www.militaar.net

Tänavuse aasta 1. jaanuari seisuga oli kaitseväekohustuslaste registris arvel 33 316 kutsealust, mida on 630 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, selgub kaitseministeeriumi aruandest.

2020. aastal alanud COVID-19 pandeemia mõjutas oluliselt arstlike komisjonide tööd ning sundis senise töö ümber korraldama, sedastab aruanne.

Sellest hoolimata tõusis 2020. aastal tõusis ajateenistusse kutsutavate kutsealuste arv 3516ni. Kaitseressursside Amet täitis eesmärgiks seatud 3500 piiri, suunates aega teenima 3462 kutsealust ning 54 vabatahtlikult ajateenistusse tulnud naist.

Ajateenistuse läbis 2020. aastal 3 160 ajateenijat, neist 28 olid naissoost isikut. Ennetähtaegselt vabastati teenistusest 190 ajateenijat. Neist 12 olid neiud. Tervisliku seisundi tõttu vabastati teenistusest 168 ajateenijat, mis on 5 protsenti ajateenistusse asunutest. Võrreldes 2019. aastaga on tervislikel põhjustel väljalangevus vähenenud.

Reservväelaste õppekogunemistel osales 1245 reservväelast ehk 62,7 protsenti planeeritust, kuid suur osa planeeritud õppekogunemistest jäi ära seoses COVID-19 pandeemiaga, teatab aruanne. Samuti ei toimunud 2020. aastal ühtegi lisaõppekogunemist.

Tegevväelaste arv kasvas 2020. aasta lõpuks võrreldes aasta algusega 147 tegevväelase võrra 3655-ni, mis on planeeritud eesmärgist 145 tegevväelase võrra rohkem. 2020. aastal oli tegevväelaste värbamine viimase kuue aasta kõrgeim. Viimasel aastal ajateenistuse lõpetanud noortest on tegevteeteenistusse asunud 7,51 protsenti ning ajateenistuse lõpetanud naistest koguni 52 protsenti.

Kaitseväe akadeemia ja Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös on värskelt ilmunud ajateenijate kompleksuuringu aastaraport, mis kajastab 2020. aastal reservi arvatud ajateenijate hoiakuid, arvamusi ja tagasisidet ajateenistusele.

Tartu ülikooli empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu ütles raportit tutvustades, et ajateenijate vanus on muutunud viimase viie aasta jooksul nooremaks ning üha enam on keskharidusega ajateenijaid. „Järjest rohkem on neid, kes tulevad ise omal initsiatiivil,“ sõnas Kasearu.

Viimastel aastatel on vähenenud nende hulk, kes on teenistusega rahulolematud. „Nende ajateenijate rahulolu teenistusega, kes tulid hea eelhäälestusega, on tunduvalt kõrgem,“ märkis Kasearu. Rahulolu juures on olulised komponendid, kui palju enda jaoks kasulikku saadi, uusi oskusi omandati või kehalist vormi parandati.

Viiendikul ajateenijaist on juba eelnev kokkupuude riigikaitsega ning nende hulgas on arvuliselt rohkem neid, kes soovivad osaleda nooremallohvitseri kursusel. Kui vaadata üldiste hinnangute kujunemist, siis rohkem on ajateenistusega rahul need, kes on teinud kaitseväelist karjääri ja kõige vähem rahul need, kes küll tahtsid kaugemale jõuda, kuid mingitel põhjustel ebaõnnestusid.

Eriolukord reeglina kasvatas noorte soovi panustada riigikaitsesse ja pani rohkem mõtlema kaitseväe rollile kriisiolukorras. Samuti kasvas motivatsioon rohkem spordiga tegeleda.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles, et uuringu eesmärk oli mitte ainult uurida ajateenijate rahulolu, vaid saada pilt sellest, kuidas ajateenistus kujundab reservväelaste hoiakuid tulla kogunemistele ja panustada riigikaitsesse. „Kõik see, mis juhtub ajateenistuses, kujundab reservväelaste hoiakuid ja läheb rahvaluulena nende sekka, kes on alles ajateenistusse tulemas,“ lausus Herem. Tema sõnul võib eelmistel aastatel arusaadavamaks muutunud ja vähem ebameeldiv ajateenistus ka põhjus, miks järjest enam tullakse ajateenistusse isikliku sooviavalduse alusel.

