Politseis hoiul olnud relvadega äritsenud ametnik: hobi maksis kätte
23. jaanuar 2017
Toimetaja Riho Nagel
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontrolli uurimine tõi päevavalgele 2014.–2016. aastal Põhja prefektuuris toimunud korruptiivse loomuga relvaäri.
Olen pikaaegne kaitseliidu liige, huvi on pikalt olnud. Hobi maksis kätte,” põhjendas kohtule PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo lubadeteenistuse vanemspetsialistina töötanud Karla Kilk, keda süüdistatakse ametiisikuna omakasu eesmärgil siseteabe korruptiivses kasutamises ja toimingupiirangu rikkumises.
PPA sisekontrollibüroo politseikapteni Anne Abeli sõnul oli skeem lihtne. Relvaomanik pöördus PPA poole näiteks sooviga relv hoiule anda või hävitada, sest relvaluba oli lõppemas või lõppenud. „Vanemspetsialist sai endale tööülesande vormistada relva hävitamise luba ja leppida relvaomanikuga kokku relva üleandmine. Selle asemel võttis aga töötaja relvaomanikuga ühendust ja pakkus relva eest raha. Vormistati ostu-müügileping. Paar kuud hiljem müüs vanemspetsialist relva edasi,” selgitas Abel.
Politseisse on eri põhjustel hoiule sattunud tuhandeid relvi, millest vanemad on endise töötaja kinnitusel juba ligi 20 aastat relvaruumis sundvõõrandamist oodanud. Ainuüksi Põhja prefektuuris oli möödunud aasta seisuga hoiul ligi 2000 relva.
Kilk pakkus relvaomanikule, et ostab relva 10 euro eest. Hiljem müüs ta relva 300 euro eest edasi.
Abeli kinnitusel on PPA-l kindlatel tingimustel õigus relvaomaniku relv sundvõõrandada, kuid seaduses pole märgitud aega, millal see toimuma peab. „Peale sundvõõrandamise võivad relvad olla politseis ka ajutiselt hoiul. Näiteks on võimalik, et relvaomaniku relvaluba on lõppemas või lõppenud ja ta toob uue loa saamiseni relva politseisse hoiule. Samuti võivad relvad olla PPA-s hoiul relvaomaniku surma ja pikaaegse pärimisprotsessi tõttu, mis võib võõrandamist pikendada,” sõnas Abel.
Ette on tulnud sedagi, et relva pärija on veel alaealine ning palub kuni täisealiseks saamiseni ja vajaminevate dokumentide vormistamiseni relva PPA-s hoida.
Relvad võivad sattuda PPA hoidlasse ka seetõttu, et relva omanik pole teada. „Sellisel juhul otsib politseinik ise relvaomaniku pärijaid ja kohustab tegema vajalikke toiminguid selleks, et relv seaduslikult üle anda,” märkis Abel.
Sundvõõrandamise ohuga relvade omanikega võetakse ühendust ja neile meenutatakse, et nad võivad oma relvast ilma jääda. Relvast loobuda või seda kasutada sooviv inimene peab minema politseisse, kus ametnik on kohustatud talle selgitama, et tal on võimalik taastada või taotleda relvaluba, müüa oma relv eraisikule või poele, lasta see hävitada või esitada taotlus relva laskekõlbmatuks muutmiseks.
Kui inimene ei soovi relvaluba teha, ei suuda relva maha müüa ega ole huvitatud relva laskekõlbmatuks muutmisest, sundvõõrandab riik relva, makstes selle eest hüvitist. Sundvõõrandatavate relvade saatuse – müük või hävitamine – otsustab ametnikest koosnev komisjon.
