www.militaar.net

Austerlase Raul Hafneri dessantvägede džiip 42. aastast.

http://alternathistory.org.ua/aviadesan ... a-khafnera

Lemet. kas see džiip sai lennata ka siis?

See auto/lennuk veetakse tavalise lennukiga üles.Tiivik mootoriga ühenduses ei ole tuleb alla nagu plaaner.Rotatsioon vist või kuidas seda nimetatakse.

Selle masina "suurem vend".


FA-330 Bachstelze´t veeti allveelaevga, seda džiipi lennukiga, kuid põhimõte oli sama. Mõlemi puhul tegu mootorita autoziiro, gürokopteri või tiiviklennukiga. Heal lapsel mitu nime.
Vastutulevas õhuvoolus hakkab kandetiivik pöörlema (autorotatsioon) ja tekib tõstejõud.

Venelaste vedela "püssirohuga" töötav kuulipilduja 1942 aastast. Kuulile energia andmiseks kasutati petrooli ja lämmastikhapet, kuul ise läbistas 45 mm soomuse. Tõsi küll, valangutega tulistamine ebaõnnestus, laengu jõud oli piisavalt suur kiilumaks kinni magasini mehhanismi.



http://alternathistory.org.ua/kak-vydum ... a-kerosine

See "lendava lennuvälja" idee ujub hämmastava visadusega ikka ja jälle pinnale. (Sama visa ja sama jabur on "uppumatu lennukikandja" idee).
Realiseerimisele kõige lähemale jõudsid USAkad oma hiigeldiržaabliga "Macon" ja sõsarlaevaga "Acron"

http://en.wikipedia.org/wiki/USS_Macon_%28ZRS-5%29

Siit leiab mõned pildid sellest riistapuust
http://www.history.navy.mil/photos/ac-u ... s/zrs5.htm

Niisgune aga näeb ta välja tänapäeval
http://www.noaanews.noaa.gov/stories201 ... macon.html

Lemet kirjutas:Venelaste vedela "püssirohuga" töötav kuulipilduja 1942 aastast. Kuulile energia andmiseks kasutati petrooli ja lämmastikhapet, kuul ise läbistas 45 mm soomuse. Tõsi küll, valangutega tulistamine ebaõnnestus, laengu jõud oli piisavalt suur kiilumaks kinni magasini mehhanismi.



http://alternathistory.org.ua/kak-vydum ... a-kerosine

Iseendast muidugi lahe kraam. Vedel moon on mitmel pool inimeste meeled liikuma pannud. Kuidas nad aga kavatsesid sõjaväljal käideld lämmastikhapet jääb mulle mõistmatuks. Isegi RFNA on nii kar mkraam, et mina isiklikult küll selle kuulipilduri opereerimisega ei sooviks tegeleda.

Offf kirjutas:See "lendava lennuvälja" idee ujub hämmastava visadusega ikka ja jälle pinnale. (Sama visa ja sama jabur on "uppumatu lennukikandja" idee).
Realiseerimisele kõige lähemale jõudsid USAkad oma hiigeldiržaabliga "Macon" ja sõsarlaevaga "Acron"

http://en.wikipedia.org/wiki/USS_Macon_%28ZRS-5%29

Siit leiab mõned pildid sellest riistapuust
http://www.history.navy.mil/photos/ac-u ... s/zrs5.htm

Niisgune aga näeb ta välja tänapäeval
http://www.noaanews.noaa.gov/stories201 ... macon.html

See asi täitsa toimis, lennuväljana vähemalt. Küll aga ei saanud ameeriklased tsepeliinitegemisega hakkama, isegi siis mitte, kui saksa tsepeliinimeistrid aitasid. See jäi jah selle oskuse taha, miskipärast keegi teine peale sakslaste korralikke tsepeliine teha ei osanud. Inglased üritasid ka teha, aga sadasid samamoodi alla nagu ameeriklased.

A Saxon wall-gun, circa 1680. It's a volley gun, i.e., all barrels fired simultaneously.

puidust kahurid



http://en.wikipedia.org/wiki/Wooden_cannon

Moodsad ajad... India soomustatud elektriauto.





http://www.militaryparitet.com/perevodn ... dnie/2675/

Sihuke imeasi...



http://alternathistory.org.ua/bezpolezn ... oi-mirovoi

ivanorav kirjutas:

Würger 190G kirjutas:

ivanorav kirjutas:Ujuv Tank!

Mingi Briti prototüüp?

Just, esimese ja teise söja vahelt, kahjuks ei taibanud kirjeldust pildistada, ehk leian muuseumi lehelt midagi.

Identification




Tanks, in theory, can go anywhere, which is why they are fitted with tracks. However they can be defeated by deep water unless landing craft or rafts are available. The idea of an amphibious tank, especially one that will float without the aid of temporary flotation devices, has attracted designers for many years. Vickers-Armstrongs built an amphibious light tank between the wars which enjoyed some modest export success, notably in Russia where it was copied, and this was even tested by the British Army.

The light tank L1E3, which appeared in 1939, was produced specifically to British War Office requirements. Most of its mechanical features are identical to contemporary Vickers light tanks but the hull is surrounded by aluminium floats, filled with kapok, to provide buoyancy. Two marine propellers, shrouded in steering cowls, are fitted at the back but driven by shafts from the front sprockets. The tank was even equipped with a small boat anchor at one time.

The truly amphibious tank is a contradiction in terms to some extent. If it is light enough to float it must have dangerously thin armour. If it is adequately protected it will probably be to heavy to float. Such tanks normally perform well on land, due to their light weight, and if properly designed can swim well in the water. Their greatest problem is getting out of the water, especially on muddy river banks. This design was never adopted. The tank was tested briefly at the start of the war, spent the next four or five years in reserve and was then subjected to more tests after the war, by which time it was completely out of date.

Lemet kirjutas:Sihuke imeasi...

...ja väljakougituna Stalingradi väljadelt

Nii militaarne kui kurioosum...omada igaks juhuks aianduskooperatiivi majakese nuka taga reaktiivhävitajat. Hea kaugemas poes õlle järgi käia. Nõukogude praporštšik oli ikka üks äraütlemata määramata suurus. Mida kõike varjule ei tiritud.



Tegelikult on siiski tegu filmi jaoks tehtud Su-27 koopiaga...