www.militaar.net

katapult?

Granaadiheitja. Granaat RGD-5 asetatakse automaadi raua otsa kinnituvasse laskeseadmesse, tõmmatakse splint välja ning laskmisel kasutatakse paukpadrunit. Sakslaste poolt II MS ajal loodu analoog. Pildil laetud õppegranaadiga.
Sellise aretise hädad algavad kui paukpadruni asemel kasutada lahingpadrunit. Seetõttu ilmselt aretis ei leidnudki laiemat kasutust. Pluss veel tugev tagasilöök. Rauaaluse granaadiheitja GP-25 komplekti kuulub ka pärale kinnituv tagasilöögileevendi.
Muuseas juba I MS ajal oli prantslastel püssigranaat VB, mida sai välja tulistada tavalise padruni abil. https://en.wikipedia.org/wiki/VB_Rifle_Grenade

АКС74У raua otsa kinnituv granaadiheitja, nn. karikas. Viskab paukpadruni jõul ргд5 granaati ca 50 meetrit.
Huvitav oleks muidugi teada mis saab siis kui kogemata lasta granaati kuuliga?

edit> oleks krt pidand ikka lõpuni kirjutama, mitte poole lause pealt pellerisse jooksma. Tagantjärele tarkus on ikka see kõige targem tarkus lol.

Minu teada ka Eestis patenteeritud Hawai nime all. AK47-le mõeldud käsigranaadi heitja.
Testimise käigus lasti ka lahingmoonaga. Kõver relv on vist siiani Kupis.
Paukpadrunute jaoks tehti eraldi lühem salv.
Sellist seadet kasutati ka Horvaatia eriüksuslaste poolt 1990 aastatel.

Ma oma väikese peaga püüan kujutleda selle kasutamist lahingolukorras. Selle granaadipesa kinnitamine relva otsa toimus käigult või?

huvitun kirjutas:Ma oma väikese peaga püüan kujutleda selle kasutamist lahingolukorras. Selle granaadipesa kinnitamine relva otsa toimus käigult või?

Pakun et see virbel ei sega relvaga tulistamist, ka sihik on kõrgem.

Üsna mittepraktiline asi aktiivses lahingus. Mõeldes sellele, et Sul peab olema samaaegselt paukpadrunitega magasin ja teravmoonaga magasin ning neid stressiolukorras vahetada ja mitte segi ajada - mina ei suudaks sellist asja.

Martin Herem kirjutas:Minu teada ka Eestis patenteeritud Hawai nime all. AK47-le mõeldud käsigranaadi heitja.
Testimise käigus lasti ka lahingmoonaga. Kõver relv on vist siiani Kupis.

Vedas kuttidel, et vaid relv kõver. Kuul lööb RGD-5 põhjast puhtalt läbi ning tabab täpselt detonaatorit. Edasine on loterii - kas granaat plahvatab või jõuab kuul detonaatori piisavalt purustada, et plahvatust üldse ei toimuks või toimuks osaline plahvatus. Katsetamine selliste asjadega pole igatahes üldse tervislik tegevus.

kunagi ammu-ammu olen Kupi tiirus näinud Hawai kasutamist, demonstreeris hr. Vaido Halliküla.
googel ütleb järgmist:
http://www.aripaev.ee/uudised/1997/03/2 ... ennast-ise

Katsetamine toimus ikka distantsilt. Granaat plahvatas ... ei mingit vedamist. Tegemist oli selle Hawai väljatöötamisega.

Kuidas selline lahendus on saadud toimima reaalse lahingpadruniga?

Ei saagi.

Lahingpadrunit viskelaenguna kasutavatel püssigranaatidel on tavaliselt teljel kanal, kust kuul läbi mahub. Näiteks juba viidatud Prantsuse püssigranaadil või Djakonovi püssigranaadil. https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D1 ... 0%B2%D0%B0
Alternatiiv on kuulipüüdjaga granaat, kuid selline lahendus suurendab granaadi massi, tabamiskohas aga kuulipüüdja kilde ei anna.

Pean vist küsima.
Mis ühendab EKJ Peastaabi hoonet ja üht paika Lõuna-Euroopas, mil on muuseas kuulsusrikas militaarajalugu?

EKJPS maja ees 1995 ja prantsusmaal Orly's lennujaama hotelli juures 2011 löödi mu autol kõrvalistuja poolne klaas katki ja pandi raadio pihta aga see pole ilmselt see. Lol.