www.militaar.net

Kas keegi leiaks aega sellest veidi pikemalt kirjutada?

Kui vaatad inimeste arvu nendes üksustes, siis tegu on pigem lahjade rügementide kui brigaadidega. Ühes brigaadis on neil keskeltläbi 2000 inimest. Isegi nende jalaväepataljonid on äärmiselt lahjad (keskmiselt 300-400 inimest). Toetusüksusi praktiliselt pole ja staapidesse ilmselt ei jätku personali.

..mõlemad brigaadid seotakse kiiresti kattelahingusse ja samaaegselt toimub kombineeritud löök tagalasse, mida pareeridaa pole enamvähem millegagi - sest kolmandat brigaadi pole.

Mul on ainult kaks kätt ... ja sa jääd alati imestama, kuidas sa pidevalt vastu mune saad!
Siiski selgituseks, et ega pabertiiger kombineeritud löökide vastu ei saa. Ja salakuulajate tööd ma siin foorumis ära tegema ei hakka.

Läti detailidest peavad esmalt rääkima ikka lätlased ise.
Äkki on nad seda kuskil juba kirjeldanud? Mina pole avalikku näinud.
Minul pole õigust neid asju rohkem kommenteerida. Minu eelmist kommentaari ei maksa võtta, kui negatiivset hinnangut Läti brigaadidele.

nimetu kirjutas:

Kas keegi leiaks aega sellest veidi pikemalt kirjutada?

Kui vaatad inimeste arvu nendes üksustes, siis tegu on pigem lahjade rügementide kui brigaadidega. Ühes brigaadis on neil keskeltläbi 2000 inimest. Isegi nende jalaväepataljonid on äärmiselt lahjad (keskmiselt 300-400 inimest). Toetusüksusi praktiliselt pole ja staapidesse ilmselt ei jätku personali.

Klaas on kas pooltühi või pooltäis.
Läti saidilt nokkisin välla, et neljast ZS brigaadist kolme ülem on täiskolonel ja vaid ühel on kol-leitnant - pole paha.. viitsisin avada umbes pooled pataljonidest ja nägin, et enamasti oli ka patül kol-leitnant ning stabül majori tuuris.. no ei vihja just "pabertiigrile"
Ka lubab ZS meeste üldarv ikka oluliselt rohkem kui 2 000 meest per brigaad - vähemalt 3 000 tuuri.. mis minu jaoks on piisav teoka kergebrigaadi moodustamiseks.

Et klaas ongi kas pooltühi või pooltäis.

Ka lubab ZS meeste üldarv ikka oluliselt rohkem kui 2 000 meest per brigaad - vähemalt 3 000 tuuri.. mis minu jaoks on piisab teoka kergebrigaadi moodustamiseks.

Lubaks, kuid nende enda andmete järgi on kõige suurem brigaad 2600 mehega ja kõige väiksem 1750 mehega. Sealjuures on neil isegi üks "pataljon" 110 mehega. Ilmselgelt ei kajasta üksuste nimetus tervet pilti. Kui väga kerge jalaväekompanii peale kulub umbes 100 meest ja kompaniisid on vähemalt kolm, siis ei jää selle 300-400 mehelise pataljoni peale palju varu logistikaks, tuletoetuseks ja staabiks. Õigemini, üldse ei jää.

Viimasel ajal on kaks arutelu, mis mulle kõige muu kõrval palju intellektuaalset huvitavat lugemist pakuvad. Üks käib siin foorumis, teine käib Toompeal. Siin tehakse suuri sõnu brigaadide teemal, kõrgel mäe otsas lubatakse maad ja ilmad kokku. Jõudu mõlemasse kohta. Üks ühine tunnusjoon on ka neil mõlemal arutelul, kummaski pole veel rahanumbreid välja käidud. Toompea kõrge mäe otsa kaasatakse numbritundjad lõpufaasis. Otseallikatele toetudes pidi siis kuuldavasti palju nalja saama. Esimesed ettevalmistavad nupukesed ajakirjanduses juba ilmuvad. Nii mõnigi mees peab hakkama oma sõnu siluma ja sööma. Siin foorumis seda ohtu ei ole, siin sõnu ei süüa ja numbritest ei kirjutata. Nüüd olengi dilemma ees kas hakata arutelu numbritega rikkuma või parem nosida küpsist edasi, juua teed ja jälgida mängu. Kuid hea küll, vaatame siis pisut numbreid. Mõned lugupeetud kaasfoormulased (nt TTA, sada, kpt Trumm, jne) juba tabasid olulisema ära, et miks on raske KL baasil teha „keerulisemaid“ üksusi (122 mm, ÕT, pioneerid, jne).

Oletame, et mõni malev saab ülesande valmistada ette 122 mm pataljon. Ümardame ja ütleme, et seal on 500 inimest. Jätame varustuse – mida pidi olema nagu muda ja osa sellest ongi muda – hetkel kõrvale, vaatame ainult väljaõpetamist.

Kaitseväe väljaõppesüsteemist saame tõmmata paralleeli ja öelda, et 500 inimesest moodustub pataljon peale kaheksa kuulist väljaõpet. Tegelikkuses on see muidugi veel keerulisem.
Osa nendest 500 on väljaõppes 11 kuud. Ütleme, et neid on 100 inimest. Ehk 400 inimest x 240 päeva x 24 tundi + 100 inimest x 330 päeva x 24 tundi = 3,1 miljonit tundi kulub ühe pataljoni loomiseks praegu kaitseväe analoogia põhjal. Tegevväelaste ajaarvestuse ja kõik selle mis neid puudutab jätsin praegu välja.

Kahtlemata 3,1 miljoni tunni arvestuses on sees mitmeid „tühje tunde“ mida KL vabatahtlike puhul otseselt ei peaks üle kandma või peaks neid tunde teistviis arvestama. Näiteks, et kui KL vabatahtlik on olnud 48 tundi väljaõppel, peab seal olema vahel alati kahe nädalane või vahel ka pikem paus. Kindlasti saab intensiivsema väljaõppe puhul hakkama vähem kui kaheksa kuulise perioodiga nagu praegu kaitseväes. Kuid see eeldab väga intensiivset väljaõpet. Tavaolukorras KL baasil pole see tehtav. Mõttekäik on nüüd ilmselt arusaadav.

Mis oleks KL jaoks kõige lihtsam lahendus, et kuidas pataljon saada. Ilmselt üks võimalus oleks leida üles need inimesed KL malevast kellel juba on varasem kogemus 122 mm. Tõenäoliselt neid pole just väga palju, oletame, et neid on näiteks 50. Oma kitsendused seab KL piirkondlikkuse põhimõte, mis on üks KL aluspõhimõtetest.
Lihtsuselt järgmine oleks värvata vabatahtlikuks need reservväelased, kes on juba saanud sobiva väljaõppe kaitseväest. KL teeb aktiivse suunatud värbamiskampaania ja tulemusena liitub näiteks 100 sobivat inimest. Suunatud värbamiskampaania, et mitte öelda väga aktiivne näost-näkku veenmistöö võtab omakorda aega. Ütleme, et iga inimese peale kulub keskmiselt koos ettevalmistusega umbes 4 tundi. Kokku siis 400 tundi. Keegi peab ka selle töö ära tegema. Mõttekäik jälle ilmselt kõigile arusaadav.

Nüüd on meil olemas 50 varasemat ja 100 uut liiget. Kokku seega 150 ja puudu 350. Täpsustuseks, et 50 varasemat tuleb muidugi omakorda veel korvata nende KL üksuste jaoks kust nad ära võeti. Pataljonist puudujäävad 350 inimest määratakse reservväelaste hulgast, keda saab kasutada ainult läbi reservõppekogunemist. Ehk meil on nüüd segaüksus KL vabatahtlikest ja reservväelastest.
Ja nüüd läheb keeruliseks kuidas klapitada väljaõppetsükkel selliselt, et need 50+150+350 moodustaksid ühe terviku tsükli lõpuks. Teoreetiliselt on see tehtav, kuid see ajaline ressurss mis kulub kogu organiseerimistööle on mõõdetav aastatega. Enne jõuab osa inimesi juba otsast ära surra või minema jalutada. Mõistlikum on rakendada organiseerimistööle kuluv aeg nende tegevuste jaoks, mis on kiiremini ja lihtsamalt tehtav. Näiteks jalaväekompaniid, sisekaitseüksused, objektikaitse, vms. Teisisõnu rakendada KL asjakohasel ja otstarbekal viisil.

strat.sõdur kirjutas:Oletame, et mõni malev saab ülesande valmistada ette 122 mm pataljon. Ümardame ja ütleme, et seal on 500 inimest. Jätame varustuse – mida pidi olema nagu muda ja osa sellest ongi muda – hetkel kõrvale, vaatame ainult väljaõpetamist.

"Mõni malev" EI SAA ülesannet "valmistada ette 122mm suurtükipataljon" - selle pataljoni toodab KL brigaadi jaoks kaitsevägi (kaasates selleks max kaitseliitlasi). Nagu toodab kaitsevägi ka muud keerulisemad pusletükid selle uue brigaadi jaoks.. ning ikka max koostöös kaitseliiduga, rohkendades nõnnaviisi KLi kui organisatsiooni sõjandusalast taset.

Peale millist tõdemust muutub kogu strat.võitleja järjekordse pika posti näiliselt vaimustav loogika sisutühjaks targutuseks.....

Oled sa kuskil lahti kirjutanud, mis üksused tulevad sellesse brigaadi KL-ist ja mis KV-st?

Ma arvan, et selle arutelu valguses ilmneb asjaolu, et Läti kaitsevõime on veel kehvem, kui välja paistab. Need ZS brigaadid ei saa olla brigaadilaadsed tootedki.

Kui palju nendest 500 reaalselt peab oskama kahurist paugutada?
Sest pataljonis on ka ju autojuhi, side, jne, jne, mis ju tegelikult ei vaja nii intensiivset õpet.
Moona juurde vedada peaks oskama ka madalama oskustega mees, kes oskab autot või vedukit juhtida.
Ma siiski näen siin mingit võimalust.
Minu suurtükiväest väga kauge inimese arvamus.

Oled sa kuskil lahti kirjutanud, mis üksused tulevad sellesse brigaadi KL-ist ja mis KV-st?

..kaitseväest ei vajatagi palju - kaudtuli olekski peamine. Vbolla side ka kuigipalju - ning brig.tasandi meditsiin.
Luure, TT, miinipildujad ja tagala peaks olema KLis juba piisavalt läbikäidud etapp..

Ma arvan, et selle arutelu valguses ilmneb asjaolu, et Läti kaitsevõime on veel kehvem, kui välja paistab. Need ZS brigaadid ei saa olla brigaadilaadsed tootedki.

.."selle arutelu valguses" siin pole Läti ZS brigaadide kohta veel mitte midagi "ilmnenud"..

Borja kirjutas: ..saab ka tänase rahastuse tasemel ja suht väikese "ülekuluga". See aga, et isegi pisku "ülekulu" on kuradist, kõneleb vaid juhtide mugavustsoonist // tahtmatusest kastist välja mõelda ja võimalusi otsida..

Oot-oot – kumb siis ikkagi on: kas tänaste ressursside ja rahastuse raames, või ikkagi „väikese ülekuluga“? Või kui „väike“ ja sõrmenipsust tehtav see üle- või lisakulu ka on olukorras, kus nt:

- MILAN-id lähevad lähiajal (kui pole juba läinud) teenistusest välja, sest laskeseadmed on amortiseerumas, laskemoon aegumas ja juurde seda ei toodeta. Siis tuleks kas olemasolevatelt brigaadide jalaväepataljonidelt ja maakaitsepataljonidelt olemasolevaid Javeline ja nende rakette veel kolmandiku võrra vähemaks „optimeerida“, või siis juurde osta. Mis omakorda on juba kümnetesse miljonitesse ulatuv lisakulu.
- Aga brigaadi TT-kompanii relvasüsteemid? Kas jagame laiali kahele olemasolevale brigaadile plaanitud Spike’id (mida, nagu Borja mujal on selgitanud, plaanitakse juba tänagi häbiväärtselt vähe)? Või ostame neid ikkagi juurde – jälle paarikümne miljoniline lisakulu? Või äkki üritame jälle MAPATS-itele elu sisse puhuda?
- Brigaadi side – mina ka ei tea, palju see maksta võib, aga kahtlustan, et kui korralikult teha, siis alla 100 miljoni ei pruugi hakkama saada. Või äkki ajaks 3. brigaad esialgu vana hea traatside ja tsiviilist rekvireeritud tsiklil kappava kulleri abil läbi?
- Ladudes olevaid haubitsaid võib tõesti igatepidi üksuste vahel ümber jagada, aga nende koguarv sellest ei kasva. Igaks juhuks mainiks muidugi ära, et minu mäletamist mööda on praktiliselt kõik 122mm olema planeeritud 2. brigaadile (et see „operatiivsuund nii lahjalt poleks kaetud, aga pole hullu – jagab ümber) ning 155mm järelveetavate pataljon peaks pärast iseliikurite laekumist teenistusest välja minema (kindlasti kohutav lollus ja kahjurlus!), sest on vaikselt amortiseeruv, probleemid varuosadega ja me lihtsalt pole nii rikkad, et korraga kolme paralleelset süsteemi (155mm iseliikuv, 155mm ja 122mm järelveetavad) teenistuses pidada. Võib muidugi 155mm ka alles jätta, aga siis tuleb leida selleks ka täiendavad miljonid.
- Nõus, et mingi hulga käsitulirelvi, miinipildujaid, õhutõrjekahureid saab kokku kompunnida olemasolevatest „jääkidest“ – aga sellisel juhul maksab ka nende jääkide edasine kasutuses ja laos hoidmine mingeid miljoneid, millega täna arvestatud ei ole ja mis tuleks kuskilt leida.
- Õhutõrje – kui me ei raatsi sellele 3. brigaadile eraldada kümneid miljoneid Mistrali laskeseadmete, rakettide, tulejuhtimisradari- ja keskuse soetamiseks nagu kahel esimesel brigaadil on, siis minu poolest võib ka üleolevate Sergeidega selle asja lahendada. Aga kui terve brigaadi peale on jutt siis ilmselt ühest lahingutoetuspataljoni „optimeeritud“ ZU-23-2 patareist, siis kas see tõesti on tõsiseltvõetav „brigaadi õhutõrje“?
- Kui ei taha kulutada kümneid miljoneid täiendavaid eurosid brigaadi liiklusvahendite ja pioneeritehnika peale, vaid need saab vabalt tsiviilist rekvireerida, siis miks sellist loll-lihtsat lahendust ülejäänud SA-struktuuri puhul massiliselt ei kasutata? Kas lihtalt lollusest, saamatusest ja vaimsest piiratusest? Või äkki polegi tänases tsiviil-sõidukipargis neid sõjaväele sobivaid liiklusvahendeid nii väga palju, ja/või nende reaalne rekvireerimine ja teenistussesuunamine võtab kiire mobilisatsiooni korral liiga kaua aega?
- Laskemoonavarudest – mis ilmselt maksab kõige rohkem – ei ole sa miskipärast üldse juttu teinud. Kas neid üldse on 3. brigaadile vaja ja ette nähtud? Või teeme kahe esimese brigaadi suht kasinad varud lihtsalt kolmandiku võrra lahjemaks?

Ühesõnaga: isegi kui eeldada, et selle 3. brigaadi loomiseks vajalikud reserv- ja tegevväelased on kuskilt leitavad, määratavad või ümberjagatavad, siis kui tahame ikkagi teha n-ö päris brigaadi, on relvastuse, ja varustuse ja laskemoonavarude mõttes tegemist ikkagi vähemalt paarisajamiljonilise lisakuluga. Tahaks hea meelega nüüd näha ettepanekuid, kust ja mille arvelt see "pisku" tulla võiks?

Teine variant on tõesti teha selline „optimeeritud struktuuriga“, lipp-lapi peal ja ilma laskemoonata väeüksus, ja tunda rõõmu, et vähemalt paberi peal on üks operatiivsuund lõpuks ometi terve brigaadiga kaetud!

Borja kirjutas:

Oled sa kuskil lahti kirjutanud, mis üksused tulevad sellesse brigaadi KL-ist ja mis KV-st?

..vähe - kaudtuli olekski ilmselt peamine. Vbolla side ka kuigipalju - ning brig.tasandi meditsiin.

Luure, TT, miinipildujad ja tagala peaks olema KLis juba läbikäidud etapp..

Ma arvan, et arutelu huvides oleks nüüd ikkagi vaja lahti kirjutada. Brigaadi koosseisu kuuluvad mis funktsioonidega üksused, need tulevad kustkohast üksuse kaupa...

Sest et muidu suubub kõik üldisesse sõnavahtu.

Kui nüüd rääkida relvastusest 3. brigaadile, siis seda kõik vajaksid konflikti korral ju ka KL üksused.

Ei suubu siin midagi - kes saab aru, see saab

See oli vist HEREM ise, kes kuskil siin indikeeris, et 25k reservarmeed ongi üks ja sama reservistide koosseis - mis tähendab, et pole vahet kes seal 25k sees on ja kes ei ole KL liige. Mis ongi õige.
Sama kehtib ka minupakut uue brigaadi isikkoosseisu // üksuste ettevalmiste puhul.

Lihtsalt kui mõnel negativistil ongi siin ihusthingest tahe see arutelu ära "suubutada", ei jõua sellistega nagunii keski vaielda(-poleks ka mõtet)

Ma jään enda juurde, et see määratlus

Borja kirjutas:

Oled sa kuskil lahti kirjutanud, mis üksused tulevad sellesse brigaadi KL-ist ja mis KV-st?

..vähe - kaudtuli olekski ilmselt peamine. Vbolla side ka kuigipalju - ning brig.tasandi meditsiin.

Luure, TT, miinipildujad ja tagala peaks olema KLis juba läbikäidud etapp..

on umbmäärane.

Ma ei ole kunagi varjanud, et ma rumal inimene olen.