Relvi osteti enne sundvõõrandamist
PPA sisekontrollibüroo uurimise tulemusel selgus, et osa relvi ei jõudnudki sundvõõrandamiseni, sest ametnikud ostsid need siseinfot kasutades enne relvaomanikelt ära. Kilk alustas relvade soetamist sisuliselt kohe, kui oli 6. oktoobril 2014 ametisse astunud. 2014. aasta 22. oktoobrist 2016. aasta 29. jaanuarini ostis ta ametikohast tulenevat teavet korruptiivselt ära kasutades relvaomanikelt 14 relva, millest enamiku müüs maha. Kilgil polnud kindlat eelistust, enda sõnul soovis ta lihtsalt erinevaid relvi katsetada. Ta valis endale näiteks Makarovi, Beretta, Glocki ja Jericho püstoli.
Relva ostuni jõuti mitmel moel – vahel pakkus ta PPA-sse kohale tulnud inimesele, et ostab relva ära, vahel helistas. Näiteks 2015. aasta 19. veebruaril kohtus Kilk Põhja prefektuuris inimesega, kellel oli hävitamiseks mõeldud relv. Relva hävitamisele saatmise asemel pakkus Kilk omanikule, et ostab relva 10 euro eest ära, ja omanik nõustus. 4. märtsil võõrandas Kilk relva ja müüs hiljem 300 euro eest edasi.
Teine näide: 2015. aasta 1. septembril sai Kilk teada relvaloa kehtivuse lõppemise tõttu relva hoiule andmise soovist. Väärteomenetluse algatamise asemel ostis ta relva omanikult 25 euroga ära ja pani 9. septembril müüki. 22. septembril leidis relv 150 euro eest uue omaniku.
Süüdistuse järgi kasutas Kilk korruptiivselt ametikohast tulenevat siseteavet omakasu eesmärgil.
Kuigi Kilk võis mõne relva müügist teenida üsna kopsaka vaheltkasu, kinnitas ta, et ei tegelenud relvade ostmise ja müümisega rahalise kasu saamise eesmärgil, sest oleks võinud ka palju hinnalisemaid relvi ostma ja müüma hakata. Ta olevat teinud relvade hooldamiseks ka suuri kulutusi. Vaja oli osta karpe, salvesid ja sihikuid. Samuti kulus tema sõnul kuni 30 eurot soetamisloale ja kümneid eurosid padrunitele. Relva kallimalt maha müües oli võimalik oma laskmishobi rahastada.
Kilk selgitas, et teda ajendas relvadega hangeldama sügav huvi relvade vastu. „Olen pikaaegne kaitseliidu liige, huvi on pikalt olnud. Hobi maksis kätte,” selgitas Kilk, miks ta ametiisikuna inimestelt relvi ostma hakkas.
„Kui te ostate auto, tahate seda enne proovida. Teil ei ole mingit õigust võõrast relva kasutada. Selleks et mingit relva hinnata, kas laseb hästi, peab seda proovida saama. Ostmisega kaasnevad kulud,” ütles Kilk, kes müüs enda sõnul edasi relvi, mis talle ei sobinud.
Kilgi sõnul on paljudel inimestel kahju relva hävitamisele anda ja see on ka üks põhjus, miks ta relvi ostis. „Inimene tuleb relva ära andma, silm on märg, tal on kahju relva anda. Ma ei ole heategija, aga kui sa oled relvahuviline, siis väike kiiks on sees,” ütles Kilk kohtuistungil ja märkis, et inimene ise oli nõus relva tema pakutud hinnaga müüma.
Tegi endaga toiminguid
Kilgile pannakse süüks ka toimingupiirangu rikkumist, sest ta menetles mitmel korral iseenda taotlusi ja tegi toiminguid ning koostas taotluse relvasoetamisloa ja väljastamise jaoks.
Kilgi väitel ei osanud ta arvata, et tema teguviis on ebaseaduslik, kuid tunnistajate ütlused tõendavad, et ta teadis, et need toimingud pole korrektsed. Ta mainis vähemalt ühele tunnistajale, et relva ostu ja müügi peab vormistama teine ametnik.
