Re: Nali
Postitatud: 04 Mai, 2022 23:15
Ma oleks hea meelega käinud iga päev ämbriga elektri järel. Igal minutil unel oli alguses ju kulla hind. Aga et nad hammustasid läbi, et ma hammustasin läbi. Seletasin veel, et olin ära nii kaua, kuna lihtsalt otsisin põhjalikult. Aga homme toon kindlasti.
Olen ühe samasuguse nalja veel perse keeranud:
Olime Indias, Goas, mingis vürtsifarmis. See aiaga piiratud paarihektarine jupp võsa, kus juhendaja siis seletas, et "See on kuusk ja see on mänd ja see on pihlakas ja need on sõnajalad ja see on puravik ja see on paju". Nojah, nimed olid teised, aga printsiip oli sama. Üsna lõpus tegi peatuse ja seletas põõsalt pisikest punni kirjates, et "See on Piri-piri. Jumala kingitus Indiale. Kas keegi tahab proovida?" Kõik paksud, valged turistid tõmbusid kaugemale, kasutades viisakaid ja idiootlike väljendeid "Järgmine kord" ning "mitte praegu, võib-olla hiljem". Ma andsin siis käega märku ning astusin sammu ette. Punane pabul oli pisut suurem, kui tikupea. Panin ausasti esihammaste vahele ja litsusin katki..... Tõmbas ikka limaskestad tuimaks. Aga see polnud mu elu esimene pipar. Mälusin vilja peeneks, liigutasin suus keelt ringi, matsutasin, vilistasin, laksutasin keelt ja püüdsin neile etendada sommeljeed, kes mekutab 1811 aasta Semillion Sauvignon Blanc Blendi, mis maksab 117 000 dollarit pudel.
Keerasin silmad taeva poole, neelasin alla pipra ja suutäie tatti, limpsasin huuli ja ütlesin noogutades:
"Yeees, it`s pretty hot"
Ja taandusin rahulikult oma kohale.
Vaikus.
"How it was? How it was??" püüdis giid häälega torkides veel nalja päästa.
"I think, that was pretty hot."
"But.....but....."
"Sorry, i cant´t understand, what I must to say? I said, it is pretty hot, because it was pretty hot." ütlesin ma maailma kõige tuimema eestlase näoga....
Kui kõik olid lõpus laiali läinud, tuli giid vestlema. Et ta ei ole kunagi midagi seesugust näinud. Et tavaliselt hakatakse õhku ahmima ja kraaksatatakse "water-water" ning jookstakse minema. Aga niiviisi taluda.....et ega mu esivanemad juhuslikult hindud ole?
Olen ühe samasuguse nalja veel perse keeranud:
Olime Indias, Goas, mingis vürtsifarmis. See aiaga piiratud paarihektarine jupp võsa, kus juhendaja siis seletas, et "See on kuusk ja see on mänd ja see on pihlakas ja need on sõnajalad ja see on puravik ja see on paju". Nojah, nimed olid teised, aga printsiip oli sama. Üsna lõpus tegi peatuse ja seletas põõsalt pisikest punni kirjates, et "See on Piri-piri. Jumala kingitus Indiale. Kas keegi tahab proovida?" Kõik paksud, valged turistid tõmbusid kaugemale, kasutades viisakaid ja idiootlike väljendeid "Järgmine kord" ning "mitte praegu, võib-olla hiljem". Ma andsin siis käega märku ning astusin sammu ette. Punane pabul oli pisut suurem, kui tikupea. Panin ausasti esihammaste vahele ja litsusin katki..... Tõmbas ikka limaskestad tuimaks. Aga see polnud mu elu esimene pipar. Mälusin vilja peeneks, liigutasin suus keelt ringi, matsutasin, vilistasin, laksutasin keelt ja püüdsin neile etendada sommeljeed, kes mekutab 1811 aasta Semillion Sauvignon Blanc Blendi, mis maksab 117 000 dollarit pudel.
Keerasin silmad taeva poole, neelasin alla pipra ja suutäie tatti, limpsasin huuli ja ütlesin noogutades:
"Yeees, it`s pretty hot"
Ja taandusin rahulikult oma kohale.
Vaikus.
"How it was? How it was??" püüdis giid häälega torkides veel nalja päästa.
"I think, that was pretty hot."
"But.....but....."
"Sorry, i cant´t understand, what I must to say? I said, it is pretty hot, because it was pretty hot." ütlesin ma maailma kõige tuimema eestlase näoga....
Kui kõik olid lõpus laiali läinud, tuli giid vestlema. Et ta ei ole kunagi midagi seesugust näinud. Et tavaliselt hakatakse õhku ahmima ja kraaksatatakse "water-water" ning jookstakse minema. Aga niiviisi taluda.....et ega mu esivanemad juhuslikult hindud ole?
