Viktoriin

[aurik]

Teie kõigi lahkel loal ma siis jätkan. Kunagi andsin korra ise järje vabaks, nüüd saangi midagi vahele torgata.

Wikipedias algab tema teenistuskäik kui seiklusjutt, mille osaks on otsene identiteedivargus. Kokkuvõtvalt järgmine lugu;
Nooruses ühines ta oma sõbra juhitud relvastatud üksusega. Lahingus sõber langes. Noormees võttis tema relva ja viis salga võidule ning ... hakkaski esinema oma langenud sõbrana.
Tegelikkus on vist pisut proosalisem. Tahtes teha sõjaväelist karjääri, leidis noormees, et targem on end esitleda mitte vähemusrahva liikmena (mis keeleliselt täiesti erinev), vaid riigi põhirahvuse esindajana ja esitas selleks üsna suvalise nime. Ja tegigi uue nime all silmapaistva karjääri, tõustes oma riigis- ütleme, et sõjaväeladviku mitte päris absoluutsesse tippu, aga sinna küllaltki lähedale. Temale usaldati muuhulgas lisaks sõjalistele ülesannetele mitme keerulise erioperatsiooni läbiviimine ja tema erialaseid sügavaid teadmisi tunnustasid ka teiste riikide juhid (kellega tal oli vahetu kokkupuude) . 43-aastasena aga sai süüdistuse kuritegudes, millest üks oli juhtumisi teatud hiigelvaranduse pihtapanek. Mõned aastad hiljem mees hukati, uurimise käigus tuli välja ka tema tõeline identiteet, mida tal oli õnnestunud senini edukalt varjata.
Haihtunud varandus leiti paar aastat pärast tema surma. On täiesti selge, et selle äkilises kadumises tal mingit osa ega vähimatki teadmist polnud.
Kellest jutt?
Et mitte liig keeruliseks asja ajada, siis väga muinasaegadest otsima ei pea.

[Mudakoon]

Otto?

[aurik]

Kes see Otto on?

Aga otsitava naine oli abielu ajal siiski midagi päritoluga seoses hakanud kahtlustama...sellele ta siis teatas, et on ema poolt tõesti mitte põhirahvus, aga nimetas selleks hoopis mitte oma õige, vaid naaberrahva, kelle keelt ta ka hästi mõistes. Väidetavalt oli ta mõni nädal enne oma kinnivõtmist abikaasale siiski tõe üles tunnistanud.

See selleks, lehitsesin taasiseseisvunud Eestis kasutusel olnud ajalooõpikuid (mitte kõiki loomulikult) ja ühes vaataski ta pildilt vastu Tõesti oma rahva tüüpnägu. Ja lühikest kasvu.

[kromanjoonlane]

Kes see Otto on?

Aga otsitava naine oli abielu ajal siiski midagi päritoluga seoses hakanud kahtlustama...sellele ta siis teatas, et on ema poolt tõesti mitte põhirahvus, aga nimetas selleks hoopis mitte oma õige, vaid naaberrahva, kelle keelt ta ka hästi mõistes. Väidetavalt oli ta mõni nädal enne oma kinnivõtmist abikaasale siiski tõe üles tunnistanud.

See selleks, lehitsesin taasiseseisvunud Eestis kasutusel olnud ajalooõpikuid (mitte kõiki loomulikult) ja ühes vaataski ta pildilt vastu Tõesti oma rahva tüüpnägu. Ja lühikest kasvu.

Kornilov oli kalmõki nägu. Ja hukati keskealisena.

[aurik]

nop
Eks neid üksikuid kokkulangevusi ühe ja teise mehega võib ikka olla. Kornilov paistab olema muidu ehtne kasakas.

Kui saaks kuidagi rahvuse kätte... nende hulgas nüüd väga tuntud väejuhte ei ole, v.a üks, kelle nimi on keskmisele ajaloohuvilisele kindlasti tuttavam, kes on otsitavast viis aastat vanem ja tegi täiesti oma nime all samas riigis väga kõva sõjaväelise karjääri.

[Vastaja]

Nikolai Jezov(perekonnanime kolmandat tähte ei võimalda arvutiklaviatuur vist õieti kirjutada).?

[aurik]

ei mitte
Ježov on ajaloos siiski tuntum mees ja ei tahaks teda nagu kõvaks sõjaväespetsialistiks lugeda, pole ka kuulnud, et tal oleks mõne esindusliku välisriigipeaga (kes veel tema nö professionaalseid oskusi tunnustanuks) olnud isiklik kokkupuude.

