www.militaar.net

AMvA kirjutas: Kuidas see võidusõidubensiin on nüüd järsku eksootikaks saanud?

Ei ole igast bensiinijaamast 24/7 kättesaadav.

Kapten Trumm kirjutas:

AMvA kirjutas: Kuidas see võidusõidubensiin on nüüd järsku eksootikaks saanud?

Ei ole igast bensiinijaamast 24/7 kättesaadav.

Varem kunagi on olnud või?

AMvA kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:

AMvA kirjutas: Kuidas see võidusõidubensiin on nüüd järsku eksootikaks saanud?

Ei ole igast bensiinijaamast 24/7 kättesaadav.

Varem kunagi on olnud või?

Kas just päris racing bensiin aga kunagi näiteks Shell müüs küll valitud tanklates 100 oktaaniarvuga bensiini. Mingi tanklakett pakkus ammustel aegadel ka veel kangemat kraami kui 98 aga päris täpselt enam ei mäleta.

Autoajastu algusajal polnud üldse tanklaid ja bensiini müüdi apteegis koos muude keemiakaupadega.
Tankimise kultuur on maailmas vägagi erinev.
Aasias, kus enamus rahvast liikleb mikromootoritega kaherattalistel, on paljude poodide ees 200L vaadid, kust kaupmees vajalikud mõned liitrid käsitsi välja väntab.
On ka riike, kus autojuht tankimispüstolit ega gaasiliidest puutuda ei tohi ja tankimiseks on tanklas professionaalne tööline.

Huvitav, et riigis kus professionaalid ei suuda märgata külmkapi sulamist või reisiveol kivisse sõidavad, suudetakse tavakodaniku kätte vesinikupüstol usaldada või tagada tuumareaktori ohutu töö?

Fuchs kirjutas:

AMvA kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Ei ole igast bensiinijaamast 24/7 kättesaadav.

Varem kunagi on olnud või?

Kas just päris racing bensiin aga kunagi näiteks Shell müüs küll valitud tanklates 100 oktaaniarvuga bensiini. Mingi tanklakett pakkus ammustel aegadel ka veel kangemat kraami kui 98 aga päris täpselt enam ei mäleta.

See on puhtalt Shelli eripära ja Euroopas, seal kus on nende oma tanklakett, müüvad nad seda edasi. Aga seda mõne aasta pikkust perioodi ei saa lugeda selliseks, et nüüd on racing bensiin eksootika. Pealegi on päris võidusõidubensiin siiski veidi erinev Shell 100 bensiinist.

Palun teema juurde tagasi.

Mis puutub biokütustesse, siis tuleb vahet teha, mitmenda põlvkonna biokütusest käib jutt. Kui nn esimese põlvkonna biokütuste toorainet toodetakse põllumajanduses, siis on nende keskkonnasõbralikus pehmelt öeldes küsitav: õlikultuuride kasvatamiseks raiutakse või põletatakse metsa, nende kasvatamiseks ja hilisemaks kütuseks töötlemiseks kulutatakse energiat (ja saastatakse keskkonda). Aastaid tagasi nägin mingit arutlust, mille järgi olla esimese põlvkonna biokütus keskkonnale päris valus löök - nii et mitte iga "roheline" ei ole iseenesest veel hea.

Nn teise ja kolmanda põlvkonna biokütuste puhul on negatiivne tagajärg märksa väiksem (toorainena kasutatakse kas jäätmeid või keskkonnale kergema koormusega taastuvat tooret, nt vetikaid). Nende tootmine on aga omaette võimekuse küsimus.

See on küll õige, et lahendus peab olema terviklik üle maailma - mitte nii, et Euroopa teeb end ülipuhtaks ja teised saadavad oma ebaefektiivsete alumiiniumitehaste kivisöetossu soodsa tuulega meile sisse hingata. Selle saavutamine on aga keeruline poliitilis-majanduslik ülesanne.

