www.militaar.net

Vabandust, polnud paar päeva arvuti juures.

Augusti viimasel päeval ja kohe septembri alul ilmus kolm kuulutust veidi erineva sisuga. Ajalises järjestuses on nende sisu järgmine:

******

Eesti SS-leegion

Juhi käsul tuleb moodustamisele Eesti leegion, mis relva-SS osana allub SS riiklikule juhile.

Eesti leegioni astumiseks on nõutav:

1. Täielik SS-kõlblikkus.

2. Pikkus vähimalt 1,72 m.

3. Vanus 17 kuni lõpetatud 25. eluaastani.

4. Kohustumine sõjakestuseks.

Ülesandmisekohad: SS ja politseiasutused Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis ja Haapsalus.

Ülesandmise aeg: 1.–15. sept. 1942.

Relvastus, varustus, palgad ja hoolitsus sama kui relva-SS juures.

*************************

Eesti leegion

Juhi käsul moodustatakse Eesti leegion, mis relva-SS-osana allub SS riiklikule juhile.

Eesti leegioni astumiseks on nõutav:

1. Täielik SS-kõlblikkus.

2. Väärikus sõjaväeteenistuseks.

3. Vanus 17–25 (lõpetatud) eluaastani.

4. Pikkus vähimalt 1,72 m. Erandjuhtudel on lubatud kõrgem vanus, kuni 30 eluaastani, ja pikkus vähimalt 1,68 m. Selleks tuleb esitada kirjalikud avaldused.

Ülesandekohad: SS- ja politseiasutused Tallinnas, Tartut, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Haapsalus, Rakveres, Petseris, Kohtla-Järvel ja Narvas.

Relvastus, varustus, palgad ja hoolitsus samad nagu relva-SS juures.

***********

Eesti leegion

Juhi käsul moodustatakse Eesti leegion, mis relva-SS-osana allub SS riiklikule juhile.

Eesti leegioni astumiseks on nõutav:

1. Täielik SS-kõlblikkus.

2. Väärikus sõjaväeteenistuseks.

3. Vanus 17–30 (lõpetatud) eluaastani.

4. Pikkus vähimalt 1,68 m kuni 20-aastastel, vähimalt 1,70 m üle 20-aastastel.

Ülesandekohad: SS- ja politseiasutused Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Haapsalus, Rakveres, Petseris, Kohtla-Järvel ja Narvas.

Relvastus, varustus, palgad ja hoolitsus samad nagu relva-SS juures.

****************

Seega arvestades viimast kuulutust (nii vist õige...) vastused:

a) 17-30 aastat
b) 168 cm
c) 170 cm

Nii et päris õiget vastust polnud. Seega küsimuse esitamine vaba

Küsimus oleks järgmine millisest relvast sellise moonaga lasti .

Basuuka?

Ei ole , suurem asi on.

Ahjutoru?

Pildi nimi 3,7cm Stielgranate.jpg viib vist vastuse juurde...
3,7 Panzerabwehrkanone (PAK)?

Nii ta jah on 37mm tankitõrekahuri kummulatiiv laeng .

Siit oksjonilt võib osta ka

http://ww-2militaria.com/b/new/eg/eg0046/desc.htm

Leo Kerget (1922-1982) tuntakse arstina, aga eelkõige följetonistina, töötas a-st 1961 ajakirja Pikker toimetuses, avaldanud mitu satiirikogu (Palun, võtke edasi (1963), Pintsak pandiks (1966), Sangpomm (1968), Kivipull (1971)). 1944. septembris oli ta aga ühes ametis, mille tõttu teda sellest ajast kirjutades ilmselt ka tulevikus meenutatakse. Mis amet see oli?

Leo Kerge oli Pitka väidetavalt viimane teadaolev autojuht.

Leo Kerge oli sündinud 16. XI 1922 Võrumaal Vaabina vallas, isa postiametnik Gustav K. Õppis Treffneri gümnaasiumis 1934-1942, lõpetas humanitaarharu (ka Lembit Jaanits, Kaljo Subbi, Ants Salum, Leo Metsar, Kalju Kirde näiteks samal aastal), Tartu ülikooli arstiteaduskonnas 1942-44-, 1944--45-. lõpetamata.Vangistati 17. II 1945 Tartus (Tähtvere 18a-2), tribunaliga 15. XI 1945 sai par. 58-1a alusel 10+3 a, vabanedes sai Eestisse tagasi, oli velsker kuni 1961, siis Pikkeri toimetuses 1961-1982, Ahakirjanike Liidu liige 1963. Suri 13. I 1982 Tallinnas. Ajakirjanik Rainer Kerge on ta lapselaps.

*

Nt Nils B. Sachris kirjutanud: "Jaamas [Haapsalu raudteejaamas] kohtasin [jõudsime sinna rongiga 24.09.1944 hommikul kell 6] nagu tellitult Leo Kerget sõidukorras Opel Admiraliga. Ma polnud Kergega varem üldsegi tuttav, kuid saime kiiresti peagu sõpradeks (astus temagi arstiteaduskonda, kuid meie “ah-nii-sõbralikud vabastajad” panid ta juba veebruaris 1945. a. vangi ning kümne aasta pärast vabanedes hakkas ta hoopis “Pikkeri” juures humoristiks). Kerge ütles, et tema olnud admiral Pitka autojuht sama autoga. Pitka andnud ta öösel vabaks, et enam pole midagi teha, vaadaku kuhu saab minna. Tema tulnud niisama jaama vaatama. Nüüd hakkasime selle autoga haavatuid haiglasse vedama. See tehtud läksime ühte suurde talurahvapoodi vaatama, et ehk saaks meestele midagi selga: need olid ju püksata või siis verises Waffenrock’is. Selles poes oli igavene lasu mustast puuvillariidest tunkesid, mis meile ära kulusid. Ühtlasi leidsime täiesti puutumata koti suhkrut, mille kah haiglale annetasime. Muidu oli aga pood juba enne meid rüüstatud ja viina polnud enam kuskil. Üks neist haavatuist oli Westholmi poiss nagu minagi, paar klassi tagapool, nime poolest nagu Voolaid või Vooglaid. Kerge ja mina jäime haigla käsutusse, kuhu ka dr Kuno Kõrge oma perega oli tulnud."

Küsimuse esitamine vaba.

2. maailmasõja ajal said jänkid need relvad lahingutes jaapanlastega sõjasaagiks. Relva omapärase kuju tõttu levis eksiarvamus selle kasutamise kohta ja see tõi kaasa hulgaliselt vigastusi neid kasutanud ameerika sõduritele. Mis relvaga on tegu ja kuidas seda valesti kasutati?

knee mortar e.k. siis põlve-miinipilduja, valesti kasutamine ilmselt siis vastu mõnda oma jäset hoidmine tulistamisel

Tõsi ta on. Jaapanlaste 50-mm miinipilduja suutis siis nii mõnedki ameeriklaste reieluud murda. Kumer põhjaplaat tundus ergonoomiliselt sobivat reiele toetada põlvelt tulistades. Õige jaapanlane lasi sellest nii:

Mul ühes raamatus on pilt, kuidas valges maikas jänki koni hambus ülbelt kaugusse vaatab, ise miinipildujat põlvel hoides. Järgmine küsimus, palun.

suurim sõjalaev, mille nimi on/oli "Tartu" ?

2400-tonnise väljasurvega Vaquelin-klassi hävitaja?

jah, mõtlesin tõesti prantslaste hävitajat. Lootsin, et tekib suurem segadus arvamisega. Teab keegi mispuhul tal see nimi oli ? Kas tõesti kuulsa rahulepingute linna järgi ?