www.militaar.net

Taliban executed ISIS leader Abu Omar Khorasani soon after their takeover of Kabul. This was meant to show Taliban's stance regarding IS positioning in the country and beyond, and was certainly meant to send a strong signal towards China and Russia, which had expressed concerns.

C-RAM air defense system at the US Embassy in Kabul was destroyed in place

Worth noting that the "usable" figure was before the US left Bagram, as well as the US contractors who were sustaining those aircraft, and many Blackhawks, C-208, and Super Tucano fled to Uzbekistan and Tajikistan (reportedly, 22 fixed-wing and 24 helicopters in Uzbekistan).

nimetu kirjutas:Ülal oleval pildil välja toodud Mi-17 küll otseselt USA varustuseks pidada ei saa. Üldse on kaheldav, et kui suur osa sellest varustusest kasutuskõlblikuna suudetakse hoida. Lennuvahendid ilma varuosade ja kompetentsete tehnikuteta kaua ei lenda. Ega seal nimekirjas polegi väga selliseid varustusesemeid, mis muret peaks tekitama. Ma ei tea kas afgaanidel mingeid ÕT vahendeid oli - need tekitaks küll muret.

Afghanistan's Taliban has appointed former Guantanamo detainee mullah Abdul Qayyum Zakir as acting defense minister, Qatari based Al Jazeera news channel reported on Tuesday, citing a source in the Islamist movement.

DOD update In last 24hrs, 32 C-17s, 5 C-130s left Kabul. Including coalition, chartered, 21,600 people left in that span. One aircraft every 45 minutes.

President Joe Biden has agreed with Pentagon recommendation to stick with Aug. 31 withdrawal deadline, senior administration official says.

The Russian MoD said that it has evacuated more than 500 Russian, Belarusian, Kyrgyz, Tajik, Uzbek, and Ukrainian citizens from Afghanistan with four transport aircraft.

Correction: they have organized the evacuation of 500 people but those flights haven't been conducted yet.

Good chance we're about to see SSO or other Russian SOF on the ground in Afghanistan next to a ton of NATO SOF.

Russia's Ministry of Defense has organized the evacuation of more than 500 people from Afghanistan on the behalf of the Russian President Vladimir Putin, the ministry told reporters on Wednesday.

The four military transport aircraft will airlift over 500 Russian citizens as well as citizens of Collective Security Treaty Organization (Belarus Kazakhstan, Kyrgyzstan, and Tajikistan) and Ukraine. According to the Ministry, four plans have formed a group and are awaiting further instructions in Ulyanovsk.

Each aircraft is equipped with medical personnel and supplies to provide the necessary medical assistance in flight. In addition, the planes have a supply of drinking water, blankets and individual food rations.

On August 15, Taliban (organization outlawed in Russia) fighters swept into Kabul without encountering any resistance, and gained full control over the Afghan capital within a few hours. Afghanistan’s President Ashraf Ghani said he had stepped down to prevent any bloodshed and subsequently fled the country. Vice President Amrullah Saleh said that under the constitution, he becomes "the caretaker president" in the absence of the president and called for armed resistance against the Taliban. Western nations are in the process of evacuating their citizens and embassy staff.

Väärtuste muutmine surmahirmu abil

Püüdsime jõu ja surmahirmuga panna ühe rahva armastama meie väärtusi, nõudes, et nad hülgaksid enda omad. See on põhimõtteliselt sama, mida Nõukogude Liit püüdis teha meiega. Ka meie ei uskunud lubadusi kuldsest kommunismist, sest repressioonid „uskmatute” vastu muutsid selle jutu vastuoluliseks. See ei olnud veenev, teod ja sõnad ei ühtinud. Sama tehti afgaanidega. Suvalises kohas läbiotsimine, öised reidid küladesse „terroristide” tabamiseks, koalitsiooni soositud ametnike jõhker korruptsioon, pidev valvelolek ja mure oma pere turvalisuse pärast su „kaitsjate” võimu all – see kõik kasvatas vaikselt, kuid kindlalt Talibani toetust. Mis siis, et ka nemad karistasid ja olid tihti julmad – nad olid siiski omad. Me ei näinud seda, mida kohalik nägi, me ei osanud ega tahtnud tema soovidega arvestada. Järjepidevalt püüdsime justkui taguda naelu kiviseina, sest meie peamised tööriistad olid vasarad ehk relvad.