Aga sellest mainitud õpikupildist, kus ta peal- on ajaloolisi sündmusi, mille pildijäädvustus vastava ajalooperioodi õpikus vaata et kohustuslik. Kui valida on mitme vahel, siis mõnes õpikus on üks, teises jälle mõni teine. Selle sündmuse puhul valikut on.

[aurik]

Paistab, et veel on vihjeid vaja.

Tema korraldatud operatsioonidest oli vist efektseim selline, mille tulemuseks oli muuhulgas hiilgavalt läbiviidud inimrööv.

[aurik]

Ööpäev läbi ja ei midagi... ju siis ebahuvitav küsimus

Aga proovime veel. Mehe elukirjeldustes on vist tõepärane segatud väljamõeldistega. Nii näiteks olevat tahtnud üks välismaa riigipea teha talle üht (tolle aja kohta eriti) kallist ja haruldasevõitu kingitust. Ei tea, kuidas sellega siis tegelikult oli, kas jäi ainult suusoojaks jutu tasemele. Või tehti tõesti ettepanek kingitus vastu võtta. Ja siis oli iseküsimus, kui ettepanek tehti, kas see lükati tagasi või lasti kingitus teha. Ja kui kingitus tehti, kuhu see pandi (Endale meie otsitav seda kindlasti ei võtnud). Aga fakt on see, et pärast vahetuid kontakte võõramaade riigimeestega hakkasid mehe pea kohale kodumaal tumedad pilved kogunema...

[kromanjoonlane]

ei mitte
Ježov on ajaloos siiski tuntum mees ja ei tahaks teda nagu kõvaks sõjaväespetsialistiks lugeda, pole ka kuulnud, et tal oleks mõne esindusliku välisriigipeaga (kes veel tema nö professionaalseid oskusi tunnustanuks) olnud isiklik kokkupuude.

Aga sellest mainitud õpikupildist, kus ta peal- on ajaloolisi sündmusi, mille pildijäädvustus vastava ajalooperioodi õpikus vaata et kohustuslik. Kui valida on mitme vahel, siis mõnes õpikus on üks, teises jälle mõni teine. Selle sündmuse puhul valikut on.

See kohustuslik ajaloosündmus oli vast Teherani konverents?

[aurik]

läks soojaks

Ta on sellega seotud küll, aga pildile jäänud siiski teises kohas.

[fredeg]

Ööpäev läbi ja ei midagi... ju siis ebahuvitav küsimus

Vastupidi, küsimus on väga huvitav, seda enam, et faktid tunduvad väga tuttavad - aga ei meenu. Eile jalutasin lausa mitu tundi wikis, alates Wallensteinist kuni Sündikaat-2-ni. Aju sügeleb

[susi]

Küsimus on huvitav, aga õiget vastust ei leia. Kõige ligilähedasem on julgeolekumajor Серге́й Миха́йлович Шпи́гельглас . Kuid kindral Milleri röövija hukati 1941. a. ja Teheranini ei elanud.

[aurik]

Kuid kindral Milleri röövija hukati 1941. a. ja Teheranini ei elanud.

Miller oli ka selle isikuga võrreldes, kes rööviti, väike vend.

Milline oli mehe sõjaväeline eriala, milles ta väga kõva käsi oli? Selge vihje on eelmisel leheküljel. Ja mitte minu postituses.

[fredeg]

Kuid kindral Milleri röövija hukati 1941. a. ja Teheranini ei elanud.

Miller oli ka selle isikuga võrreldes, kes rööviti, väike vend.

Milline oli mehe sõjaväeline eriala, milles ta väga kõva käsi oli? Selge vihje on eelmisel leheküljel. Ja mitte minu postituses.

Menzhinskit uurisin. Ei ole see mees. Alguses kahtlustasin Savinkovi röövi, aga seal ka ei ole kedagi sellist.
Millerist kõvem oli Mussolini, aga see viib Ottoni, mis on muidugi võimatu

Rööviti ka Chiang Kai-shek, ei leidnud sealt jälge.

Kurat, muuhulgas lugesin läbi isegi kõik Lindberghi last puudutava, kuigi see ilmselgelt asjasse ei puutu.

Eichmann - ei.

Huvitav tüüp, kes teel ette jäi, ja keda varem ei olnud pikemalt uurinud oli Sudoplatov... Ikkagi Miller ja Kutepov.