Üheks võimaluseks mõjutada võiks (!) olla EL-s plaanitav "Carbon border adjustment mechanism" (vt Euroopa Komisjoni veebilehelt "Dokumendid"). Lihtsustatult tähendab see seda, et väljastpoolt imporditavate kaupadele määratakse nn süsinikumaks sõltuvalt nende tootmise saastamisest. Ehk et kes tahab oma toodangut El-i müüa, peab oma saastamist vähendama selleks, et tema toote hind saaks konkurentsivõimelisem. Kuid pole välisttaud ka vastupidine stsenaarium: nad kehitavad õlgu ja saastavad edasi ning impordist sõltuv EL tarbija maksab sele lihtsalt kõrgema hinnaga kinni.

Mis puutub biokütustesse, siis tuleb vahet teha, mitmenda põlvkonna biokütusest käib jutt. Kui nn esimese põlvkonna biokütuste toorainet toodetakse põllumajanduses, siis on nende keskkonnasõbralikus pehmelt öeldes küsitav: õlikultuuride kasvatamiseks raiutakse või põletatakse metsa, nende kasvatamiseks ja hilisemaks kütuseks töötlemiseks kulutatakse energiat (ja saastatakse keskkonda). Aastaid tagasi nägin mingit arutlust, mille järgi olla esimese põlvkonna biokütus keskkonnale päris valus löök - nii et mitte iga "roheline" ei ole iseenesest veel hea.

Sama alal kasvav mets, rohumaa või muu ökosüsteem toodab samuti CO2 ja metaani, mida tuul laiali atmosfääri kannab. Ja sama kasvav raps vajab nagu iga taim, fotosünteesiks CO2.

See on rajuroheliste tihtiesinev loogikaviga eeldada, et puutumata looduslik kooslus CO2 ei tooda. Toodab küll. Ja kui kasvuhooaeg on möödas, siis taimed seal enam lagunemisel tekkivat CO2 ei neela.

Biokütuse kasutusloogia ongi selles, et see CO2, mis muidu lagunevad taimed toodaks niisama atmosfääri, kasutatakse energia saamiseks ja emiteeritav CO2 kogus on umbes sarnane. Paduroheliste loogika seda ei arvesta.

Mida ei tohi teha, on koukida maapinnast välja süsinikku sisaldavaid kütuseid ja toota neist CO2. See on süsinikuringesse sisalduv.

Kapten Trumm kirjutas:

Mis puutub biokütustesse, siis tuleb vahet teha, mitmenda põlvkonna biokütusest käib jutt. Kui nn esimese põlvkonna biokütuste toorainet toodetakse põllumajanduses, siis on nende keskkonnasõbralikus pehmelt öeldes küsitav: õlikultuuride kasvatamiseks raiutakse või põletatakse metsa, nende kasvatamiseks ja hilisemaks kütuseks töötlemiseks kulutatakse energiat (ja saastatakse keskkonda). Aastaid tagasi nägin mingit arutlust, mille järgi olla esimese põlvkonna biokütus keskkonnale päris valus löök - nii et mitte iga "roheline" ei ole iseenesest veel hea.

Sama alal kasvav mets, rohumaa või muu ökosüsteem toodab samuti CO2 ja metaani, mida tuul laiali atmosfääri kannab. Ja sama kasvav raps vajab nagu iga taim, fotosünteesiks CO2.

See on rajuroheliste tihtiesinev loogikaviga eeldada, et puutumata looduslik kooslus CO2 ei tooda. Toodab küll. Ja kui kasvuhooaeg on möödas, siis taimed seal enam lagunemisel tekkivat CO2 ei neela.

Biokütuse kasutusloogia ongi selles, et see CO2, mis muidu lagunevad taimed toodaks niisama atmosfääri, kasutatakse energia saamiseks ja emiteeritav CO2 kogus on umbes sarnane. Paduroheliste loogika seda ei arvesta.