Surmahirmu abil neid ei muuda. Kes afgaanide kultuuri tunneb, see teab, et surmast hullem on kaotada väärikus.

Sõja eesmärk on surmahirmu abil veenda vastast alluma oma (poliitilistele) nõudmistele. Ei ole suuremat hirmu kui surmahirm, vähemalt mitte lääne inimese meeles. Lääne kultuuriruumis kasvanuna eeldame, et kõigil on maailmas ühesugused hirmud. Kuid see ei ole nii: on kultuure, kus surm ei ole tingimata lõpp ega hõige hullem, mis juhtuda võib. Kes afgaanide kultuuri tunneb, see teab, et surmast hullem on kaotada väärikus. Kui pidasid kinni suvalise mehe tema teel ja sundisid teda oma asju ette näitama, särki üles tõstma ja katsusid ta läbi – kui palju sa ta väärikusest alles jätsid? Arvakem, mis juhtus, kui ta proovis protestida või midagi oma õigustest kobiseda.

Koheldes inimesi loomadena, saad vastu ka sama suhtumise endasse – just sellega me tegelikult hakkama saimegi. Igaüht kahtlustati terrorismis ja läbi selle suhtumisega me nad nendeks ka muutsime. Taliibid ei ole keegi võõras ja abstraktne, vaid see ongi afgaani rahvas, kelle oleme ise sellele teele sundinud.

Läänelik demokraatia, naiste (läänelikud) õigused, usu eraldamine riigist – need ei ole nende silmis väärtused, vaid surmapatud, mida armastama ei sunni neid ühegi ähvardusega. Sundides alandad nende väärikust ja kättemaks selle eest on surm. Siin ei ole neil isegi valikuvõimalust, sest selline on reegel olnud osa ajaloolaste hinnangul juba ligi 2500 aastat. Kuidas sa muudad kiire sõjaga sellist kultuuri? Kas naelu kiviseina lüües?

Televiisorid kui „relvad”

Vana tõlgi mõte oli laiem kui üksnes ilusaid pilte afgaanide koju tuua. Ta mõtles kultuuri muutmist vabatahtliku muutumise võimaldamise kaudu – et kujuneks tõeline vaba tahe, mida ei ole kujundatud surmahirmuga. Irooniline on see, et sama väärtust hindame me ülimaks omas kultuuris, kuid ei oska seda rakendada mujal ja on küsitav, kas enam oma maalgi oskame.

Jah, me ei näe samu vabadusi, mis on läänes, kuid neid vabadusi pole ka Saudi Araabias ja lääs eriti ei nurise.

Lääs läks Afganistani 20 aastat tagasi. Vaadates praeguseid kaadreid Talibanist Kabuli tänavatel, näeme, et mehed selle lipu all on keskmiselt 20.–30. eluaastates. Need on meie sõjalise operatsiooni aja lapsed, nende väärtusruum on kujunenud meie „vahikorra” ajal. Selle asemel et pakkuda lastele arengut ja haridust, keskendusime nende kodude ja isade läbiotsimistele, nende väärikuse alandamisele. Mida rääkis turult süüa toomast naasnud isa kodus pojale, olles jälle kolmes kontrollpunktis läbi katsutud? Mida poeg õppis ning milliseks kujunes tema hinnang läänlastest ja nende kohalikest käsilastest?

Andsime raha koolide ehitamiseks, kuid ei tugevdanud haridussüsteemi. Ei toonud õpetajaid ega taganud kohalike õpetajate turvalisust. Andsime ametnikele kamaluga raha, millest millegi nähtava tegemiseks jõudis heal juhul 10%. Ma nägin 2006. aastal ainult ühte kuidagi toimivat klassi ning viit tühjaks põletatud ja rüüstatud koolimaja. Noor, teisest provintsist pärit meesõpetaja tunnistas, et ta ei saa sinna kauemaks jääda, sest teda on juba lubatud maha lüüa ja mingit kaitset tal ei ole. Kui lahkus see õpetaja, siis täiesti kindlast jätkasid poisid õppimist kohalikus mošees. Mida õpetas neile mulla, keda oli kolmes kontrollpunktis läbi katsutud?

