www.militaar.net

Kas nüüd, 105 aastat hiljem on sellel tegelikult mingit tähtsust? Isegi kui kohtunikud (kohtunikuga ei vaielda!) tõesti tegid mingi kaheldava otsuse? Kontrollida seda ju enam niikuinii ei saa.

eeru kirjutas:Ei anna viidet 9 aastat tagasi loetule.

Heakene küll, mis ikka teha. Kui ei anna, siis ei anna

Aga kas akf teab kedagi, kes rohkem sobiks parima sportliku saavutusega lähimineviku tuntud väejuhiks?

Selleks sobivad kõik sõjaväelased kes teevad sporti. Isegi minu endine NL v.lt pagunitega treener.

eeru kirjutas:Selleks sobivad kõik sõjaväelased kes teevad sporti. Isegi minu endine NL v.lt pagunitega treener.

Siin võiks kokku leppida keda lugeda väejuhiks nagu algses küsimuses küsiti - min. näiteks kindralist ülespoole mitte mingi seersant või jefreitor.

Tuntud väejuhiks.

Ok .
Viited.

Minu poolt kõigepealt vabandus eksimusega kaliibrist - oli hoopis .38. minu viga klaviatuuril. Kasutas ainsana võistlejatest rahvuslikku standart relva.

a. Üks möödalask- https://en.wikipedia.org/wiki/George_S._Patton
Hiljem leidsin, et väidetavalt mitu. Pole vahet, sest see ei seletaks mingit müstilist kohtunike soosingut. https://www.wired.com/2012/08/george-s- ... ntathlete/

b) tulemused alade kaupa - https://en.wikipedia.org/wiki/Modern_pe ... r_Olympics
Kõik teised osalejad olid ju maailma tasemel atleedid!?

Loeme sellega teema lõpetatuks ja edaspidi iga vastuväide küsimuse esitajale tagatakse vastava viitega!
Sobib?

Peace!
Laske uued küsimused teele!

NSVL propaganda lahutamatuks osaks WWII ajal oli võitlus sakslaste sümboolikaga ja sestap võeti sakslaste lipud ja värgid maha kohe kui võimalus avanes. Ühes kohas aga lehvis svastikaga lipp tükk aega peale piirkonna vallutamist Punaarmee poolt, osadel andmetel võeti sealt svastika maha 1943 jaanuaris, teistel andmetel seda tegema saadetud NSVL eriüksus ilmastiku tõttu kohale ei jõudnudki ja svastika lehvis seal veel 1945 alguses, olles sellega viimane Saksa lipp, mis NSVL territooriumil lehvis.

Mis kohaga on tegu? Sõjaliselt polnud sel suuremat väärtust, puhas propaganda.

Elbrus?

Vastus õige. Lipu panid sinna tippu saksa mägijäägrid 1942. Ühtedel andmetel koristasid venelased selle alpinistide eriüksuse abil ära jaanuaris 1943, kuid olen näinud ka versioone, et venelased läksid valesse tippu (Elbrusel on nimelt 2 tippu, ca 20 m kõrguste vahega) ja svastika jäänused lehvisid seal Hrustsovi ajani, mil esimene sõjajärgne ekspeditsioon selle sealt lõpuks koristas.

Venelaste versioon jaanuarist 1943 tundub natuke kahtlane, sest ilmaolud seal jaanuaris võivad olla pehmelt öeldes karmid. Mäe tipus käiakse seal üldiselt suve teisel poolel. Ka sakslased panid oma lipu augustis.

No küsime siis teise küsimuse kah.

"Suure ja jagamatu" NSVL territooriumil on tänaseni üks punkt, kuhu astus teadaolevalt eestlase jalg esimest korda ja on väga võimalik, et seal peale eestlaste polegi teisi käijaid olnud (eestlased on seal käinud 2 korda), tulenevalt selle punkti äärmiselt keerukast ligipääsetavusest. Kannab ka see objekt tänini ühe Eesti asutuse nime. Mis kohaga on tegemist?

Mäetipp "Tartu Ülikool 350" Pamiiris.

Kahju, ma juba lootsin, et kuskil on tipp "Mõigu KEK" vms.

Vabandust, aga tahaksin lisada Pattoni olümplase karjääri kohta paar lauset. Lihtsalt nii iseenda harimiseks. Ja ütlen kohe ära, et mingist kohtunike-poolsest soosimisest (või veel hullem - ärategemisest) pole mina midagi kuulnud ja minu hinnangul ei pea see ka paika. Muidu võiks enamus selleaegsetest tulemustest tühistada. Ei vasta meie "standardile".

Pattoni koha väärtuse paneb paremini konteksti ehk see fakt, et sel ajal oli lubatud viievõistluses osaleda vaid ohvitseridel. Ei tsivilistidel, ega ka allohvitseridel, polnud stardijoonele asja. Sõjaväeline ala ja ohvitser oli õige džentelmen (ja seetõttu amatöör). Allohvitsere peeti elukutselisteks.

Sama seis kehtis ka muuseas ratsutamises, kus rootsi allohvitser Persson sai ohvitseriks kõigest mõni nädal enne olümpiamänge ja tuli kullale. Ega muidu poleks midagi hullu juhtunud, aga rootslastelt hakkas vist kade ja peale mänge võeti talt jälle aukraad ära. Mille peale prantslased protestisid ja saavutasid ka kulla äravõtmise. Selle kogu jama tulemusena muudeti olümpiareegleid ning alates 1952 aastast said ratsutamises (ja viievõistluses) osaleda ka tsivilistid. Lisaks sellele on ratsutamine ainus ala, kus mehed-naised koos võistlevad. Selline lugu siis ja pikemalt siin https://en.wikipedia.org/wiki/Gehn%C3%A4ll_Persson.

Ning ega see Pattoni saavutust suurt vähenda.

Mäetipp "Tartu Ülikool 350" Pamiiris.

Vastus täiesti õige.
Lisaks sellise üldhariva kurioosumi, et 1980ndal, kui otsiti Tartu Ülikoolile sobilikku mäetippu, oli Pamiiris valida üle 20 rohkem kui 6000 meetri kõrguse tipu vahel. Paljuski on seganud nende vallutamist nii NSVL "lumeleopardi" tiitli saamiseks vajalik 7000 m piir (mis muutis madalamad tipub ebahuvitavaks) kui ka kesine ligipääsetavus. Ehk mäed asusid regioonis, kuhu pääsuks vajalikud mäekurud asusid kõrgemal kui Mi-8 kopter lennata suutis ning sinna tippu pääsemiseks vajalik baaslaagri kraam tuli kõik kukil kohale tassida. Näiteks 7000m kõrgema Lenini mäetipu baaslaagrisse on organiseeritud korralik logistika ja soovi korral võib isegi pakikandjal lasta oma seljakoti tippu tassida.

Aga järg vaba.

Rootslasest kunstnik kirjutas tulevase Vene kultuurimaja seinale venekeelse lause, mille Soome ohvitser eemaldas, ajakirjandus varastas ja sõjavägi röövis. Tagasi pandi autori teadmata. Mis majas?

EDIT: väike vigade parandus 06.12 10:58