Mida ei tohi teha, on koukida maapinnast välja süsinikku sisaldavaid kütuseid ja toota neist CO2. See on süsinikuringesse sisalduv.

Nojah... Sa siiski unustad ajalise viite ja jääkproduktid. Toon otsese näite. Oma aiast. Kui niidetud muru, lehed, umbrohu kokku korjan ja kompostihunnikusse vean, kõduneb see seal esiteks aastaid, ja järgi jääb substants millel edukalt kõrvitsaid kasvatada või peenardele laiali vedada. Kui sama koguse viin lõkkeasemesse ja panen kuivanud peast põlema, saan näpuotsatäie tuhka ja tuulealuste naabrite pahameele.

Ahjaa, ja kui me ei lase taimedel looduslikult kõduneda vaid muudkui külvame ja põletame, siis kurname maapinna ära ja peame hakkama kaevandama (ntx fosforiiti) et maapinda väetada...

On see teatud isikute poolt hullumiseni kiidetud rohepööre kuidagi mõistlik ka ? Elektri hind on julmalt tõusnud , asjapulgad "süüdistavad" CO2 hinnatõusu ja välisühenduste hooldusi , nõrka tuult ja pilvist ilma . Kas on arukas loota üha kasvava elektritarbimise juures nii ebastabiilsetele tootmisvõimsustele nagu tuul ja päike , äkki ikka tuumajaam ? Kui "roheline" metsade elektrijaamade kateldesse uhamine on . Ehk keegi seletab .

" Suur Atlandi ookeani praegune süsteem võib läheneda kriitilisele lävele "
https://www.pik-potsdam.de/en/news/late ... -threshold
Atlandi meridionaalse ümbermineku ringlus (AMOC) on Atlandi ookeani suur hoovus, kuhu kuulub Golfi hoovus
Teadlaste sõnul võib see juhtuda kõige varem järgmise kümnendi jooksul, kuid enne seda võib kuluda veel mitu sajandit ja ajavahemikku pole võimalik täpselt hinnata.
"Selle äärmiselt suure mõjuga sündmuse toimumise tõenäosus suureneb iga atmosfääri pandud C02 grammiga"

https://www.err.ee/1608302013/taani-tea ... aneerimine

Miks üleujutustes kannatanud hoiatusi ja abi ei saanud, on praegu kantslerivalimistel suht peateema. Koguni nii peateema , et seni lolikindel olnud krist-demide kandidaat on kaotamas seda kohta sotside partei esindajale.

Loomulikult süüdistab Merkel kliimamuutusi, mitte võimude tegevusetust. Oma partei on ju tule all.

Kliima jahenemine tõstab kohvi hinda 10 protsenti.
https://majandus.postimees.ee/7311160/k ... rra-tousta
Õnneks kohvi ei joo.

Värske pilt. Võib-olla isegi õnnestub temperatuuritõusu 2100. aastaks alla 3 kraadi hoida.

Mida ei tohi teha, on koukida maapinnast välja süsinikku sisaldavaid kütuseid ja toota neist CO2. See on süsinikuringesse sisalduv.

Väide ei ole loogiline. Nafta ja kivisüsi on varasemalt ringluses olnud süsinik, mille me nüüd taas ringlusse paiskame ehk summa-summarum on tegemist nulliringiga. Tasakaal muutuks siis kui maa peal tekiks süsinikku juurde (näiteks tuumaprotsesside tagajärjel) või siseneks maa atmosfääri süsinikku kosmosest. Väidetavalt oli 3 miljonit aastat tagasi õhu süsinikusisaldus sama suur kui täna, kuid viimased 2+ miljonit aastat on see olnud oluliselt madalam kui varasemal 60 miljonilisel perioodil. Enamus kasvuhoonegaasidest tekib looduslike protsesside käigus, mille üle inimestel puudub mõjuvõim.

https://www.climate.gov/news-features/climate-qa/whats-hottest-earths-ever-been
https://earth.org/data_visualization/a-brief-history-of-co2/