Sõjalises planeerimises on mõiste „põhipingutus”. See tähendab kogu oma väe ja jõu keskendamist just sellesse tegevusse ja punkti, mis peab tagama operatsiooni edu. See peab tagama, et lahing lõpeb võiduga. Ülem peab määrama põhipingutusüksuse, kellel lasub suurim vastutus selle läbimurde saavutamises, ja tagama kõigi teiste üksuste täieliku ja tingimusteta toetuse sellele üksusele. Sama põhimõte kehtib ka ettevõtluses – sa keskendud konkreetsele suunale või tootele, mis on turu vallutaja. Kõrbevad need, kes sellele pihta ei saa ja toodavad midagi, mida nemad usuvad, kuid turg mitte.

Teod ja sõnad ei ühtinud. Öised reidid küladesse „terroristide” tabamiseks, koalitsiooni soositud ametnike korruptsioon.

Afganistanis oleks minu arvates pidanud põhipingutus olema tugev tsiviilmissioon: koolisüsteemi ja majanduse arendamine ning tagamine. Sõjaväed oleks pidanud neid ainult julgestama, mitte jahtima oma saba ehk „terroriste”, keda iga läbiotsimise ja kontrollpunktis kinnipidamisega juurde toodeti. Haridus, elatise teenimise võimalus ja lootust andev tulevik on stabiilsuse alustalad. Nende puudumine viib mässuni. Sellepärast ei saa ka sõjaväed kunagi luua stabiilsust, sest nad ei loo neid pehmeid väärtusi. Küll saaksid nad toetada nende väärtuste loomist.

Kes oleks pidanud Afganistanis kandma põhipingutuse raskust? Suures plaanis oleks seda pidanud tegema Euroopa Liit kui just pehmete väärtuste kandja. Fookuses pidanuks olema õpetajad, teadlased ja ettevõtjad, kellele sõjaväed oleksid pidanud üksnes turvalisuse tagama, aga kohalikke ärritamata. Ainult see oleks andnud lootuse, et midagi muutub meie valitud suunas. Just lootuse, mitte garantii. Isegi kui seatud ideaali poleks saavutatud, oleks olukord parem ja leebem, sest midagi ikka külge hakkab. Oleks vähemalt külvatud seeme paremateks võimalusteks. Praegu jätsime maha sama suures kaoses maa, kui see oli alguses, ja Talibanile suurema hulga sõjatehnikat, kui nad ka valitsedes oleksid viimase 20 aasta jooksul suutnud ise hankida. Irooniline, kas pole?

Afganistanis vahetuvad põlvkonnad kiiresti

47% rahvastikku on alla 15-aastased. Võrdluseks: Eestis on 16%.

27% on 15–29-aastased.

13% on 30–44-aastased.

8% on 45–59-aastased.

5% on vähemalt 60-aastased. Võrdluseks: Eestis on 27%.

Lugesin läbi. Kus kohast Lääs oleks pidanud selle hea korruptsioonivaba valitsuse, õpetajad ja nende kaitse võtma? Ise kõik kohale saatma ja paika panema? Siis oleks olnud ju hoopis tõupuhas okupatsiooni- ja koloniaalvalitsus. Minu teada lasti neil oma valitsus valida ja see pani ise oma ametnikud paika. Kui need varastasid (Lääne antud raha, mida oli rohkem kui piisavalt) ja koole ei arendanud, järelikult nende kultuur paremat valitsust ei võimalda - surm ei võta ka sealt, kust midagi võtta ei ole. Või oleks ikkagi pidanud saatma oma head valged ametnikud ja õpetajad ja neid okupatsiooniväe abil kaitsma? Ja hea valge okupatsioonivägi ei tohi otsi otsida relvi, kui külamehed okupantide suunas tulistavad, sest külamehed solvuvad ja see alandab nende väärikust. See relvade otsimine käis seal isegi viisakalt, tundub mulle (ise ei ole seal käinud).