Heremi sõnul on märkimisväärne, et venekeelse emakeelega noored, kes algul ei soovi saada nooremseersandiks, avastavad, et kui nende keeleoskus ja haridus on piisavalt head, siis neile see võimalus avaneb. „Päritolu ei ole oluline,“ rõhutas Herem. „Kaitseväes on selles mõttes asjad hästi.“

Teine märkimisväärne uuringust silmahakkav asjaolu on Heremi sõnul noorte soov teha vabal ajal sporti. „Me ei taha, et ajateenistuse lõpuks oleks kõik supersõdurid, aga me tahame, et kõik, kes ajateenistuse läbivad, oleksid võimalikult kaua heas vormis. Järgmise kahe aasta jooksul investeerime kaitseväes 10 miljonit, et erinevaid sporditegemise võimalusi oleks kõigi jaoks vabalt saada.“

Heremi sõnul ei saa ajateenistusse tulevaid noori kuidagi nimetada väga nõrkadeks või lumehelbekesteks. „Vorm aja jooksul muidugi paraneb,“ tõdes ta. „Aga harjutused on ka üsna spetsiifilised ja lõpuks kõik need ka ära teevad.“ Kaitsevägi on ka ajaga õppinud, kuidas võimaldada ajateenistust ka neile, kelle füüsiline vorm ei ole mingil põhjusel piisavalt hea kas mingi haiguse tõttu või muul põhjusel.

Kõige vähem on ajateenijad rahul varustusega. Herem ütles, et varustus paraneb iga poole aastaga ning väga suurt vahet pole sel varustusel, mis ajateenijad seljas kannavad või ladudes kandjaid ootab.

Kui seni kehtestas kaitseministeerium ajateenistusse astuvate naistele piirarvu, siis alates 2023. aastast loobub ministeerium piirarvust ning arvab naised kutsealuste sekka.

Kaitseministeerium on saatnud kooskõlastusringile eelnõu, millega kehtestatakse 2023. aasta kutsealuste ja naissoost vabatahtlike ning osaliselt 2025. aasta kutsealuste ajateenistusse asumise tähtajad ja nende arvuline jagunemine üksuste vahel. Eelnõu seletuskirja kohaselt kutsutakse 2023. aastal ajateenistusse 3800 kutsealust, sealhulgas ka vabatahtlikuna teenistusse asuvad naised ning 2025. aastal võetakse ajateenistusse vähemalt 3800 kutsealust. Seletuskirja kohaselt on riigikaitse arengukavas seatud eesmärgiks tõsta ajateenijate arvu järk-järgult 4000 ajateenijani.

Seni kehtestati ajateenistusse kutsutavate naiste piirarv eraldi. Eelnõu seletuskiri märgib, et kuigi naised saavad ajateenistusse asuda vabatahtlikult taotluse alusel, laienevad neile samasugused õigused ja kohustused nagu meesajateenijatele. «Naissoost isikutel võimaldatakse ajateenistus läbida kõikides struktuuriüksustes, seega võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes arvestatakse edaspidi naissoost isikud kutsealuste arvu hulka ning eraldi piirarve ajateenistusse võetavate naissoost isikute osas ei kehtestata,» seisab eelnõu seletuskirjas.

Eelnõu seletuskirja kohaselt kutsutakse 2023. aasta 5. nädalal ajateenistusse 637 noort, 29. nädalal 2029 ning 42. nädalal 1134 noort. Neist 1821 hakkab teenima 1. jalaväebrigaadis, 791 hakkab teenima 2. jalaväebrigaadis, 340 küberväejuhatuses, 238 mereväes, 280 toetuse väejuhatuses, 300 sõjaväepolitseis ja 30 erioperatsioonide väejuhatuses.

Oluline on siinkohal meeles pidada, et vaktsineerimata jätmine ei vabasta kedagi ajateenistusest, vaid nende isikute ajateenistus lükkub lihtsalt edasi,» lausus Piskunov.

hjl85 kirjutas:

Oluline on siinkohal meeles pidada, et vaktsineerimata jätmine ei vabasta kedagi ajateenistusest, vaid nende isikute ajateenistus lükkub lihtsalt edasi,» lausus Piskunov.

Ehk sisuliselt saabki sedasi vabaks
https://www.postimees.ee/7363867/alanud ... itud-noort

Ehk sisuliselt saabki sedasi vabaks
https://www.postimees.ee/7363867/alanud ... itud-noort

vaad kirjutas: ↑08 Juul, 2022 19:23Kui ise teenisin, siis väideti, et ainult umbes 1/3 Eesti mehi jõuab ajateenistusse ehk selle järgi oleks lausa kaks kolmest noorest eesti mehest põhimõtteliselt invaliidid. Reaalsuses on selle 2/3 sees ikkagi üsna väike osa, kes tegelikult teenida ei saaks.