Relvatehingute jaoks olid kõik vajaminevad load olemas nii Kilgil kui ka relvade ostjatel. Iseenesest pole ametnikul keelatud relvi osta ega müüa, kuid Kilk läks seadusega vastuollu, sest ostis sundvõõrandamisele minevaid relvi, kasutades siseteavet. Istungil tekkis küsimus, kas teised ametnikud, kes vormistasid Kilgi relvade ostu-müügilepinguid ja andsid välja relvasoetamislube, ei võinud teada, et tegemist on sundvõõrandatava relvaga, mida ametnikul pole siseinfo tõttu seaduslik osta.
Ühe ametniku sõnul oli Jõhvis säärane relvade kõrvalepanek tavapärane ja ametnikule jäetakse telefoninumber, millel ta relva ostmiseks helistada saab.
Tunnistajana kohtus käinud endine lubadeteenistuse ametnik kinnitas, et teadis Kilgi relvahuvist, kuid ei teadnud, kust ta relva osta tahab – kas relvapoest, ise leitud isikult või politseis hoiul oleva relva omanikult.
Samuti ei näinud relvaloa lõplik väljastaja, kas Kilk on ise otsinud mõne isiku, kellelt relv osta, või on ta leidnud müüja teenistusülesandeid täites.
Kohus langetab Kilgi väärteoasjas otsuse 17. veebruaril. Siseteabe korruptiivse kasutamise eest süüdimõistmise korral ootab teda trahv kuni 300 trahviühikut ja toimingupiirangu rikkumise eest süüdimõistmise korral trahv kuni 200 trahviühikut.
Kokku kolm ametnikku
1. veebruaril toimub istung Kilgi kolleegi Toomas Virma üle, kelle väärteoasi puudutab korruptsioonivastase seaduse samu paragrahve.
Kohtus tunnistajana viibinud kolmandat ametnikku, kes on nüüdseks ametist lahkunud, karistati kiirmenetluse korras rahatrahviga. Tema pääses kohtust, sest rikkus toimingupiirangut ja kasutas korruptiivselt siseteavet ainult ühes episoodis, kui ostis oma elukaaslasele PPA-s hoiul olnud relva ja vormistas sealjuures kõik selle soetamisega seotud toimingud.
Ametniku sõnul polnud PPA-s ühtegi koolitust, mis oleks selgitanud, et säärane teguviis võib vale olla. „See koolitus toimus pärast neid intsidente,” ütles ametnik kohtus, lisades, et Jõhvis oli selline relvade kõrvalepanek tavapärane ja ametnikule jäetakse telefoninumber, millel ta relva ostmiseks helistada saab.
PPA sisekontrollibüroo politseikapteni Anne Abeli sõnul pole PPA-s varem tuvastatud selliseid juhtumeid, kus töötajad kasutavad siseinfot selleks, et sundvõõrandamisele kuuluvaid relvi endale osta. „Selline juhtum, kus ametnikud said isiklikus huvis ära kasutada ametisisest infot, on väga kahetsusväärne, kuid tunneme heameelt selle üle, et juhtum sai avastatud ja oleme suutnud teenistuslikus järelevalves teha muudatusi, mis edaspidi hoiavad ära võimaluse millegi sellise juhtumiseks,” sõnas ta.
Et päris lahe "ärimudel" seal lubadeteenistuses ju - isegi natsa kadedaks teeb
kas süüaluste ammetnike vahetu ülem - s.t Põhja PP lubadeteenistuse juht nimega PÕIERPAAS on "puuduste ja juhtimisvigade" eest oma vastutusalas juba kinga saanud või targutab samal kohal ikka edasi
kas süüaluste ammetnike vahetu ülem - s.t Põhja PP lubadeteenistuse juht nimega PÕIERPAAS on "puuduste ja juhtimisvigade" eest oma vastutusalas juba kinga saanud või targutab samal kohal ikka edasi 
