun välja versiooni, et too lõks "käivitus" mitte purgi avamisel, vaid pärast tarbimist n.ö teiselt poolt välja tulles. Kas pauguga või mitte, aga tagajärjed paistavad olevad rasked!

Kuuldused minu ennetähtaegsest lõpust (ja lootused selle peale!) - on tugevalt liialdatud...

Tagajärjed olid küll pauguga, aga mitte fektaalsed! Vaid aromaalsed!

Muideks "Konserva Turystyczna" tähendab tõlkes mitte värvilõks, vaid turisti lõks poola keeles ja sedasi nad kohtlevad ilmselt kõiki illegaalselt piiri ületanuid turiste.
(ilmselt puudutab see ka ebaseaduslikult piiri ületanud linde, kellede kondistatud massiivist see "kerge vahepala" enamuses koosneb)

Nii, nüüd Teie, FTP Fuks:

Fucs kirjutas: Enn Bee!
See mingi lilla asi seal üleval pildil... "Konserva Turystyczna".. näeb jube... kuidas nüüd ütelda.... kahtlane välja.
Mingi soomustindik tindikate segu?

Enn B`d isiklikult ei tunne, kuugel kaa välja ei andnud, aga veisbuuk vihjas kellelegi Enn Bernard`ile, kes arhitekstuuri erialal EKI 1977 ndamal lõpetas.... Mismoodi see temaatikaga seotud on, jääb vast igavesti saladuseks, sest Fuks, kes ka vastuluure eksperdina saia (ja liha!) söönud on, vaevalt oma telgitaguseid siia õiendama tuleb....

Ja mitte "jube kuidas nüüd ütelda kahtlane", vaid ütleme otse - Jube ja Kahtlane!

"Sügissombuste ilmade lillakas sina
Sest fotosessoonist ei sittagi väljund
Kuid väärasti aru sest toonist said sina
Mind ennast ei segand - ma olingi näljund..."

Jne.

Kinnitan Teile ja teile kõigile, et kondijäänukeid küllaltki vähe hamba all tunda oli ja konserv suure näljaga ikkagi konsumeeritavaks osutus.
Pealegi sobitub ta ideaalselt viimsepäevavarudeks, sest nüüd (ja kus ma mõned kastid seda varunud olen) ma neid sugugi enese tagant varastama ei kipu ja koeralgi turvalisem tunne on....

ilmselt puudutab see ka ebaseaduslikult piiri ületanud linde, kellede kondistatud massiivist see "kerge vahepala" enamuses koosneb

Ebaseaduslikult piiri ületanud linnud (eriti köhivad ja gripi kahtlusega) pärinevad kõik VF-ist... seal Žirinovski neid kuulipildujatega massiliselt maha võtab...
Seega kui sööd, siis toetad VF majandust.

Ja kui Teile Enn Bee ei sobi, siis palun asendage see oma meeleheaks ja meelerahu taastamise nimel Pee Ees-iga... sest vahet pole, mõte jääb samaks.

Teie guugeldamisvaeva vähendamiseks
https://www.facebook.com/drouziee17?hc_ ... HcAIj_KL2c

www.militaar.net

Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad