www.militaar.net

Walter2 kirjutas:Kui mäletan õigesti, siis mainiti lisaks Skagerraki õppustele veel Ahvenamaa läheduses toimunud Soome ja Rootsi rannakaitse ühisõppusi, kus väidetavalt osales Rootsi poolt 20+ ühikut meretehnikat.
Kui keegi leiab netist viite nendele õppustele oleks kena.

Vaba Eestlane
Free Estonian, 5 detsember 1995 LK2

Estonia huku ööl olid läheduses merepäästeõppused
TALLINN — Rootsi TV uudistesaate andmetel olid Estonia õnnetusööl Läänemerel Soome ja Rootsi ühised merepäästeõppused, õppustel osalenud laevu aga Estonia katastroofikohale ei saadetud. 70 Soome ja Rootsi merepäästja ühisõppused olid Estonia õnnetusööl vaid mõne tunni tee kaugusel katastroofipaigast, rääkis Rootsi merevalve ohvitser Peter Samuelsson. Õppused peeti Nauvo-Korppoo vetes, mis asuvad 70—80 kilomeetri kaugusel Estonia huku paigast. Merevalve laevad oleksid jõudnud õnnetuspaika 3—4 tunniga. Harjutustel osalesid patrull-, tulekustutus- ja õlireostuse tõrje laevad ning lennuk. Õppustel osalenutele aga õnnetusest ei teatatud. Stockholmi merepäästekeskuse juhataja Lennart Johanssoni kinnitusel langetati otsus õppustel osalenute õnnetuspaika mittesaatmise kohta koos soomlastega. ,,Vaatasime, et ilmastikuolud on nii rasked, et päästetöödel pole peale raskete kopterite muust kasu," lausus Johansson. Ta lisas, et otsuse õigsuse üle peab otsustama Estonia hukku uuriv rahvusvaheline ekspertkomisjon. Estonia päästetööde juhi Raimo Tiilikaineni kinnitusel osales päästetöödel piisavalt laevu ja helikoptereid. Ta nõustus Johanssoniga, et väikestel laevadel poleks nii tormisel õnnetuspaigal midagi teha olnud.
BNS, Ilta-Sanomat/EK

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

Edit:
Juunis 1994 olid veel NATO õppused "Baltic Operation 1994”
Muude õppuste kohta Läänemerel 1994a pole infot õnnestunud leida.

Kui nüüd lähtuda sellest, et need õppused pidid algama 28 septembril ehk siis ca tund enne Estonia põhjaminekut, siis see jutt rohketest laevadest meres, kes piltlikult öeldes külma rahuga reisipraami hukku pealt vaatasid, ei ole eriti tõsiseltvõetav. Seda enam, et kõik lähikonnas olevad reisipraamid tõttadid Mayday peale kohale.

Walter2 kirjutas:

Lemet kirjutas:

Kui keegi leiab netist viite nendele õppustele oleks kena.
https://www.nato.int/cps/en/natohq/news_24269.htm

Tänan. Pidasin silmas siiski Soome-Rootsi ühisõppusi Ahvenamaa ümbruses.

NATO nations participating are Belgium, Canada, Denmark,
Germany, Italy, the Netherlands, Norway, Spain,
United Kingdom and United States. Partner nations
participating are Lithuania, Poland, Russia and Sweden.
Many other Allies and Partners will send observers to
the exercise. More than 15 ships will conduct peace-
keeping, humanitarian and search and rescue operations,
together with a number of maritime aircraft, in the
Skagerrak area of the N

Kas rootdud üheaegselt veel soomlastega mingeid ühisõppusi korraldasid?

Lemet kirjutas:

Kui keegi leiab netist viite nendele õppustele oleks kena.

https://www.nato.int/cps/en/natohq/news_24269.htm

Pigem oli eesmärk näidata, et regioonis on allveelaevade tegevus aktiivne, nii NATO, Vene kui Rootsi omad. Googeldades leiab palju aastatetaguseid uudisnuppe.

TUUMAALLVEELAEVADE tegutsemisest Läänemeres???? Viidet palun.

Kas just tuumalaev a 1994 aasta augustis oli 1 ilgelt suur jurakas vaindloo saarest loode poole terve päeva. Millegipärast arvasime, et vene laev. Arvamust võis mõjutada nädal varem ära viidud plutooniumi tükk, sellel käisid järgi venelased.
Linki, pilti jne. panna pole, ainult mälestused. Kui keegi kätte saab ja säilinud on siis piirivalve pani kirja kõik laevad ja paadid kes saarest möödusid. Ka selle allveelaeva kirjutasin sinna raamatusse üles lisaks raadiost teade vergi kordonisse.

Ps: kui keegi nüüd uurima ja arvutama hakkab ja avastab, et midagi ei klapi siis. Ajalehes avaldatud artikkel, et eestist viidi viimane plutooniumi tükk ära ilmus ca. kuu varem kui laev saarele jõudis.

Vene ajal olid paljud elektrita saartel asuvad majakad nn aatomipatareide peal. Millised meil olid, täpselt ei tea, aga wiki ütleb, et kasutati ka plutoonumi.
Neid äratöötanud patareisid jäi meile ka küllalt vedelema ja mõnigi metallikorjaja sai sealt kõva doosi, kui lammutama asus.
Kiirgavate asjade olemasolu saartel pole seotud (aatomi)allveelaevadega. Nendega tegeles sõjaväestatud hüdrograafiateenistus, mis sõitis pisemate pealveelaevadega.

Balti laevastikus pole tuuma(kütusel) allveelaevu kunagi olnud. Kuid neid on ehitatud Leningradis, paraku viimane laev ehitati 1981, edaspidi tuli sealt diiselallveelaevu.

Kapten Trumm kirjutas:Vene ajal olid paljud elektrita saartel asuvad majakad nn aatomipatareide peal. Millised meil olid, täpselt ei tea, aga wiki ütleb, et kasutati ka plutoonumi.
Neid äratöötanud patareisid jäi meile ka küllalt vedelema ja mõnigi metallikorjaja sai sealt kõva doosi, kui lammutama asus.
Kiirgavate asjade olemasolu saartel pole seotud (aatomi)allveelaevadega. Nendega tegeles sõjaväestatud hüdrograafiateenistus, mis sõitis pisemate pealveelaevadega.

Balti laevastikus pole tuuma(kütusel) allveelaevu kunagi olnud. Kuid neid on ehitatud Leningradis, paraku viimane laev ehitati 1981, edaspidi tuli sealt diiselallveelaevu.

Said nats valesti aru. Arvamus, et oli vene allveelaev võis tulla sellest, et nad just olid seal käinud. Laevadel vahet ei tee ja tunnuseid ei tuvastanud. Käisid jah sellise väikse kalalaeva moodi asjaga. Et oli plutoonium seda ütlesid nad ise. Kuupmeeter betooni ja sees pidi olema tikutopsi suurune tükk. Majakas pidi sellega põlema 200 aastat.
Kiirgus oli kõva, ca 50 meetrit majakast näitas aparaat, et võib viibida lühiajaliselt. Surnud linde oli ka majaka ümbrus täis.
Kuskil nädal peale äraviimist kukkus kiirgus niipalju, et julgesime majakasse minna.

Lemet kirjutas:Niipea, kui need sõjaväelaste poolt eskorditud masinad lõpuks peale olid saanud, olla laev lahkunud. Samas on meil pääsenud reisiate tunnistus, mille kohaselt oli nende auto viimane, mis peale sai ja peale mida ramp üles tõsteti...

Muide Urmas E. Liivi dokumentaal saates räägib oma loo üks teine viimase auto juht, kes laevale pääses ja tema järel luugid suleti. Nii, et neid viimaseid autosid oli mitu.
https://play.tv3.ee/ma-paasesin-estonia ... u-10336983

MM kirjutas:

Lemet kirjutas:Niipea, kui need sõjaväelaste poolt eskorditud masinad lõpuks peale olid saanud, olla laev lahkunud. Samas on meil pääsenud reisiate tunnistus, mille kohaselt oli nende auto viimane, mis peale sai ja peale mida ramp üles tõsteti...

Muide Urmas E. Liivi dokumentaal saates räägib oma loo üks teine viimase auto juht, kes laevale pääses ja tema järel luugid suleti. Nii, et neid viimaseid autosid oli mitu.
https://play.tv3.ee/ma-paasesin-estonia ... u-10336983

Kusjuures tema jutt on suure küsimärgiga. Tema enda sõnad saates: ta olevat kõik tollid ja muud asjad ära teinud, sisse sõitnud, ootanud laevaminekut ja siis järsku avastanud, et paagid on tühjad(???). Kimunud siis suure hooga piirist-tollist läbi uuesti välja, kuskile eemale Vana-Narva maanteele oli vist, tankima ja siis tuli tagasi, ja kuna olevat kõik juba tehtud, siis tõsteti tõkkepuud tal nina eest üles ja pani hooga tollist ja piirist läbi, sai viimasena laeva ja tema järel pandi luugid kinni. Et see siis paistis justkui "mingi eriline värk". No ei olnud (ka) sel ajal niimoodi. Sõitsid piiripunkti sisse, tuli putkast piirivalvur, teisest putkast tollimees. Piirivalvur kandis isiku passi raamatusse, toll kontrollis kaupa, võttis plommigi maha kui vajalikuks luges, Kui TiR oli peal siis ei näpitud, aga kontrolliti plommi vastavust dokumentidele jne. Ja selline asi, et lähed läbi, siis pöörad otsa ringi , lendad välja, käid ära ja seejärel mõne aja pärast lendad uuesti sisse ja lähed läbi nii, et keegi ei vaata, läbi ei kanna, midagi ei kontrolli- no see on üks suur vale, seda enam, et kaamerad olid sadamas üleval, selle asja eest oleks kohe lahti lastud, või oleks selleks pidanud olema vastava ülemuse käsk. Arvestage, et sellel peale laskmise ajal oli veel täiesti tavaline elu ja tavaline laeva väljumine reisile. Ühte ei lasta volitusekala pärast peale, aga teisel lastakse peale piiri- ja tolliformaalsusi segamatult veoautoga lahkuda tsoonist, minna kuratsedateab kuhu, ükskõik mida lisaks võtma/laadima/tegema ja siis kontrollimatult uuesti tolli- ja piiritsooni tagasi sisse ja otse laevagi pressida? Kogu see jutt selle mehe poolt toodi välja peale seda kui mingi rootsi tüdruk (oli vist) kinnitas, et viimasel hetkel sõitsid laeva piirist hooga läbi tulles mingid veoautod. Et tema reelingult vaatas ja nägi neid täiesti konkreetselt.
Siia veel üks märge: tean inimest, kes oma sõidukaga seisis terve selle aja piiriputka või isegi aparelli juures. Tal oli auto volitusega mingi kala ja ta lootis ehk kuidagi-moodigi ikka viimasel hetkelgi moosides ennast autoga peale munsterdada. Ei õnnestunud, ütles, piir ei võtnud kuidagi vedu.... et ja siis pani laevad luugid kinni ja läks. Ja siis ütles mulle jutu lõpetuseks ilma et ma oleks küsinudki (tagantjärgi tundub see konkreetse päheõpitud lausena) : Ta nägi kõike pealt ja MITTE ÜHTEGI VEOAUTOT HILINEJAT KES PIIRIPUNKTIST LÄBI SÕITIS EI OLNUD. Seda juttu rääkis ta mulle umbes viis aastat tagasi. Ja nüüd siis peale seda, kui rootsitüdruk vande all kinnitab, et OLI, ja selle peale leitakse kohe eestlane veokajuht kelle tegevus ka tollel ajal kvalfitseerub piiri- ja tollireeglite rikkumisena ja kahtlaselt salakaubanduse moodi tunduva smuugeldamisena, ja kes tunnistab ennast selle auto juhiks? Aga seda autojuhti-meest ju ei olnud, sest üks teine mees (sõiduautojuht) on tunnistanud juba, et viibis kogu autode laeva laadimise aja autoluugi lähedal silmsides lootuses peale saada ja kinnitab, et sellist autot EI OLNUD.
No ei ole selle viimase veoauto ümber vassimisi, vat ei ole.... kohe kuidagi ei ole....

Mul ei avane see video, aga kas nii kohe rääkiski, et toll ja piir olid juba läbitud? Selle peale meenus, et olen vist sama mehe juttu vähe teises versioonis kuulnud* või lugenud. Ja palun:

"Raivo rääkis saates, et töötas toona kaugsõiduautojuhina ja vedas piimapulbrit Hollandisse, töö käis üle Rootsi. Raivo meenutas, et Estonia pidi väljuma kell 7 õhtul, tema oli aga juba umbes kell 6 sadamas, kui avastas, et tal pole paakides piisavalt kütust. Mees kihutas Tartu maanteele tankima ja jõudis sadamasse 10 minutit pärast seda, kui laev oleks pidanud väljuma. „Olin kindel, et mind peale ei lasta, aga väravad olid lahti ja mind kutsuti väravasse. Minu järel tõmmati luugid kinni,“ rääkis Raivo, et tema auto oli viimane, mis laevale sõitis."

(Theworldnews.net / Õhtuleht)

"Sadamas" võib pigem tähendada. et kella 6 paiku seisis ta siiski Kai tänaval, mis viis tollase Estline'i terminali juurde, mitte juba teiselpool tollitsooni.

* - Olen ilmselt seda saadet näinud. Minu mäletamist mööda ütles ta, et avastas, et paak on tühi, ja helistas ülemusele - kohe tuleb hakata laeva minema, mis saab, kas tangin seekord Rootsis? Ülemus oli andnud karmi käsu paak Eestis täis võtta (kütuse hinnavahe Rootsiga oli vaest aega arvestades astronoomiline), mispeale ta kuhugi Tartu maantee tanklasse kihutaski.

Sealt edasi:

"Tõnisson kinnitas, et tema auto koormas olid lõssipulbri kotid. "Kui ma laeva peale hakkasin sõitma ja tollis olin, siis ikkagi visuaalselt tõmmati tagant luugid lahti ja vaadati, mis seal peal on. Tavapärasest natukene kiiremini - lihtsalt luuk lahti ja luuk kinni - ja ma ise olin juures, nägin, et jah, lõssipulbri kotid olid," meenutas ta.

Tegelikult Tõnisson eksib – ta võis küll olla viimane ametlik reka, aga mitte kõige viimane auto. Samal ajal oli sadamas Mercedese mikrobuss, viieliikmelise Eesti triatleetide võistkonnaga, kelle seas oli toona 17-aastane Ain-Alar Juhanson.

"Kuna buss, mis meile sõitmiseks anti spordiklubi juhataja omaniku poolt /.../, sai suhteliselt viimasel hetkel meie kätte, siis laeva või siis sadamasse jõudmine oli ka nii viimase vindi peal nagu meil ikka asjad tol hetkel olid. /.../ Ja tuli välja, et meil polnud volitust, et selle autoga välismaale minna," meenutas Juhanson."

("Pealtnägija")

Sekeldaja kirjutas:
"Sadamas" võib pigem tähendada. et kella 6 paiku seisis ta siiski Kai tänaval, mis viis tollase Estline'i terminali juurde, mitte juba teiselpool tollitsooni.


("Pealtnägija")

See lingvistiline mugandus kõlab juba paremini. Kuna ka ise tol ajal tegelesin kauba saatmise ja vastuvõtuga, siis mõtlesin, et niimoodi "kuskil-sadama-juures" oleks loogilisem, aga eeldades, et on nii konkreetne ja täpsust nõudev lugu, siis saates ei kasutada sellist umbmäärast ja valeinfot levitavat sõnastust.
Aga see ei muuda olukorda, kus
a) ametlik seisukoht oli aastakümneid, et mingit(mingeid) veoautosid, kes viimasel hetkel "lihtmenetlusega" läbi piiri ja tolli kiirkorras laeva lasti EI OLNUD.
a`) Kuna polnud autot, siis ei saanud olla ka episoodi, et kohe selle auto järel suleti luugid ja laev lahkus sadamast.
a´´) Selle fakti tõestamiseks on leitud palju tunnistajaid. (mina näiteks tean ühte, kes väitis ka mulle seda, olen sellest eelmises postis kirjutanud).
Neid a) primme võiks veel küllalt tuua siia.
b) Neid kes väitsid, et auto(d) olid, neid naeruvääristati ja tembeldati "udujutu-levitajateks-uskujateks" vmt. (nagu ka relvadest rääkijaid).
b´) Nüüd on üks tookord üle reelingu autode laadimist näinud Roosi päritolu tookordne tütarlaps seda tunnistanud.
c) vastuseks sellele leidsid eestlased saatetegijad (või "aidati neil leida?") ka kohe ühe mehe, kes nüüd kaamera ees kinnitab, et tema oligi see mees, kes selle viimase auto kiirkorras "lihtmenetlusega" läbi piiri ja tolli laeva juhtis ja et koormaks oli tavaline lõssipulber. Ja et peale teda pandi luugid kohe kinni ja laev läks teele.
Aga seda autot ju ei olnud 20 aastat?
d) kas nüüd uue uurimise käigus tuleb üle kuulata ka need "autot-ei-olnud"-tunnistajad?
e) kas on oluline saada teada ikkagi kes valetas(b), ja siis ehk ka kelle käsul/mahitusel? Et kas siis oli auto või ei olnud?
f) kui peaks nüüd ikkagi tuvastuma, et "ühtki veoautot ei olnud" on vale väide (st kõik need tunnistajad pole rääkinud tõde, justkui ühest suust?), kas siis tuleb ehk välja mitu neid siis ikkagi oli- kas 1 või 2?

......Aga seda autot ju ei olnud 20 aastat?..... .... Relvi ka ei olnud aastaid. Veel üks täiendus: auku ka ei olnud.

P.S. Selles laevahukus on paljude asjadega taoline segane lugu, seda teame me kõik. Olen eravestluses ühe nii tollel kui ka sel vestluse ajal piisavalt kõrgel kohal töötanud inimesega vestelnud ja kui küsisin, siis vastas ta mulle nii: "tead seal on igal vennal (organisatsioonil) oma bläkk sees ja mitte keegi ei taha, et seda lugu uuritaks ega kaevataks. Kõik tahaksid et asi jääkski nii nagu on ja lugu unustataks. Nii nagu on- see tähendas jutus seda, et Eesti meremehed on/olid saamatud ja ajasid tormis arutu kihutamisega laeva põhja.
Selle mehe nimi ja tolleaegne amet on piisavalt pikantne, et tekitada siin teemas eraldi haru.

Nujah, ja kui olnukski miskid salakaubarelvad, mis motiivi see andnuks laeva uputamiseks? St, mis relv väärinuks laeva uputamist? Ja mis meetodil siis laev uputati? Nood vandenõuteooriad tikuvad vahel ülikeeruliseks minema...

Some kirjutas:Nujah, ja kui olnukski miskid salakaubarelvad, mis motiivi see andnuks laeva uputamiseks? St, mis relv väärinuks laeva uputamist? Ja mis meetodil siis laev uputati? Nood vandenõuteooriad tikuvad vahel ülikeeruliseks minema...

Ülikeerulised??? Ma esitasin siin väga lihtsad küsimused!

Küsimus on selles, mis seos võiks mingil autol olla laeva hukkumisega.

Nagu teemas juba korduvalt sedastatud, võis reisil olla erinevaid kahtlasi tegelasi, kes ajasid erinevaid kahtlasi asju (kellegi Voronini kohvrist on ka pikalt juttu olnud). Statistiliselt on selleks väga arvestatav tõenäosus. Mõni neist võis olla ka otseselt kuritegelik. Aga see puutub asjasse vaid niivõrd, kuivõrd on võimalik näidata seost laeva hukkumisega.

