www.militaar.net

Militaarsotsioloogid otsustasid uurida, kuhu sellises ühiskonnas mahub ajateenistus kaitseväes, mis on meestele kohustuslik, hierarhiline ja rohkem institutsionaliseeritud võrreldes teiste valdkondadega. Uuringus pandi kolmnurksesse mudelisse kaitsevägi, perekond ja muutuv ühiskond ning uuriti, kuidas ajateenijad selles tasakaalu leiavad.

Koostöös Kaitseväe akadeemia, Tervise arengu instituudi ja Tartu ülikooli strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskusega viidi läbi küsitlused, kus iga ajateenija sai täita ankeedi teenistuse alguses, pärast sõduri baaskursuse läbimist (3–4 kuud kaitseväes) ja teenistuse lõpus. Enamus ajateenijaid olid 20–22 aastased, rahvuselt eestlased ja omandanud vähemalt keskhariduse. Enne kaitseväega liitumist olid ligi pooled ajateenijatest tööga ja kolmandik kooliga hõivatud.

Põhiline selle numbri "paranemises" on ilmselt see, et senine valdavalt meedikutest lähtunud ajateenijate (suht ajuvaba) "väljalangetamistegevus" on KV poolt siis (lõpuks) kontrolli alla saadud

Sellest vaidlusest siin siis:
(1) Borja ütles, et ajateenijate suvine puudujääk tuleb 600 nägu ning see keevitatakse "jalaväe kontosse"
(2) nende kahe Borja väite alusel tembeldas siin foorumis oma nime all esinev KVJ Borja "asjatundmatuks"
(3) lõpptulemiks kipub aga ikka tulema nii miinus 600 ajateenijat kui ka selle miinuse "jalaväekontosse" keevitamine - sest muid ideid ei ole
(4) aga "lapsesuuga tõtträäkind" Borja on ikka "asjatundmatu"
Lõbus ühesõnaga - nagu ma ütsin..

Martin Herem kirjutas:..huvitav, mis need järgmise nädala numbrid siis tulevad?

Tavaline kodanik ja isegi reservohvitser ei peagi teadma, kuid siis ei peaks ka üleolevalt kommeteerima veel tegemata otsuseid..
..
Meiegi ei tea veel..

..kole kaua mõtlete siis.
Variandid - kelle-mille arvelt "võtta maha" 600 puudujäävat ajateenijat (ühes iga variandi plusside-miinustega) - peaksid ühe norm staabi poolt juba ettevalmistet // sinu töölaual olema..

Seega ei ole puudujääk 600 täna kindel.

..väidan jätkuvalt, et see on täiesti kindel - eriolukord venib kindlasti üle suve. Niiet "puudu jäävadki" kõik tänaseks vällakäidud 600 ajateenijat ja "tagasi teha" ei jõuta siit mitte midagi - kogu see allolev PISKUNOVi tsitaat vaid tingivasse kõneviisi jääbki..

..nagu ma juba ütsin, oledki hiljaks jäämas oma "otsustega". Sinu saldo praegu on miinus 600 ajateenijat ning lahendivariandid "kelle-mille arvelt" see tuleb, peaksid juba sinu töölaual olema.. aga nagu sinu textist näha - neid ei ole

Martin Herem kirjutas: Üksuste ettevalmistusest ei jaga sa nii kui nii enam midagi.
Tõestuseta väide..

Prognoosiga (täiesti kindlalt) panid puusse.
"Prognoos" oli meediast vahendatud avalikud andmed - millel minuga pole mingit seost..
Ja millisele "prognoosile" toona ka kaitsevägi poole sõnagagi vastu ei vaielnud muuseas..

Puusse pandud prognoosi najal kritiseerisid otsustamatust või tegevusetust.
"Prognoosis" ei kahelnud toona keegi - samas kajas siin teemas HEREMi tige vastuseis lahenduste otsimisele juhuks kui "prognoos" lähebki täide - mistap oli ka "otsustamatuse kriitika" toona täiesti omal kohal..

Hiljaaegu ilmus venekeelsel veebilehel dokole.eu, mis avaldab uudiseid Eesti elust, arvamuslugu «Venelane Eesti sõjaväes». Anonüümseks jääda soovinud autor nimetas ennast «vene poisiks Narvast», kes oli kutsutud ajateenistusse Eesti sõjaväes. Mõned tsitaadid loost: «Seal siis viimaks, vene poisina Narvast, puutud kokku imekauniga, see tähendab eestlastega. Üldine suhtumine on tervikuna mõistagi vaenulik, suhtutakse nagu võõrasse elementi. Kolmas periood (sõjaväepolitsei) oli suhteliselt talutav, sest leitnandi asemele tuli veebel. Fun fact – kogu vahetuse jooksul rippus veltveeblil kabinetis Kolmanda Reich’i lipp, laual lebas SSi kiiver ja vööl oli Wehrmachti sõduri pannal. Vaat sihukesed veeblid. Kui kummaline see ka ei paista, tema agressiivsusega silma ei torganud. Oli nagu ikka, rutiinne teenistus ja kõik muu selline. Peamine sõjaline vaenlane oli mõistagi Venemaa.»