Mina ei räägi siin praegu mingitest teooriatest ja kas need viisid laeva hukkumiseni. Seda peabki selgitama uurimine. Ja siis peabki välja tulema fakt, kas oli selline auto või mitte. Kui oli mingi auto, siis millise koormaga ja kust-kuhu ja nii edasi. Kas mina pean siin nüüd kirjeldama uurimise mehanismi? Et iga fakti tuleb uurida ja vaadata kuhu ja kellele see suunab/osutab. Et üks fakt viitab järgmisele ja see omakorda järgmisel kuni kurjategija selgubki? Ükskõik millise uurimise võssajuhtimiseks on oluliste faktide peitmine ebaoluliste taha, et keegi ei jõuakski nendeni. Järgmiseks teiste seda fakti välistavate asjaolude peale/ette sokutamine, et keegi ei leiakski neid. Kuhu need selle hilinenud saadetise jäljed meid viima peaksid, vat see pole minu asi, aga aastakümneid on edukalt eitatud üldse mingi veoauto olemasolu, nüüd kui asi rebeneb, siis pakutakse välja "mingit piimaveokat". Milles asi????? Miks oli vaja siis paaniliselt eitada seda viimast autot? Milleni võis viia see autoliini uurimine? Ja siis 20 aasta pärast esitletakse lõssikoormat?
Kusjuures tuleb ju tunnistada, et kui tegemist on ikkagi vandenõuga ja luurete koostöö-operatsiooniga riiklikel tasanditel, siis tööd on väga korralikult tehtud. 26 aastat juba on see versioon pidanud. Mitte keegi pole suud paotanud ei nii, ei naa. Mitte keegi pole ka kadunutest välja ilmunud. Ainult see Rootsi tollimees hakkas relvadest rääkima, aga seegi on ära vaibunud kuna edasisi rebenemisi pole juurde tulnud. Aeg veereb nende kasuks: järjest vähemaks jääb neid, kes midagi teavad/mäletavad/räägivad, või siis teadjaid kes seda sooviksid. Seda, et kedagi sellest parvest olla (ka juba ammu) kuskil elusana nähtud, ja et keegi olevat kuskil kellelegi miskit kobisenud vmt.- need saab kõik ametlikult kvalifitseerida linnalegendiks, sest midagi ju pole! Kellegi nägemist pole fikseeritud ja kui mõnd tõsisest ja olulisest faktist lobisejat otsima hakkata, siis tihti selgub, et inimest ei saagi kätte kuidagi enam, või kui leitaksegi, siis räägib juba hoopis teist juttu, et pole kunagi midagi näinud ega kuulnud ega tea üldse mitte midagi ja pole enam ka toda algset juttu rääkinud. Kui linnalegendist asi edasi ei lähe, siis midagi ei juhtugi. Esimene oluline kellelt küsida, Rootsi, ei tea endiselt mitte midagi, kui svensssonit faktide ja viidetega õnnestubki survestada, siis tuleb vastus, et "ikka ei tea!, ainult nüüd tean, et tegemist on riigisaladusega ja ma ikka ei tea!"- ongi kogu moos. Kas keegi usub, et nüüd selle augu tuvastamine avab Rootsi luure ja krst millise (ka meie oma) salajased toimikud? No ei usu.

P.S. Ega see esimene ja kindlasti mitte ka viimane juhtum pole, kus uurijad kohe kuidagi ei taha küsida lihtsaid aga asja olemust olulislet puudutavaid sõnumeid. Tuletan siinkohal meelde, et Earl Warreni komisjon suutis toota terve mäe toimikuid, vist oli 32000 lehekülge, aga ei suutnud esitada küsimust nr1: "Qui bono?", prokurör Jim Garrisson uskus seda hunnikut seni kuni sõbra pealekäimisel luges selle läbi. Peale seda ütles ta lihtsalt: Warreni komisjoni aruannet saab uskuda ainult see, kes pole seda lugenud. Sadu vasturääkivusi, sadu mõttetuid haruliine, aga kõige olulisemat küsimust ei esitata. Ja algatas uue uurimise.

Peeter kirjutas:Mina ei räägi siin praegu mingitest teooriatest ja kas need viisid laeva hukkumiseni.

Heakene küll, aga kõikvõimalikud afäärid, mis "Estonial" toimusid, kuid ei viinud laeva hukkumiseni, ei puutu ju praegusesse teemasse. Teema on "Estonia" hukkumisest.

Ma olen täiesti valmis uskuma, et "Estonial" pandi ka viimasel reisil toime erinevaid kuritegusid, aga mis siis? Kindlasti pandi ka näiteks Nagasakis toime erinevaid kuritegusid kuni hetkeni, mil tuumapomm kõigile pähe kukkus.