Pole loomulikult mingit kindlust, et see on tegelik lugu. Rohkem sarnaneb see portaali ajakirjanike väljamõeldisega. Kuid fakt on fakt: Venemaa propaganda kasutab innukalt ära vene noorte Eesti sõjaväes teenimise teemat, püüdes sisendada mõtet, et kõik NATO teenistuses venelased on Venemaa reetnud. Sellest kirjutatakse rohkelt ühismeedias, selle üle arutatakse palju Venemaa telekanalite jutusaadetes, eriti Vladimir Solovjovi saadetes kanalitel Rossija ja Tsargrad. Kremli poliitiliste huvide eest seisvad eksperdid on oma arvamuses vankumatult ühtsed: venelasel, kes elab Euroopas või Ühendriikides, ei ole vähimatki õigust tõsta relva Venemaa venelase vastu.

Seoses sellega sai Eesti venekeelses ühismeedias ja ajakirjanduses suurt vastukaja Valgevene emigrandist Eesti kodaniku, sõjaväearsti Nikolai Iljini hukkumine Donbassis. Venemeelsed aktivistid tema hukkumise pärast kaastunnet ei avaldanud. Facebooki kommentaatoreid ärritas, et venelane sõdis ukrainlaste, mitte aga «Donetski rahvavabariigi» poolel. Sama meelt olid venekeelse Delfi kommentaatorid: «See on talle täiesti paras!», «Toetas natse – sai, mis tahtis…», «Ei hukkunud, vaid kõnges! Kuidas? Nagu peni!».

Paljud uuringud on näidanud, et mida vähem elanikke on valmis kaitsma oma kodumaad, relv käes, seda ohustatum on riiklik julgeolek. Uurimisasutuste andmeil võbeleb venelaste osakaal, kes on valmis kaitsma Eestit kolmanda maailmasõja tingimustes, 45 ja 60 protsendi vahel. Enesest mõista – mida rohkem Eesti venekeelseid elanikke on kaasatud Eesti riigi julgeoleku kaitsele, seda õhemaks jääb pinnas, millele külvata riigi venekeelses kogukonnas vaenulikke ideid, mida aina genereerib Venemaa propaganda oma «hübriidsõjas». Sisekaitseakadeemia andmeil on vene emakeelega õppurite arv 32 protsenti, viie aastaga on see mõnevõrra suurenenud ja suisa ületab venelaste osakaalu Eesti elanikkonnas (statistikaameti andmeil oli see tänavu 1. jaanuaril 24,7 protsenti).

Need andmed näitavad ilmekalt venelaste lõimitust Eesti üldisse julgeolekusüsteemi. Paraku pole lood sugugi nii kenad vene noorte teenimisega Eesti sõjaväes. Minu päringu peale andis Eesti kaitseministeerium teada, et täpseid andmeid venelastest kaitseväelaste arvu kohta pole, kuid «2019. aastal hakati kõikides väeosades andma sõdurite integratsiooni ja kohanemisvõime tõhustamiseks keeleõpet vähese eesti keele oskusega ajateenijatele. Keeleõppe võimalust kasutas mullu 230 ajateenijat». Põhiline takistus kaitseväes teenimisele on tarvidus olla Eesti kodakondne. Rahvastikuregistri andmeil on siiski Eestis elavast 327 000 venelasest Eesti kodakondsus 176 000 venelasel ehk 53,8 protsendil. Vene noorte seas on Eesti kodanikke tunduvalt rohkem. Ent Venemaa kodanikest ja kodakondsuseta vene noortel ei ole sõjaväes teenida lubatud.

Sel aastal lõpetas mu poeg Tallinnas tehnikumi. Kaks noormeest tema vene rühmast kutsuti ajateenistusse. Algul nad pelgasid väga sõjaväkke minna: vene noored said ju aru, et neil tuleb suhelda eestlastega, aga eesti keelt ei kõnele nad kuigi hästi. Läks aga mööda kuu ja poisid on teenistusega väga rahul. Nad ütlevad, et suhted eestlastest sõdurite ja ülematega kujunesid suurepäraseks, ülemad räägivad nendega kord eesti, kord vene keeles. Ääretult rahul on noored sõdurid toiduga, mis on maitsev ja toitev ja mida antakse palju. Minu poja sõbrad kirjutavad, et nii hästi ei saanud nad süüa isegi kodus.

Kahjuks on Venemaa ja teiste riikide kodanikud ning ka mittekodanikud, kes elavad püsivalt Eestis, jäetud võimaluseta lõimuda Eesti ühiskonda sõjaväeteenistuse kaudu. Ma mõistan loomulikult spiooniskandaalide riski. Aga ehk võiks Eesti noortele, kel pole kodakondsust, luua võimaluse teha sõjaväeteenistus läbi spetsiaalses «võõrpataljonis», kus sõjakunsti ja eesti keelt õpetataks sama tõsiselt ja kvaliteetselt, nagu seda suudetakse teha sõjaväes. Sõjaväes teenimine oleks noortele hea ja korralik elukool, lausa ülikool, kus valmistatakse ette Eesti patrioote.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.

Minu päringu peale andis Eesti kaitseministeerium teada, et täpseid andmeid venelastest kaitseväelaste arvu kohta pole

Aga ehk võiks Eesti noortele, kel pole kodakondsust, luua võimaluse teha sõjaväeteenistus läbi spetsiaalses «võõrpataljonis», kus sõjakunsti ja eesti keelt õpetataks sama tõsiselt ja kvaliteetselt, nagu seda suudetakse teha sõjaväes. Sõjaväes teenimine oleks noortele hea ja korralik elukool, lausa ülikool, kus valmistatakse ette Eesti patrioote.